Mis oli eelmise aasta ilmastikus meeldejäävat? Jüri Kamenik kirjutab oma põhjalikus 2014. aasta kokkuvõttes: 2014. a ilm ja ilmastik oli põnev nagu igal aastal. Märksõnadeks on ebatavaliselt lühike ja lumevaene talv, varane ja pikk kevad ning ameerika mäed varasuvel (maist juulini).
Ja aasta tipphetkede kohta:
Ka sel aastal ei olnud kahtlust, milline sündmus või olukord väärib esikohta: loomulikult juunikuine lumesadu. Ehkki usaldusväärsete ilmavaatluste ajaloost (ca 100–150 a) on teada vaid üks kindel juunikuise lumesaju juhtum (10.06.1982), on see teadaolevalt hiliseim aasta esimese poole kindlalt ja hästi dokumenteeritud lumesadu.
Eraldi tuleb märkida, et august oli mittemesotsüklonaalsete tornaadode rohke: enamasti oli tegu vesipüksidega, kuid Äksis tekkis maapüks, mida õnnestus koguni pildistada. Maapüks ca 10 km Tartust põhja pool (läbi bussiakna pildistatud) 29.08.2014 kl 18.58
Mõned äärmused:
Kõige kõrgem õhutemperatuur: 33,5°C 4. augustil Lääne-Nigulas (eriti märkimisväärne veel 33,1°C 19. mail Kundas)
Kõige madalam õhutemperatuur: -25,9°C 23. jaanuaril Jõhvis
Kõige tugevam tuul: 38,6 m/s 13. detsembril Sõrves (tsüklonaalsele tormile lisandus pagi)
Kõige tugevam tunni keskmine tuul: 23 m/s 13. detsembril Sõrves
Kõige sajusem ja vihmasem päev: 56,7 mm 12. juunil Pakril (25.–26. augustil registreeriti mõnedes Virumaa vaatluspostides ka rohkem sademeid)
Kõige lumisem (sademeid lumena) päev: 14 mm 27. detsembril Roomassaares (samal päeval 13 mm Viljandis)
Põhjalikku ülevaadet loe SIIT
2013.aasta ilm satelliitidelt nähtuna. Video (27.01.2014) Visualisatsioon 2013. aasta ilmast EUMETSAT, NOAA ja JMA satelliidipiltide põhjal.
2013. a ilm ja ilmastik oli huvitav ja eripärane (08.01.2014) Äike kusagil kaugel. Pildistatud 9.08. kell 1:30 Muhu Simisti Lõunaranna sadamas. Kalmer Saare foto Aasta tipphetked. Järgnev valik hõlmab pisut laiemat nähtuste ja olukordade ringi kui lihtsalt tugev äike, rahe, kaste. Seepärast on siin ka ilmastiku, sünoptilise olukorra ja tsirkulatsiooniga seotud hetki ja olukordi.
Riigi Ilmateenistuse 2013. a. ilmaülevaade (03.01.2014) Kõige paksem lumikate – Tuulemäe 71 cm, 6.04.2013 (Võrumaa, Ruusmäe küla) kõige külmem päev – Tooma ja Jõgeva -28,7 *C, 19.01.2013 kõige soojem päev – Valga 32,5 *C, 08.08.2013 maksimaalne tuule kiirus – 33,2 m/s Vilsandil, 29.10.2013
Sügis oli keskmisest soojem (03.12.2013) Eesti ilmateenistus on koostanud ülevaate tänavusest sügisest, mis tundus erakordselt soe, pikk ja värviline. Statistika ütleb aga, et arvestatuna 1961. aastast oli sügis keskmise temperatuuriga 8,2 kraadi soojuse poolest viiendal kohal ja selle aja kõige soojem sügis oli 2011. aastal - siis oli keskmine temperatuur 9 kraadi.
2012 oli Eestis keskmiselt äikeseline, pilv-maa välgulööke registreeritii 76354 (15.01.2013) Eesti piirkonnas registreeritud pilv-maa välkude arv aastate kaupa 2005-2012. Andmete allikas: EMHI, joonis: Sven-Erik Enno. Aastal 2012 registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis ühtekokku 76354 pilv-maa välgulööki. See on lähedane perioodi 2005-2012 keskmisele, milleks on 73 tuhat pilv-maa välku aastas. Sarnane oli äikeseline aktiivsus aastatel 2007 ja 2009. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011
Kokkuvõtlikult 2012. aasta ilmastikust (02.01.2013) Aasta 2012 on kindlasti meeldejääv sademeterohkuse poolest, kõigi kuude sajuhulgad ületasid Türil pikaajalist normi. Talvine pakase- ja suvine kuumaperiood olid mõlemad lühikesed. Aprilli algus ning oktoobri lõpp pakkusid tavatult külma ja lumist ilma.
Kas lõppev talv oli karmide killast? (16.03.2012) Hommik MustjõelPildistatud 04.02.12Foto: Peep Loorits Kaks ilma kolmandata ei jää, oli vanarahvatarkus, kui ennustati lõppeva talve õhutemperatuure ning lumerohkust. Eestis paistsid kaks eelmist talve silma just lume poolest, külma poolest jäid need viimase poolsajandi 8. ja 12. kohale. Tänavused kolm talvekuud sattusid selles pingereas üpris keskele. Hoolimata veebruari alguse külmalainest.
Aasta 2011 algas lumeuputusega ja lõppes sooja, vihmase ning tormisena (06.01.2012) Aasta 2011 pakkus alustuseks sellise lumeuputuse, mille sarnast pole viimastel aastakümnetel nähtud. Kuivale kevadele järgnes palav ja äikeseline suvi. Aasta lõpp oli aga erakordselt soe, vihmane ning tormine.
Üks suvi sai läbi, kaks jätkuvad (14.09.2011) Taevastiib 11.09. AmblaFoto: August 31. augustil lõppes meteoroloogiline suvi (juuni-august), astronoomiline lõpeb põhjapoolkeral teatmeteoste andmeil 23. septembril täpselt kell 12.04.
Sven-Erik Enno: aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina (01.01.2011) Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.
Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011) 29.01.10Foto: Peep Loorits 2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.
