Jüri Kamenik ilmast

Prindi > Kommenteeri > Loe kommentaare (0) >

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012 11:00)

Autor: Jüri Kamenik

13. juuni udu Pirital
Foto: Jüri Kamenik

Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu. Ometigi oli tegu tõelise pilvega, ainult et otse aluspinna kohal. Muide, on juhtunud, et tuletõrje on paksu udu tõttu välja kutsutud, sest seda on peetud suitsuks. Kas seda juhtus ka seekord, ei oska öelda. Järgnevalt lühiülevaade udu levikust ja tekkepõhjustest.

12. juunil nõrgenes Loode-Venemaale taandunud sajurohke tsükloni mõju lõplikult ja asemele tuli väikesegradiendiline rõhuväli. See tähendas tuule nõrgenemist, kuid päevasel ajal ikkagi konvektsioonipilvede teket. Samal ajal moodustus stabiilsetes oludes Läänemere kohal ulatuslik udulaam, sest õhumass oli niiske ja üsna soe, kuid veepind külm (8°-12°C):

Läänemere keskosa kohal olev hall ühtlane ala on udulaam, mis öö jooksul jõudis Lääne-Eestini, ise samal ajal laienedes. Allikas: sat24.com

Mere kohal niiviisi tekkivaks uduks on vaja väga rahulikku ilma (väikesegradiendiline rõhuväli, näiteks sadul või nõrk kõrgrõhkkond), et tuul ei ajaks udu laiali õhu kiire segamise kaudu; külma veepinda või suurt temperatuurierinevust õhumassi ja veetemperatuuri vahel, nii et mere kohal olev niiske ja jahe õhu kiht suudaks veidi kõrgemal asuva soojema õhukihiga (inversioon) kokku puutudes kondensatsiooni põhjustada. Seega peaks olema õhumass ka küllalt niiske (kastepunkt praegusel ajal 7°-12°C ümber). Samuti peab vähemalt mere kohal olema õhumass stabiilne, et ei tekiks konvektsioonivoolusid, sest need segavad samuti õhku ja ei lase udul areneda. Sisemaal võib õhumass olla labiilne, näiteks 13. juunil arenesid sisemaal konvektsioonipilved ja sadas hoovihma, oli äikestki, ent merel oli udukihi kohal ilm selge, sest õhk oli seal stabiilne.

Niisiis viitab merel olev udu sealsetele väga rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Kui udulaam hajub, siis on ilmselt oodata ilma muutumist. Täielikku hajumist ei tohiks segamini ajada taandumisega, mis juhtub päeval, sest päike soojendab maismaad (mere kohal jääb päikese mõju vee tõttu väikeseks) niipalju, et õhu suhteline niiskus vähemalt sisemaal väheneb ööga võrreldes tunduvalt ja tekivad ka konvektsioonivoolud, nii juhtubki, et kui hommikul võib-olla merelt tulnud udu ulatuda kümneid kilomeetreid sisemaale, siis päeva jooksul see üha taandub ja jääb soodsatel tingimustel kas ainult vee kohale või kitsale rannikuribale. Selline mereudu on iseloomulik kevadel ja suvel, eriti suve alguses, kui veepind on veel külm, kuid võib ka hiljem ette tulla seoses süvaveekerkega.
13. juuni öösel leviski nõrga läänetuule mõjul udu Lääne-Eestisse, kus püsis hommikuni. Päeva jooksul taandus udu mereni, kuid püsis siiski ka veel väiksematel saartel ja kohati kitsal rannikuribal ja poolsaarte tippudes, Tallinnas näiteks Koplis. Nähtavus oli udus kohati alla 50 m.
Udu pealtnäha ebatavalist värvingut saab selgitada päikesevalguse hulgaga. Udu suure tiheduse, kuid õhukese kihi ja väga suure päikesevalguse tingimustel tekkiski mulje, et tegu oleks nagu suitsuga.
Järgnevalt paar satelliidipilti udu levikust hommikul ja õhtul ning fotod, kuidas udu välja nägi. Kuna udulaam püsis ja õhtul hakkas taas laienema, võib sellest järeldada, et ilm püsib lähiajal muutusteta – öösel küll kaovad hoovihmad, kuid võivad homme taas tekkida sisemaal, ent mere kohal ja rannikualadel on päikeseline ja sademeteta.

Udu levik 13. juuni õhtul. Allikas: sat24.com

Fotod 13. juuni udust: