•  

Mida oodata koalitsioonileppest tuleohutuse seisukohalt? (12.04.2005 00:02)

Autor: Tiit Tambi
Eesti Tuletõrjeliit
tuletorjeliit@hot.ee

Sõnaselgelt puudutab tuleohutust ainult üks koalitsioonileppe punkt. Riigisisene turvalisuse alajaotuse all punktis 63. on kirjas, et Valitsusliit arendab päästeteenistusi lähtudes põhimõttest, et päästeteenuse kättesaadavus võimalikult lühikese aja jooksul on iga inimese õigus. Kuidas seda õigust tagada, on iseasi.
Riiklikke komandosid, kes ööpäevaringselt on võimelised täismeeskondadega välja sõitma (keskkomandod ja tugikomandod), on 100. See suurusjärk pandi kunagi paika lähtudes sellest, kui palju riik suudab neid ülal pidada. Praegu on Päästeametis ümber korraldamisel muude üksustega koostöö süsteem, nendega sõlmitakse mitmesuguseid lepinguid. Need muud üksused on ühest küljest peamiselt üks mittetulundusühingute alaliike – seltsingud, mis on riigi operatiivsüsteemis arvel kui abikomandod või mõne riikliku komando eraldi paiknevad meeskonnad.

Nende materiaalne baas on ülimalt nõrk, tehnika vananenud, rahanappuse tõttu makstakse ainult väljasõitude aja ja bensiini eest, valves on kohati ainult 1-2 meest. Samas riiklikud komandod igale poole ei jõua, selleks ajaks on maja maha põlenud. Kuna seda tegevust saab vaadelda kui ühe riigi funktsiooni – tulekustutus- ja päästetööde - delegeerimist kolmandale sektorile, siis oleks neile vajalik korralik rahasüst. Ühe uue riikliku komando asutamine on äärmiselt kallis. Vaatamata nende abikomandode halvale seisukorrale on riigil ikkagi mõttekam neid tugevdada kui uusi asutada.

On olemas ka valdade komandosid. Neil on põhimõtteliselt samad mured mis vabatahtlikelgi. Eks igaüks seisa oma huvide eest. Võib tekkida situatsioon, kus midagi põleb ühe valla vabatahtliku komando lähedal, kuid naabervalla territooriumil, see aga keeldub maksmast.

Kui riik leiab, et kõigi nende tegevus on vajalik, siis tuleks neile osa tulekustutus- ja päästefunktsioonist delegeerida, kuid koos vastava palgafondi ja tehnilise
arenguprogrammiga. Mitte nii, et ülesanne küll antakse ja vastutust nõutakse, aga raha ja tehnikat ei anta. Tühi pähkel ei huvita kedagi.

Juba seegi läheb parasjagu maksma, sest nõuded komandodele on kõrged, seda nii väljasõiduvalmiduse, varustuse kui väljaõppe osas. Näiteks punkt 58. - Valitsusliit tagab tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse finantseerimise töötuskindlustuse fondi baasil töötuskindlustuse tänast maksumäära muutmata. Ka need päästetöötajad, kes vahetult ohtudega kokku puutuvad, peavad olema kindlustatud.

Hoiatuse süsteem
Koalitsioonileppe punkt 64. Valitsusliit arendab välja üleriigilise varajase hoiatuse süsteemi loodusõnnetuste ja julgeolekuohtude ennetamiseks ning reageerimise tõhustamiseks.
Tore. Aga see toimib alles siis, kui õnnetus juba käes või käega katsuda. Pealegi puudutab see suurõnnetusi, mitte tavatulekahjusid.

Tulekahjude ennetamine
82. Kõik riigisisesed teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maakonnakeskustes. Selleks kohustab valitsusliit riigiasutusi maakonnakeskustes sisse seadma vastuvõtuajad, et inimesed saaksid põhilised teenused kätte või asjaajamised (toimingud) tehtud võimalikult lihtsalt ja elukoha lähedal.

Selle alla võib panna ka ehitusprojektide kinnitamine tuleohutuse järelevalveametnike poolt. Kas aga need ametnikud jõuavad oma suure töökoormuse tõttu ka tavakodanikule nõu anda, on küsitav. Just siin on võimalus riigi, mittetulundusühingute ja äriühingute koostööks ja tööjaotuseks.

Üks selline võimalus on elanikkonnale igakülgse teabe levitamine. Seetõttu on eriti tervitatav punkt 48, mille kohaselt Valitsusliit jätkab rahvaraamatukogude kujundamist kultuuri- ning info- ja teabekeskusteks, sealhulgas suurendades rahvaraamatukogude võimalusi teavikute ja infotehnoloogia soetamiseks. Miks ei võiks nende seas olla ka teavikud tuleohutuse kohta? Paljudel eakatel inimestel ju internetivõimalust kodus ei ole.

Töö noortega
Haridus- ja teaduspoliitika all punktis 36. arendab Valitsusliit süsteemselt välja ning toetab noorte, eriti 14-17-aastaste noorte vaba aja veetmisel muu hulgas ka tehnikaringide tööd ja tööd spordi valdkonnas. Üks võimalusi selleks on toetada noorte tuletõrjesporti. Siin on nii märksõnad “sport? kui ka “tehnikaringid?, tuleohutusest rääkimata.

Kultuuri valdkonnas
suurendab Valitsusliit (punkt 51) tuge pühakodade ja mõisakoolide renoveerimisele ning teiste muinsuskaitsealaste ehitiste hoidmiseks. Enamik tuleohutuse alaseid möödalaskmisi tehakse juba algul, renoveerimise ajal. Sellesse protsessi võiks kaasata ka tuleohutuse spetsialiste. Mõisakoolide tuleohutus jätab paljuski soovida. Kirikutes on tulekahjusid küll harva, aga kui juhtub, siis ikka raskete tagajärgedega. Kui veel arvestada Tallinna Vanalinna, kus selliste objektide kontsentratsioon on suur, Vanalinn ise aga UNESCO erinimekirjas, siis on asi seda väärt.

Kust võtta raha?
Üks lubadus on kohe ka rahaliselt antud.  Punkti 45 järgi Valitsusliit kahekordistab 2006. aasta eelarves noortespordile mõeldud eraldisi.

Punkt 15. - Valitsusliit pooldab keskkonnamõjust sõltuvat maksustamist. Valitsusliit valmistab ette ökoloogilise maksureformi kontseptsiooni, mis näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusressursside kasutamise ja looduse saastamise maksustamisele. Tulekahjud tekitavad samuti keskkonnareostusi. Selle maksu ümberkorraldamisel võiks arvestada mitte ainult regulaarse saastega, vaid ka võimalikke riskidega - kas ettevõtetel on tehtud riskianalüüsid ja tuleohutusjuhendid?

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam