•  

17. jaanuaril oli Eesti külmarekordi aastapäev! (18.01.2013 00:17)

Autor: Jüri Kamenik


17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval tänini püsinud Eesti ametlik külmarekord ehk täpsemalt öeldes, üldse kõige madalam Eestis registreeritud õhutemperatuur, milleks on -43,5°C. Sellele väga lähedane temperatuur -43,4°C mõõdeti Võrus 3. jaanuaril 1941. Edetabelit näeb siit

Sealt leheküljelt selgub ka see, mis soodustab just Jõgeval madala temperatuuri sagedast ettetulemist: esiteks jääb Jõgeva mandrilisema kliimaga Ida-Eestisse, teiseks asub ilmajaam Pedja jõe vasakul kaldal, mis jääb Laiuse mäe suhtes sügavale orgu, see soodustab külma õhu valgumist just ilmajaama ümbrusse.
Aga milline oli sünoptiline taust, kui mõõdeti nii Jõgeva kui Võru märkimisväärselt madal temperatuur? Uurime seda saadaolevate ilmakaartide põhjal.*




17. jaanuar oli aastapäevale kohaselt selge ja parajalt külm. Autori foto
 

Alustame 1941. a alguse juhtumist.
Detsembri lõpus valitses Suurbritannia kohal hästi välja kujunenud antitsüklon, mille keskmes ulatus õhurõhk 1040 hPa-ni. 27. detsembril liikus Skandinaavia põhjaserva süvenev tsüklon. Selle lohk liikus üle Baltikumi itta. Tsükloni idaservas Loode-Venemaal tekkis uus kese, mis sukeldus kagusse. Samal ajal taganes antitsüklon Suurbritannia kohalt lõuna pool (Pürenee poolsaarele).
Venemaale sukeldunud tsükloni tagalas algas eriti külma õhumassi sissetung lõunasse, sh Eesti kohale. Samal ajal algas Skandinaavias antitsüklonaalne areng, kuid see pidurdus kiiresti, sest lõunasse tungiv väga külm õhumass kohtus Läänemere lõunaosa kohal asuva tunduvalt soojema õhumassiga. Selle tagajärjel tekkis kiiresti (vähem kui ööpäevaga) kohaliku tekkega küllaltki võimas tsüklon, mille keskmes langes õhurõhk 985 hPa-ni. Kuna selle kese jäi Leedu kohale, siis järelikult Eesti jäi kõledasse ja tuisusesse põhjaserva. Tsüklon liikus 1940. a viimaseks päevaks kiiresti Venemaa keskoblastite kohale, mis tähendas seda, et selle tagalas pääses veelgi külmem õhk otse üle Baltikumi lõunasse liikuma. See jäi mitmeks päevaks väheliikuvaks.


3. jaanuaril 1941 jäi Eesti kohale antitsüklon eriti külma õhumassiga.

1941. a esimestel päevadel algas Skandinaavias uuesti antitsüklonaalne areng, nii et Eesti jäi 2. jaanuaril antitsükloni kaguserva. See tähendas õhuvoolu kirdest, mis aitas kindlustada külma õhu juurdevoolu. 3. jaanuaril liikus antitsüklon lõuna poole. Eesti jäi selle telje lähedale, mis tähendab vaikset ilma ja kui taevas on selge, siis väga soodsaid tingimusi õhutemperatuuri languseks. Just sel ööpäeval mõõdetigi Võrus -43,4°C. Samal ajal õhumass soojenes ja antitsükloni lõunasse liikumine tähendas lisaks seda, et Eesti jäi lõpuks  rõhkkonna põhjaserva ehk õhk hakkas liikuma läänest itta. 4. jaanuaril see juhtuski ja ülikarm õhumass asendus tunduvalt soojemaga: kui 2. jaanuaril oli 850 hPa pinnal temperatuur -25°C, siis 4. jaanuaril ainult -10°…-13°C ja 5. jaanuaril juba -5°…-6°C. 6. jaanuaril läks ilm ilmakaarte vaadates kas sulale või tõusis temperatuur peaaegu 0°C-ni.

Mis toimus aga 1940. a jaanuaris? 
6. jaanuaril algas antitsüklonaalne areng Loode-Venemaal: kirdest levis antitsükloni hari Skandinaaviasse, kuid edasi juba Venemaa lääneosa mööda lõunasse. Venemaal oli samal ajal erakordselt külm õhumass, sest 850 hPa pinnal oli temperatuur -25°…-30°C. 9. jaanuariks arenes harjast iseseisev meridionaalselt väljavenitatud antitsüklon, mille telg jäi Eestist ida poole. See hoidis kõige hullema ära, sest teljest ida pool oli õhuvool põhjast, aga lääne pool lõunast. Seega kõige külmem õhumass ei pääsenud otse Eestisse. 10. ja 11. jaanuaril muutus antitsüklon rohkem ida-lääne suunas väljavenitatuks ja selle kese jäi Valgevene või Ukraina kohale. Eesti jäi antitsükloni loodeserva, mis tähendas seda, et õhuvool oli edelast ja seetõttu õhumass soojenes.
Märkimisväärne muutus toimus 12. jaanuaril: Teravmägedel paikneva tsükloni lohk tungis jõuliselt üle Skandinaavia põhjaosa Loode-Venemaale. Eestile tähendas see korraks väga sooja, võib-olla isegi peaaegu sulailma. Järgmisel päeval arenes lohus Venemaa lääneosas aga juba iseseisev tsüklon, mis polnud aga kuigi intensiivne, sest õhurõhk oli keskmes 1010 hPa. Samal ajal jõudis Skandinaavia kohale ida-lääne suunas väljavenitatud tsüklon. Selle äärmisesse idaserva (Põhja-Venemaa Euroopa osa) kogunes uskumatult külm õhumass, sest 850 hPa oli temperatuur koguni -40°C.
Tsüklon liikus 15. jaanuariks kagusse ning selle tagalas pääses see ülikülm õhumass otse Eestini. Õhumass säilitas oma esialgse karmuse, st ei soojenenud või kui, siis väga vähe. 16. jaanuariks liikus tsüklon veelgi enam kagusse ja külma õhu juurdevool jätkus. Sel päeval jõudis rekordkülm õhumass otse Eestini, nii et 850 hPa pinnal oli temperatuur -40°C. Sellele päevale järgneski öö, kui mõõdeti senini kehtiv ametlik külmarekord, -43,5°C, Jõgeval.


Kõige külmem õhumass jäi Eesti ja Lääne-Venemaa kohale. Arvatavasti Peipsi taga või Pihkva oblastis oli ka -50°C-st madalamat temperatuuri.

17. jaanuaril liikus tsüklon nõrgenedes põhja poole ja Venemaa lääneservas arenes antitsüklon. Selle loodeservas hakkas õhk edelast kirdesse liikuma, mistõttu kõige suurem külm liikus tagasi Loode-Venemaale ja 19. jaanuariks juba Põhja-Venemaale.  Kuna õhuvool edelast või läänest polnud eriti tugev, sest Eestini ulatus kõrgrõhuharja äärmine edelaserv ja Skandinaavia kohal oli võrdlemisi nõrk tsüklon, siis õhumass püsis väga külm (850 hPa pinnal -20°C-st madalam temperatuur). Hiljem tugevnes Venemaal antitsüklon, kusjuures sellele avaldas survet Vahemerel paiknev lõunatsüklon, mistõttu tekkis küllaltki tugev idavool. See kandis Lõuna-Venemaalt ja Kaspia mere äärest kohale soojema õhumassi. Tõeliselt külm periood saigi läbi.

Kuna mõlemad eespool kirjeldatud sündmused toimusid üle 70 aasta tagasi, siis mäletavad seda ilmselt väga vähesed inimesed. Küllap on paljudel meeles 1978. a lõpp, kui Eestisse jõudis samuti ebatavaliselt külm õhumass. Tolle külma perioodi kõige madalam temperatuur mõõdeti 30. detsembril Narvas, kus külma oli 42,6°C.


1978. a. lõpus valitses paar päeva kirdevool. See hoidis ilma ebatavaliselt külma.
Allikas: kõik kaardid wetterzentrale.de

1978. a jõulupühadel valitses Skandinaavias antitsüklon, milles oli praegusega võrreldavalt külm õhumass, seega ei midagi erilist. 27. detsembriks see antitsüklon lagunes, samal ajal oli Põhja-Venemaal väheliikuv tsüklon. Selle lõunaservas tekkis väheaktiivne tsüklon, mille tagalas haaras põhjavool suure osa Skandinaaviast kuni Baltikumini. Seetõttu pääses Põhja-Jäämerelt külm õhumass liikuma lõuna poole.
Aasta lõpuks nihkus tsüklon kaugemale itta ja põhjast liikus Teravmägedele liikus antitsüklon. Selle mõju ulatus ka Skandinaaviasse. Kahe rõhkkonna vahel asendus põhjavool kirdevooluga. 30. detsembriks jõudis antitsüklon Skandinaavia kohale.   Selle kaguservas jätkus kirdevool ja püsis väga külm õhumass, milles 850 hPa oli temperatuur -25°C. Aasta viimaseks päevaks liikus antitsüklon lõuna poole ja koos sellega ka külm õhumass.
1979. a esimestel päevadel antitsüklon lagunes ning suurenes nii lõuna- kui põhjapoolse tsükloni mõju. Kuna Eesti jäi rõhkkondade vahele, kus õhuvool oli nõrk, siis jäi õhumass väga külmaks, aga temperatuur enam -40°C-ni ei langenud. 

Eelmised artiklid:

Tsüklonaalsete tormide konverents (03.01.2013)   10. jaanuaril kell 14.00 toimub Tartus, Eesti Looduseuuriate Seltsi (ELUS) ruumides tsüklonaalsete tormide konverents. 

Algas nurmkana aasta (02.01.2013) Foto: Remo Savisaar   Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.

EMHI erakorraline teave: oodata on väga tugevat kagutuult ja pinnatuisku (14.12.2012) Foto: Riin Mandel   Nädalavahetusel (15.12; 16.12.) on Eestis oodata väga tugevat kagutuult ja pinnatuisku. Liiklustingimused halvenevad teedele kuhjuvate lumevaalude ja piiratud nähtavuse tõttu. Õhutemperatuur on valdavalt -5..-10ºC piires, kuid väga tugeval tuulel on erakordselt suur jahutav mõju!

Järve-efekti lumi (06.12.2012) Foto: Lea Marmor Tänavu sai paksu lumevaiba vaid Põhja-Eesti, samal ajal kui lõuna pool püsivad väljad alles lumeta või õhukese kirme all. Põhjuseks oli seekord järve-efekti nimeline ilmanähtus, mis avaldub hilissügiseti või talvehakul.

Möödunud sügis oli soe ja sajune (05.12.2012) Foto: Aigar Kull Sügise alguseks loetakse õhutemperatuuri püsivat langust alla 13 °C. Sel aastal toimus see Mandri-Eestis 6.-7. septembril, rannikualadel ja saartel 20.-23. septembril. Eesti keskmisena langes õhutemperatuur püsivalt alla 13 °C 7. septembril (2011. a. 15. septembril).

Neljapäeval muutub madalrõhkkond ägedamaks (28.11.2012) Foto: Leili Valdmets Madalrõhkkonna põhjaserv kattis Eesti lumega. Tasapisi lisandub lund juurde ka ööl vastu neljapäeva. Neljapäeval muutub madalrõhkkond ägedamaks.

Tallinna teletorni veebikaamerapilt on nüüdsest leitav ka ilm.ee keskkonnast (26.11.2012) Vaade Teletorni veebikaamerast 26. novembri keskpäeval Ilm. ee avalehele lisandus roheline mehike, Tallinna Teletorni maskott ja veebikaamerate nimekirja sealne kaamera.

12 kalendrikuu pildiks valitud fotot lähevad Tallinna Teletorni näitusele (23.11.2012) Üks näitusel eksponeeritavatest fotodest. Veebruar 2012 "Elan muinasjutus" Autor Maire Ilves Tallinna Teletornis saab 29. novembril avatuks fotonäitus "Kaksteist kuud Tallinna Teletornis". See on ülevaade Eesti ilma aastaringist, kus tuleb eksponeerimisele kaksteist loodusfotot, iga kalendrikuu kohta üks just selles kuus tehtud pilt.

Eesti rannikul jäid pildile haruldased haldjavälgud, spraidid (21.11.2012) Radari poolt salvestatud sajualad 25.10.12 kell 00:45 ja äike kell 00:46:30 Soome ilmateenistuse FMI teatel jäädvustas FMI uurija Panu Lahtinen  25.10 kell 00:46 Eesti rannikul haldjavälgud ehk spraidid.

23. novembril 2008. aastal oli suur lumetorm (20.11.2012) 23.11.2008 Foto: Anna Petrova 23.11.2008 jääb Eesti ilmalukku erakordse novembri lumetormiga. See oli kindlasti viimaste aastakümnete üks suursündmusi näiteks 1967. a. augustitormi või 2001. a. inimelusid nõudnud suvetormide kõrval.

NASA uuringust selgub, et õhk Eesti kohal on küllaltki puhas (16.11.2012) USA kosmoseagantuuri NASA superarvuti koostas kõrge resolutsiooniga pildi sellest, millisel määral ja millega on saastunud meie atmosfäär.

EMHI erakorraline teave: Liiklusolud muutuvad väga keeruliseks! (25.10.2012) Tormi kiuste Foto: Leili Valdmets 25.10. õhtul läheb Eestis sadu üle lörtsiks. Intensiivsem on sadu Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langeb 0ºC ümbrusse.

Arktiline külm tungib peale (24.10.2012) Foto: Leili Valdmets Arktiline külm on pealetungile asunud. Õhuvool on loodesse pöördunud ja külm saab vabalt Gröönimaalt Põhja-Euroopasse voolata. Kuna blokeerivat kõrgrõhkkonda ees ei ole, siis jätkub külma edasine vool Kesk- ja Ida-Euroopasse.

Ilm on hüppelaud karjääriredelil (09.10.2012)

Miks oli eilne äikesetorm nii tugev? (28.09.2012) Miks siis olid  27. septembri õhtul nii hullud äikesed? Skandinaaviasse jõudis ulatuslik täituv tsüklon, mille idaservas jõudis väiksematelt laiustelt väga soe õhumass (1,5 km kõrgusel isegi üle 10°C) Eestini. Samal ajal oli õhumass ka niiske, kastepunkt enamasti üle 10°C, õhtul isegi üle 15°C.

Pilvede tutvustus AHHAA teadusfestivali raames (27.09.2012) Kõigile huvilistele mõeldud põnev pilvede tutvustus reedel Paides.

Homme tõstab tuult Ex-Leslie (13.09.2012) Berliini vabaülikooli ilmakaart 14. septembriks Homme tõstab meil tuult äge madalrõhkkond, mis Skandinaavia rannikule jõuab.  Tegemist on ekstratroopiliseks tormiks nõrgenenud orkaan Leslie jäänustega,

Ida pool pandi kirja uusi soojarekordeid (13.09.2012) Foto: Kersti Kaiv Eestis pani eile uue päevasooja rekordi kirja Narva-Jõesuu. Mida rohkem ida poole, seda soojem oli, Siberis lausa üle 30-ne kraadi..

Hiinas värvus Yangtse jõgi punaseks (10.09.2012) Hiinas värvus Yangtse jõe vesi punaseks, põhjust veel ei teata.

EMHI kokkuvõte ärajaänud suvest (06.09.2012) Foto: Ingrid Tiitre Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kokkuvõte tänavusest vihmasest, jahedapoolsest ja äikeselisest suvest:

Pühapäevane vihmasadu Jõgeval oli erakordselt tugev (21.08.2012) Tugev vihm Jõgeval märgiti ära ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni WMO ohtlike ilmanähtuste leheküljel

Täna, 20. aastat tagasi mõõdeti Eestis ilmavaatluste ajaloo kõrgeim temperatuur (11.08.2012) Foto: Täna on kuumarekordi-aastapäev, kuid eile õhtul segas päikeseloojangu nautimist külm ilm. Täna täpselt 20 aastat tagasi mõõdeti senini Eesti ametlikult kehtiv "kõigi aegade" soojarekord, mis mõõdeti 11.8.1992. a.

Ilm Käsmus Viru Folgi ajal: vihmavarju pole vaja, kuid ööd on külmad! (09.08.2012) Reedest pühapäevani (10.-12.08) tuleb arvestada Käsmus üsna kargete ilmaoludega. Nimelt on Põhja-Euroopa kohal tugevnemas kõrgrõhuala, mis aeglaselt lõunasse levib ning oma idapoolset serva mööda külma õhku üle Baltimaade kannab.

2. augustil võis taevas imetleda seniidikaart (02.08.2012) Foto kuiva ilmaga taevas olnud "tagurpidi vikerkaarest" ehk küllaltki haruldasest optilisest nähtusest, seniidikaarest, saatis Kätlin Seene.

Juuli on olnud väga sajune ja seda ennekõike Lääne-Eestis (17.07.2012) Jälle sajabFoto: Aime Vahur Selle aasta juulikuu on seni silma paistnud tugevate sadude poolest ja seda ennekõike Lääne-Eestis.

Täna varahommikul võis näha haruldast teavasündmust (15.07.2012) Täna hommikul võis varane ülevalolija jälgida haruldast taevakehade lähisuhet - meie looduslik kaaslane Kuu liikus üle planeedi Jupiter, kattis Jupiteri kinni, et see paarikümne minuti pärast taas välja ilmuda.

Nädalavahetuse äikesetormi ajal langes alla väga suur kogus vihmavett, Lääne-Nigulas 140% kuunormist (10.07.2012) 7. juuli paduvihm HarjumaalFoto: Ellviira Brovkina

Homme vihmast ei pääse, kõige soojem on Ida-Virumaal (22.06.2012) Nagu tavaliselt. Jaaniaeg 2007Foto: Avo Soidla Kui täna särab Eesti taevas veel päike, siis homsel jaanilaupäeval tuleb arvestada kõikjal vihmase ilmaga. Tsüklon, mille kese praegu Poola, Valgevene ja Leedu piiril asub, võtab suuna veidi kirdesse ning jõuab viimase variandi järgi homme õhtuks Eesti kaguserva.

Äikest ja teisi põnevaid ilmanähtusi jahtida Baltimaades – miks mitte! (19.06.2012) Äikeseraju 18. juunil Läänemere kohal. Allikas: sat24.com Täna on jälle äikesevõimalus ja kui eile õhtul läänemere lõunaosas asunud äikesekolle jõulisena Eestisse jõuab, ühineb varasemalt Eestis edukaid äikesejahte läbi viinud Jüri Kamenik teiste kohalike tormiküttidega. Jüri intervjuu Eesti tormiküttidega:

Ilmapiltide galeriidest: maasikad valmivad,esimene kukeseengi leitud (11.06.2012) Kukeseenetibu10.06.2012 Juba väiksed nupsud paistavad lehtede alt. Kuivade ilmade tõttu ainult kahvatud värvi. VärskasFoto: Katerina Uljanova

Ilmapiltide galeriist: kiili sünd (11.06.2012) Seal triipude vahel on kiilHundinuiad ja kiil. 09.06 Maikuu ilmapiltide galeriist leiab fotoseeria kiili sünnist. Selle sündmuse jäädvustas Aimar Säärits.

Uus-Meremaal ja Argentiinas on lumine ning külm (08.06.2012) Kuigi lõunapoolkeral on algamas talv, on lumesadu Uus-Meremaal Christchurch'is ja Argentiina pealinnas Buenos Aireses siiski tavatu.

Eesootavast suvest ja atmosfääri blokeeringust (07.06.2012) Väga kuuma suve ilmselt ei tule, nagu selgus Venemaa ilmateenistuse pressikonverentsil.

Veenuse üleminek Päikesest (06.06.2012) Foto: Merilin PostVeenuse üleminek Päikesest06.06.2012 7:20 Viimsis

Ilmateade astronoomiahuvilistele homme hommikuks (05.06.2012) Homme, 6. juunil, leiab aset väga haruldane astronoomiline nähtus - Veenuse üleminek Päikesest. Pilvisuse prognoos sünoptik Ele Pedassaarelt:

Rannahooaeg on avatud, mitmel pool on vesi soojem kui õhk (01.06.2012) Kaader Pirita veebikaamerast Kuigi vesi on veel külm ja ilm kõle, alustasid täna Eesti suuremates randades tööd rannavalvurid. Esimeste saabunud andmete järgi otsustades oli kell 10 mitmetes randades vesi õhust soojem.

Tänane halo ja kassiküüned ennustavad tsükloni tulekut (24.05.2012) Halo 24.05.12 RaplamaalFoto: Kersti Kaiv Laupäeval hakkab sadama ja seda ei kinnita mitte ainult sünoptikud - tsükloni lähenemist ennustavad täna Raplamaal nähtud halo ja Tallinnas mitme tunni vältel taevas liikunud komakujulised kiudpilved ehk kassiküüned. Ladinakeelne nimetus on neil Cirrus uncinus ja need tekivad taevasse tavaliselt 36-48 tundi enne sadu.

Valgevenes mattus terve küla sääsepilvedesse. Video (15.05.2012) Eile, 14. mail katsid Valgevene televisiooni teatel ühes  külakeses taeva sääsepilved.

Ilm.ee soovitab: "Kaheksa varbaga kuningas" (15.05.2012) Foto: Kalju Orro 10. mail esietendub teatri Kukun Ikka uuslavastus „Kaheksa varbaga kuningas”, osades Arvo Kukumägi ja Piret Kalda (Tallinna Linnateater).

Hea uudis allergikutele: veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka (09.05.2012) Foto: Liina Maldre Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis, teatab Keskkonnaministeerium.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam