•  

Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011 14:44)

Autor: Ele Pedassaar

2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.

29.01.10
Foto: Peep Loorits

Aasta 2010. algas lumiselt ja külmalt. Pikaajalisest keskmisest jäi õhutemperatuur 4 kuni 7 kraadi madalamale ning hanged ulatusid Põhja-Eestis üle poole meetri. 24. jaanuari hommikul mõõdeti Jõgeval külma 32,4 kraadi ja see number jäi ka aasta miinimumiks. Kuna külm ilm püsis, siis 21. veebruaril toimuva Tartu Maratoni ajaks lumekartuse hirmu polnud. Vabariigi aastapäevaks olid kasvanud hanged mõnel pool rekordiliselt kõrgele, näiteks Jõhvis ulatus lumekatte paksus peale 76 sulata päeva 78 cm-ni.

9.märts 2010. Peraküla rand Läänemaal. Rekordkülm talv on olnud, aga meri ikka korralikku kaant peale ei saanudki
Foto: Rene Jakobson

Kuigi õhutemperatuur püsis terve talve valdavalt miinuspoolel, oli pidevalt juurde sadava lume tõttu jääteid raske teha. Lõpuks said nad kõik valmis, kuid siis saabus sula, mis muutis jääl oleva lume veeks.

Tartus, 13.04.2010
Foto: Eve Kõrts

Märtsi lõpus saabus kevad nii kalendripildis kui looduses. Sulalume tagajärjel tekkinud kõrgem suurvesi tõstis meie siseveed üle kallaste ning näiteks Tartus võis Emajõe kaldal jalutada vaid kalamehesaabastes.

Vainupeal 11. juulil
Foto: Lee Nuutre

Suve algus oli jahedam, juulis tõusis aga õhutemperatuur 5-6 kraadi keskmisest kõrgemale ning löödud said ka mõned kuupäeva rekordid. Vesi soojenes üle 20 kraadi, maksimaalsed näitajad ulatusid 26-27 kraadini.

 27. juuli varahommik Rocca al Mares
Foto: Lea Marmor

Juuli lõpus võis põhjarannikul tutvust teha hüdroloogias tuntud süvaveekerke ehk upwellingu nimelise efektiga, kui pindmine soe vesi eemaldub rannikust ning selle asemele kerkib külm vesi sügavamatest kihtidest. Ühe ööpäevaga võis täheldada veetemperatuuri langust enam kui 10 kraadi. Nähtuse kutsub esile Eesti põhjarannikul idatuul.

Augusti alguses jäime Venemaad põletava kõrgrõhkkonna serva ning 7. kuupäeval tõusis Eesti idapiiril, Narva-Jõesuus õhutemperatuur 35,4 kraadini. Eesti ilmavaatlusajaloo rekordist jäi puudu vaid 0,2 kraadi.

Evelin Nummert
Lähenev äikesetormi pilv (derecho)
Pildistatud 8. augustil Raplamaal Raikkülas

Kohe selle järel saime 8. augustil näha ja tunda, milleks üks tõeline äikesetorm võimeline on. Pärastlõunasel ajal, kui õhk oli üle 30 kraadi köetud, tekkis Läti kohal lääne-ida suunaline koondunud äikesepilvede rivi, meteoroloogias tuntud derecho nime all,  mis tohutu kiirusega piki meridiaani põhja suunas kihutas, läbides Eesti praktiliselt 2 tunniga. Tuuleiilid olid tugevaimad Lõuna- ja Ida-Eestis, ulatudes 23-36 m/s.

Augustiüllatused polnud veel lõppenud. Vaatamata sellele, et sajuhulgad ületasid juba nädal enne kuu lõppu 100 mm-ga keskmisi (59 kuni 96 mm) näitajaid, mõõdeti Ruhnu saarel 29.08. mahasadanud vihma koguseks 90 mm (sel aastal ühe ööpäeva kohta kõige rohkem).

14.10.2010 Merivälja muulil, kell 17:33
Foto: Koidula Kliimann

Tugevaimad tuuleiilid mõõdeti oktoobri keskel. 14.10 kihutas Norra merelt üle Skandinaavia ja Soome väga äge tsüklon, mis õhtutundidel Soome lõunarannikule jõudis ning meile korraliku tormituule tõi. Kui 14.10. õhtul ulatus lääne- ja loodetuul saartel ja mandri looderannikul kuni 27 m/s, siis 15.10. öösel, kui tsüklon liikus üle Soome lahe kagusse, tõusid põhjatuule iilid 30 m/s. Kuna tsükloni tagalas laskus Eesti kohale põhjalaiustelt külma õhku, siis oli Kesk- ja Ida-Eestis hommikuks ka õhuke valge kate maas.

27. novembril Nõmmel
Foto: Peeter Rokk

Peale 20. novembrit saabus talv ja selle peasüüdlaseks oli Põhja-Euroopa kohal arenenud külm kõrgrõhuala. Külm õhk jäävaba mere kohal tõstis Soome lahelt niiskust ning kandis tekkinud lumepilved kõrgrõhkkonna lõunaservas puhuva kirdetuulega põhjarannikule. Meteoroloogias tuntakse seda nähtust järve- või lahe-efekti nime all, meie võime õigustatult nimetada seda nähtust ka Soome lahe efektiks. Igal juhul mõõdeti Harju- ja Virumaa piiril Vanaküla (Valgejõe)  vaatluspunktis 30. novembril lumikatte paksuseks 46 cm, mis lõi 2008. novembrituisu ajal mõõdetud rekordi 6 cm-ga.  Samal ööl langes Jõhvis külma kõrgrõhkkonna all õhutemperatuur rekordilise 25,9 °C-ni.

09.12 Järvamaa. Tee oli kadunud ja nii see auto põllule sõitis.
Foto: Maret Saareleht

Detsember 2010. kinnistas Eestlaste mällu nimed Monika ja Scarlett.
Berliini ülikoolis endale nime saanud tsüklon Monika teekond kulges Kesk-Euroopast üle Poola ja Baltimaade kirdesse ning meie kahjuks kõneles fakt, et 9.12. õhtul ja 10.12. öösel tsüklon aeglustas oma liikumist Läti kirdenurgast piki Peipsi idapiiri Karjala suunas. Lisaks tugevale lumesajule (Virumaal nähti ka äikest) ulatusid esialgu kirde- ja põhjatuule, hiljem loodetuule iilid sisemaal 12-18 m/s (Virumaal 21 m/s), rannikul 24-26 m/s ning Tallinn-Narva maantee Padaoru teelõigul jäid ligi 600 inimest 10.12. ööseks lumevangi.

Scarlett kinkis Jõuludeks uue garaazi
Foto: Elvin Heinla

Järgmine tsüklon, ristinimega Scarlett, külastas meid jõuluaegu ning oli võrreldes Monikaga suurem ja laisem. Prantsusmaalt aeglaselt ida-kirde suunas levinud pööris hõlmas esialgu (23.12) kogu Euroopa lõunapoolse osa ning transportis Atlandilt pärit soojemat niiskust vähehaaval kirdesse. 24.12. jõudis tihedam sadu Lõuna-Eestisse ning levis edasi põhja suunas. Ida- ja kirdetuul tugevnes sisemaal 12-14, rannikul 15-19, õhtuks puhanguti 21 m/s ning tuisk oli seega garanteeritud. 25.12. levis Poola kohal arenenud osatsükloni kese üle Valgevene edasi itta ning selle põhjaservas püsis Eesti ilm tuisune (põhjarannikul ulatus kirdetuul 19, iiliti 22-25 m/s). Eesti lõunapoolses osas oli ilm veidi rahulikum, kuid probleemiks sai soojema õhu saabudes jäine vihm (maapinna lähedal oli külma endiselt 7..8 °C). 

Aasta viimasel päeval (31.12) polnud poolemeetrine lumikate enam mingi ime. Maksimaalne lumekihi kõrgus ulatus Kuusikul 75 cm-ni.

31.12.2010 Türil
Foto: Maret Karu

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam