Aasta 2012 on kindlasti meeldejääv sademeterohkuse poolest, kõigi kuude sajuhulgad ületasid Türil pikaajalist normi. Talvine pakase- ja suvine kuumaperiood olid mõlemad lühikesed. Aprilli algus ning oktoobri lõpp pakkusid tavatult külma ja lumist ilma.
Aasta algas sagedaste vihmasadude ning suladega, alles jaanuari teisel dekaadil muutus ilm püsivalt talviseks. Jaanuari lõpp oli lumine ning normist madalamate õhutemperatuuridega. Seda põhjustas võimsa külma kõrgrõhkkonna kujunemine Loode-Venemaa kohal. Veebruari algul laienes see kõrgrõhkkond veelgi enam läänesuunas ning muutis veebruari esimese dekaadi tõeliselt pakaseliseks. Öised temperatuurimiinimumid langesid mitmel pool -30 kraadist madalamale ning isegi päevasel ajal oli mitmel pool üle 20 kraadi külma. Õhurõhk oli erakordselt kõrge. Aasta madalaimaks õhutemperatuuriks mõõdeti Türil 5. veebruari varahommikul -32,5 kraadi. Ehkki veebruari keskel pakane taandus ning kuu viimasel dekaadil domineerisid juba sulailmad, kujunes veebruar kokkuvõttes aasta külmimaks kuuks. Ka aasta suurim lumikatte paksus Türil, 44 sentimeetrit, pärineb veebruari viimasest päevast.
Veebruari algus pakkus tugevat pakast koos sellega kaasnenud värviliste halodega
Veebruari alguse veel sooja ja suuremalt osalt jäävaba mere intensiivne auramine
Märts oli normist märgatavalt soojem ning erinevalt kahest eelnenud kevadest sulas lumi juba kuu viimasel dekaadil täielikult. Kevadet ei jagunud esialgu siiski kauaks ning juba aprilli esimestel päevadel algas küllaltki karm järeltalv. Lund sadas ohtralt just Kesk- ja Põhja-Eestis. Türil kulmineerus aprillilume paksus 8. aprillil 21 sentimeetriga. Lumi püsis maas kokku 11 päeva ning öised õhutemperatuurimiinimumid langesid -10 kraadist madalamale. Esimesed soojemad ilmad tulid kuu keskpaigas ja aprilli lõpp pakkus juba mõõdukat kevadsooja. Tugevad vihma- ja lumesajud andsid aprilli kokkuvõttes rekordsuure sajuhulga 99 mm, mis ületas klimaatilist normi enam kui 2,5 kordselt.
Aprilli esimeses pooles valitses külm ilm ning 8. aprillil tehtud fotol on lausa südatalvine ilme.
Jahe oli ka mai algul, kui selgetel vaiksetel öödel esines veel mitmel pool öökülma.
Mai algas jahedate öödega, kuu esimesel poolel esines Türil õhus öökülma kolmel korral. Samas oli ka mitu soojalainet, mis pakkusid ajuti kuni 25 kraadist päevasooja ning kuu keskmine õhutemperatuur oli normist soojem. Juuni oli jahedavõitu kahe võrdlemisi lühikese ja mõõduka soojalainega kuu keskel ning enne jaanipäeva.
Juuliga võib üldiselt rahule jääda, ehkki kahe eelnenud aasta rekordkuumuse kõrval tundus seegi jahedavõitu ning sajune. Siiski oli tegu ainsa normist soojema suvekuuga lõppenud aastal ning ka sademeid oli Türil vaid pisut normist enam. Jahedam ja sajusem oli juuli keskpaik. Kuu algus ja lõpp pakkusid mitmeid palavaid rannailmasid ning siin-seal ka üsna võimsaid äikesetorme. Kõige palavam oli kuu lõpp. Aasta kõrgeim õhutemperatuur +31,3 kraadi mõõdeti Türil 29. juulil.
Juulitaevas võis imetleda nii helkivaid ööpilvi...
...kui äikesetorme
Augusti alguses ning keskpaigas olid ka mõned soojemad päevad, kuid üldiselt esines kogu kuu jooksul enam jahedaid ning ajuti ka väga sajuseid ilmasid. Aasta suurim ööpäeva sademete summa mõõdeti Türil 8. augustil, kui sadas 21,0 mm. Ehkki siin-seal esines kerget halla juba 20. augusti paiku olid ööd veel septembris ja isegi oktoobri esimesel poolel üsna soojad. Esimene öökülm õhus registreerite Türil alles 23. oktoobril. Päevasooja oli septembri algul ja keskpaigas mitmel päeval veel suviselt +20 ringis ning isegi üle selle.
Aasta 2012 oli sajune. Hoovihmapilved lääneranniku kohal
Kirgas sügisvikerkaar Türil
Oktoobri viimasel dekaadil muutus ilm järsult talviseks, maa kattus lumega ning öösel oli kuni 11 kraadi külma. Kui sageli püsib oktoobrilumi maas vaid päeva või paar, siis seekord sulas see alles nädal hiljem novembri algul. Novembris valitses üldiselt normist soojem ning sompus ilm, mistõttu ka kuu keskmine õhutemperatuur ületas märgatavalt pikkaajalist keskmist. Järsk pööre talve suunas leidas aset alles kuu viimastel päevadel. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes alla nulli 27. novembril ning lumikate tekkis 28. novembril. Detsembris oli ilm suurema osa ajast Loode-Venemaal püsinud pakaselise kõrgrõhkkonna mõjul normist märgatavalt külmem. Lumi püsis kogu kuu ning lumikatte paksus oli ühtlaselt 23-31 sentimeetri piires.
Tabelis 1 on esitatud kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2012. aastal, samuti pikaajaline keskmine ning äärmustemperatuurid. Ilmneb, et veebruar ja detsember olid normist märgatavalt külmemad, vastavalt 3,7 ja 3,4 kraadi võrra. Normist mõnevõrra jahedam oli ka juuni. Aprillis, augustis ja oktoobris vastas õhutemperatuur pikaajalisele keskmisele. Jaanuar oli klimaatilisest normist veidi soojem. Ülejäänud viie kuu õhutemperatuurid ületasid märgatavalt pikaajalist keskmist. Suurim oli anomaalia novembris ning märtsis, vastavalt 2,4 ja 2,6 kraadi.
Aasta madalaimaks õhutemperatuuriks mõõdeti Türil 5. veebruari hommikul -32,5 kraadi, kõige soojem oli ilm 29. juuli pärastlõunal, +31,3 kraadi. Üldse kõikus õhutemperatuur Türil 2012. aastal 63,8 kraadi ulatuses. Seda on mõnevõrra rohkem kui eelnenud aastatel. Enam kui 60 kraadi erinesid aasta maksimaalne ja minimaalne õhutemperatuur ka aastail 2010 ja 2006, vastavalt 61,7 ja 61,2 kraadi võrra.
Kokkuvõttes oli aasta 2012 keskmiseks õhutemperatuuriks Türil +5,1 kraadi, mis vastab perioodi 1945-2001 normile. Võrdluseks, aastad 2011 ja 2008 olid normist 2...2,5 kraadi võrra soojemad, aasta 2009 aga 1,1 kraadi normist soojem. Aasta 2010 keskmine õhutemperatuur vastas sarnaselt lõppenud aastaga praktiliselt täpselt pikaajalisele normile.
Tabel 1. Kuude keskmised ja äärmuslikud õhutemperatuurid Türil 2012. aastal.
Joonis 1. Kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2012. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste keskmistega.
Tabelis 2 on esitatud kuude sademete summad Türil aastal 2012 koos pikaajaliste normide, maksimaalsete ööpäeva sajuhulkade ja sajupäevade arvuga kuus. Erakordne on see, et kõigi kuude puhul ületas sajuhulk perioodi 1945-2001 normi. Kõige väiksem oli erinevus pikaajalisest normist juulis, vaid 6 protsenti. Rohkem kui poolteise normi jagu sadas aga jaanuaris, veebruaris, aprillis, mais ja novembris. Väga erandlikuks võib pidada aprilli, kui Türil sadas enam kui 2,5 normi jagu lund ning vihma.
Aasta kõige sajusemaks päevaks Türil oli 8. august, kui tugevad hoovihmad tõid ööpäevaga 21,0 mm sademeid. Esiletõstmist väärib kindlasti ka 23. veebruar 20,9 millimeetrise sajuhulgaga, mis on talveperioodi kohta väga suur. Sajupäevi (vähemalt 1 mm sademeid 24 tunniga) oli enim septembris, 18. Oktoobris, novembris ja detsembris oli 17 sajupäeva. Kõige vähem sajupäevi, 7, oli mais.
Aasta sademete summaks kujunes Türil 2012. aastal 977 mm. See ületab pikaajalist normi umbes 42 protsendi võrra. Eelnenud 2011. aastal sadas 832 mm, 2010 aga 783 mm. Lõppenud aastast veel sajusem oli 2008 sademete summaga 1030 mm.
Tabel 2. Kuude sademete summad, maksimaalsed ööpäevased sajuhulgad ja sajupäevade (sajuhulk vähemalt 1 mm) arv Türil 2012. aastal.
Joonis 2. Kuude sajuhulgad Türil 2012. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste normidega.
Kas lõppev talv oli karmide killast? (16.03.2012) Hommik MustjõelPildistatud 04.02.12Foto: Peep Loorits Kaks ilma kolmandata ei jää, oli vanarahvatarkus, kui ennustati lõppeva talve õhutemperatuure ning lumerohkust. Eestis paistsid kaks eelmist talve silma just lume poolest, külma poolest jäid need viimase poolsajandi 8. ja 12. kohale. Tänavused kolm talvekuud sattusid selles pingereas üpris keskele. Hoolimata veebruari alguse külmalainest.
Aasta 2011 algas lumeuputusega ja lõppes sooja, vihmase ning tormisena (06.01.2012) Aasta 2011 pakkus alustuseks sellise lumeuputuse, mille sarnast pole viimastel aastakümnetel nähtud. Kuivale kevadele järgnes palav ja äikeseline suvi. Aasta lõpp oli aga erakordselt soe, vihmane ning tormine.
Üks suvi sai läbi, kaks jätkuvad (14.09.2011) Taevastiib 11.09. AmblaFoto: August 31. augustil lõppes meteoroloogiline suvi (juuni-august), astronoomiline lõpeb põhjapoolkeral teatmeteoste andmeil 23. septembril täpselt kell 12.04.
Sven-Erik Enno: aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina (01.01.2011) Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.
Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011) 29.01.10Foto: Peep Loorits 2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.
