•  

Jäide ja kiilasjää (17.01.2015 11:00)

Autor: Jüri Kamenik


Raikki Luik. Rohkem pilte ==> https://www.facebook.com/Raikkis-Nature-Photos-1230715210313460/?pnref=story

NB! Mitte neid segi ajada!
Mõnikord toovad kihtsajupilved omapärase laussajuliigi, milleks on jäävihm. Seda sajab siis, kui pilvede ja maapinna vahel on piisavalt paks soe õhukiht, kus lumi või lörts sulab, kuid maapinna lähedal külm õhukiht, kus tekkinud vihm hakkab uuesti külmuma. Seetõttu sajab sageli jäävihma puhul segamini tavalisi vihmapiiskasid koos jääterakestega, mille sees võib-olla külmumata vett.
Tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0 °C, jääkiht, mis on ülimalt libe. Kui see tekib maapinnale, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. See jääkiht võib tekkida ka siis, kui õhutemperatuur on just tõusnud üle null kraadi, sest maapind või objektid pole veel üle null kraadi jõudnud soojeneda. Nii jäide kui kiilasjää on väga tüüpilised seega ilma sulalemineku ja sooja frondiga seoses.
Niisiis, jäidet või kiilasjääd põhjustab udupiisakeste või vihma külmumine allajahtunud (alla 0 °C) olekus maapinnale või esemetele. 
Jäätuvast ja jäävihmast vaata>>>

Mõnikord öeldakse, et sajab jäidet. Selline suupärane ütlemine on pole siiski õige  - sadada võib ikka kas allajahtunud ehk jäätuvat vihma või jäävihma, mis võib-olla teatud juhtudel jõudnud täielikult jäätuda (tekivad jääkuulikesed).

Juhul, kui tekkinud jääkiht on õhumullikestest vaba (tekib jämedamate vihmapiiskade korral), siis on see läbipaistev. Kui jäitesse või kiilasjäässe jäävad sisse õhumullikesed ja –tühimikud (näiteks udupiisakeste või uduvihma külmudes), on tulemuseks läbipaistmatu, aga vähem ohtlikum kiht. Ladestuse paksus ja sageli ka olemasolu sõltub tuulest: eelkõige tekib jäide sellele eksponeeritud külgedele, hiljem võib tekkida ka tuule eest varjatud külgedele.
Nii jäide kui kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi kümneid cm pakseneda. Seetõttu võib jäide põhjustada puude murdumist, kommunikatsiooniliinide katkemist jmt. Vaata jäidet puudel>>>

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam