Aeg-ajalt saavad kõik ilmaennustusega tegelejad - nii ennustajad kui lihtsalt vahendajad - ikka tagasisidet, et ennustused on puha puus. Puust ja punaseks: 100% täpselt ennustada ei olegi võimalik. Isegi lähipäeva prognoosi täpsus võib olla vaid umbes 90%.
Esiteks vastus pealkirjas esitatud küsimusele: miks me täpset ilma ei ennusta? Sest meie ei ennusta ise üldse, meie vahendame erinevaid ennustusi :) Või kui täpsem olla, on tegu prognoosidega. Nimelt ametlikud Ilmateenistused kasutavad kõik matemaatilisi mudeleid ja see on prognoos. Ennustus põhineb mingil (peamiselt) kogemuslikul alusel.
Tore on see, et meil saab vaadata erinevaid prognoose ja võrrelda tegelikkusega ka. Selleks vali linn ning ongi seal kõrval kolm erinevat prognoosi ning all graafikuna samuti; graafikus on näha ka reaalselt mõõdetud temperatuur. Selle põhjal saab juba ise edasi järeldusi teha.
Nagu pildild näha, on viimasel ajal kõige suurem temperatuurieksimus eestlaste ühe lemmiku, yr.no ennustustes. yr.no on Norra Ilmateenistus, NOAA - Ameerika Ühendriikide Ilmateenistus, WU (Weather Undeground) - maailma suurim kommertsilmateenistus
Kuid miks need teated ikka ei ole piisavalt täpsed just selle punkti jaoks, mille kohta meil on vaja teada? Lihtne vastus on, et päris täpselt ennustada ei ole lihtsalt võimalik. Tegu on ikkagi prognoosiga: mingite mudelite põhjal arvutatakse välja, mis võiks edasi toimuda. Selleks on loodud matemaatilised mudelid, mis kirjeldavad atmosfääri kui pidevat füüsikalist keskkonda koos välismõjudega nagu päikesekiirgus, soojusülekanne jm. Neid mudeleid arendatakse kogu aeg, hetke täpsus on paarikümne kilomeetri kanti. Eestis on aga paarkümmend kilomeetrit juba päris suur ala, nii et kui ikka ennustatakse, et seal kusagil võiks päike olla, siis võib-olla 15km eemal ongi. Ometi on tegu juba päris täpse prognoosiga.
Muidugi on ka päris raske ennustada, kui kaugele täpselt mingid pilved liiguvad või kus täpselt rünksajupilv oma vihma otsustab "maha panna". Pilvemassi puhul saab umbes mingi joone anda, kuhu mudeli baasil need liikuda võiksid, reaalsuses võib see piir ikkagi mõnikümmend kilomeetrit erineda. Globaalses mõttes on see imetilluke vahe, meie väiksel kodumaal väga suur.
Triin Laar
Pealinna võlud
Tallinn, Pirita rand 15.05.2015
Temperatuuride puhul mängib oma rolli ka tuul, mille ennustused on täpselt samamoodi nagu muud: näitena, et saab määrata, et rannikualal on jahedam tuul ja seal on seega ka jahedam temperatuur; kuid kilomeetri pealt, et kustmaalt siis on soojem, ei ütle küll keegi ära. Minu soovitus: kui oled rannikul päikese käes tuulevaikses kohas, on ka alati soojem kui tuule käes :)
Mereäärsetest tuultest ehk briisidest on Jüri Kamenik kirjutanud lähemalt siin.
Pikema perioodi peale saab prognoosida vaid üldse keskmisi temperatuure-sademetehulki. Ehk siis ei ole võimalik saada täpset prognoosi täpseks päevaks kuu aja pärast. Pikkade prognooside arvutamisel on atmosfääri kõrval väga oluline roll ka maailmamerel, mis on oma olemuselt palju inertsem kui atmosfäär.
Artikli kirjutamisel oli mulle abiks TÜ Füüsika Instituudi vanemteaduri Marko Kaasiku ülevaade ilmaennustusmetoodikatest.
Imeline video pilvedest ja tormidest (15.12.2014) Fotograaf Nicolaus Wegner on fotodest kokku pannud suurepärase video pilvedest ja tormidest.
Kus on vihm ja palju seda on? (22.09.2014) Radaripildid aitavad näha, kus on vihm ja palju seda on.
Vananaistesuvi (05.09.2014) Täna hommikul mõtlesin küll, et milleks ma need sukkpüksid jalga panin
Vihmamälestusi (19.08.2014) Ei saja ju kogu aeg, aga kui taevas on jälle hall ja vett kallab, on tunne, et see on kestnud juba lõputult.
Kuhu soe vesi põhjaranniku merest kadus? (08.08.2014) Alles sai ju hakata mereveemõnusid nautima, kui korraga vesi väga külmaks ära läks. Õues on ju ometi soe, mis siis nüüd juhtus?
Kas ma siis nüüd pelgan sinivetikat või mitte? (04.08.2014) Ega ma täpselt mäleta, millal ma sinivetikatest esimest korda kuulsin.
Taas kuumahoiatus! (02.08.2014) Eile-täna oli täitsa mõnus ilm - päikese käes palav ja muidu lihtsalt soe.
Aeg veemõnudeks: isegi üle Soome lahe ujuti ilma kalipsota (30.07.2014) Soojad ilmad ja soodsad tuuled on merevee üles soojendanud.
Väga palav on, hoidke ennast! (25.07.2014) Üle 30 kraadi tõusev õhutemperatuur tundub ühe keskmise eestlase jaoks suurepärase suveilmana, aga tegelikult on seda veidi palju, eriti kui selline kuumus püsib päevi.
Muljeid ilmahuviliste kokkutulekult (23.07.2014) Laupäeval käisin esmakordselt ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul Tartus ning mõne mulje sealt tahaks küll kirja panna.
Kevadel on raske riideid valida (20.05.2014) Äkiliselt saabunud soe ja vihmane ilm tekitas hommikul küsimuse, mida selga panna?
Värskeroheline kevad (16.05.2014) Nagu ikka, muutub loodus roheliseks kuidagi äkki.
Jalutuskäigud iga ilmaga (09.05.2014) Kui ma muud sporti ei juhtu tegema, siis jalutama püüan jõuda kolm-neli korda nädalas.
Maikuu lumi (05.05.2014) Maikuus sadav lumi ei ole meeldiv, aga ka mitte kuigi haruldane.
Külm ja soe korraga (30.04.2014) Nagu oleks soe, aga ei ole ka.
Esimene võilill! (24.04.2014) Täna nägin oma selle aasta esimest õitsevat võilille.
Hommik ehmatas tuulega (23.04.2014) Eilne õhtu oli veel leebe, aga hommikul välja astudes lõi külm tuul näkku.
Tõeline kevad! (21.04.2014) Pikk nädalavahetus lubas seda suurepärast kevadilma tõeliselt nautida.
Kevadised hommikud (16.04.2014) Hommikul ärgates piilun esiteks, kas päike paistab.
Kevades on mustreid (14.04.2014) Isegi halli ilmaga on igal aastaajal oma mustrid ja värvid.
Kui seda tuult ei oleks... (10.04.2014) .. siis oleks õues veel mõnusam!
