•  

Märtsikuised hanged olid hea suve endeks (17.03.2006 13:03)

Allikas: Elfikelder

Märts oli Vana-Rooma kalendri järgi aasta esimene kuu. Märtsikuu algupärane nimi Martius on tuletatud sõjajumal Mars'i nimest.
Eestlastel on rahvapäraste nimedena rohkem tuntud hangekuu, kevadkuu ja linnukuu nimetused, hilisemal ajal tulid kasutusse ka urbekuu ja paastukuu.



Eestlaste eluviis on ikka olnud selliselt seatud, et põhi-aastaaegadena on tunnistatud talve ja suve. Kevadine ja sügisene aeg on olnud justkui sildadeks üleminekul talvest suvesse ja suvest talve.
Vastupidiselt näiteks venelastele, kes arvutavad oma aega suvede järgi kasutades fraasi "?колько лет" (лето – suvi), on eestlaste kõnepruugis olnud aja ja olemise määrajaks talv – ikka ollakse vast kuulnud ja ehk isegi tarvitanud ütelust "nii-ja-niimitu talve vana".
Viimasel ajal on saanud kombeks ka põhjamaiste eestlaste hulgas talve tema pimeduse ja külma pärast kiruda. Ent omal ajal oli ikka nii, et talv oma vaikuse ja justkui aeglustunud liikumisega eestlasele hoopis vägagi oodatud puhkuse ja lähedastega koos olemise ajaks oli. Siis oli aega perega pikemalt koos istuda ja talveteega ehk isegi kaugemate sugulaste juurde külla sõita. Tehti käsitööd, peeti pidusid, loodi laule ja jutustati lugusid. Suvel selleks kõigeks aega ei jagunud, sest töid ja toimetamisi oli palju. Talveperiood oli aeg, mil' noorem ja vanem põlvkond kõige tihedamalt läbi käis ja mil' perekondlikud sidemed tugevaimad olid, sest juba märtsi lõpus esimeste kevademärkide ilmudes seadsid noored end' elumajast eemale suveruumidesse, kuhu nad enamasti kuni sügiseni jäid.

Nagu esmapilgul üsnagi vastukäivatest rahvapärastest nimedestki järeldada võib, on märtsikuule iseloomulik heitlikkus.
Kevadkuu, linnukuu ja urbekuu nimedes on peidus lubadus algavale soojaajale ja talvetardunud looduse ärkamisele.
Hangekuu nimetus aga kannab endas lõppeva talve kaja samuti kui teeservadesse ja aiaäärtesse kuhjatud lumehunnikud.
Ehkki märts endas juba mitmeid kevademärke aimata laseb ja kõikjal laiutavad ning nüüd juba igavestena näivad lumekuhjad paljudes vaid pahameelt tekitavad, peeti vanasti kevadkuiseid lumehangi rohkem ikka heaks endeks kui kangekaelse talve viimseiks pingutusteks ohje enda käes hoida.
Teati rääkida, et kui märtsis veel veekogudel kõrged ja kõvad talveteed püsivad, siis tuleb soe ja viljakas suvi. Samasuguseks hea suve endeks olid märtsikuised hanged ja korralik reetee.
Ka ei peetud märtsikuist lumesadu sugugi halvaks – öeldi hoopis, et märtsilumi on vana lume sööja. Märtsikuised salatuisud, mis vaid tasakesi lumepinda silitasid, lubasid aga kiiret pööripäevajärgset kevade pealetungi. Seevastu märtsikuine vihm, mis küll kähku lume viis, oli hoopis halb märk, mis ennustas ülemäära kuiva kevadet ja põuast suve ning niisket ja ligast sügist. Kõik see aga ei olnud viljasaagile sugugi hea.
Eks ju kevadkuised hanged ongi teistmoodi kui talvised – hang võtab kooriku peale, hakkab kandma. Nii et see on justkui talvest suvesse viiva kevadise üleminekusilla alguseks, mida igaüks reaalselt ka oma talla all proovida saab.

Ikka otsiti mitmeist kevademärkidest endeid saabuvale suvele ja püüti ära arvata, milliseid ande sellel aastal loota võib. Nii usuti, et kui märtsis on palju lepaurbi, siis saab rukkisaak rikkalik. Samamoodi arvestati haavaurbade rohkuse järgi kaerasaagi suurust. Kui märtsis kasvav kuu rohkem nagu seliliasendis oli, siis lubas selle kaussi meenutav kuju talumehele külluslikku saaki. Märtsikuine müristamine ennustas küll veel mõneks ajaks külmi öid, aga tõotas ka head viljakasvu. Ühtaegu oli see ka hoiatuseks, et järgneva ajaringi jooksul meesperes suurt surma on oodata.

Märtsituult peeti vanasti väga oluliseks, sest see tuul ennustas ette kogu kevade käigu ja tükikese suve veel takkaotsa. Ja et tuulesuunas päris kindel olla, kinnitati väravapuu külge takupeotäied, mida siis enne iga vähegi olulisemat ettevõtmist või plaanimist vaatamas käidi, et näha, kustpoolt tuul puhub ja millal ta pöörab.

Märtsikuu on teatavasti usside ärkamise aja alguseks ja ega seegi vanarahval niisama märkamata jäänud. Külmal ajal maasügavuses peidus olnud ja nüüd jälle väljapugevad siud arvati olevat täis põhjapimeduse suurt jõudu ja väge, mis vaid kuni jüripäevani neis alles püsib. Nii et kui keegi uskus seda ussi sisse kogunenud maaviha enesel tarvis minevat, oli tal päris tähtis just nüüd mõni säärane jõukandja kinni püüda.
Sellesama mao nahaga olevat saanud isegi märtsikuus nii olulisel kohal olevat tuult omatahtsi paremasse suunda pöörata – nimelt pidi selleks sobivate sõnade lausumise saatel mao naha sinnapoole väravapuud riputama, kustpoolt taheti tuult puhuma hakkavat.
Ka meremeeste seas olid sellisel ajal püütud madude pead väga hinnas – nimelt uskusid nad, et kui kotike mao peadega laevamasti külge riputada, siis ongi tuul alati sobivas suunas ja erilise vedamise korral näitab seesama maopaun ka merepõhja peidetud varanduse asukoha kätte.
Muidugi sobis varakevadel püütud madu ka igasuguste haiguste ravimiseks – eriti just liigese- ja kondihaiguste puhul. Mõned teadjamad uskusid maonahka aitavat ka unekülaliste puhul ja keegi olevat kuulu järgi osanud kevadise maoga ka maa-aluseid arstida. Viimase positiivne tulemus küll tõve iseloomule mõeldes siinkirjutajale veidi ebausutav tundub ja viitab ehk rohkem soovmõtlemisele, mil' maa-aluseid parema puudusel maapõue elanike endiga ravida püüti.

Kevadkuu lõpupoole teati ka karu talveunest ärkavat – öeldi, et karu keerab käpa peale. See on aeg, kui karud koobastest välja hakkavad tulema ja talveunest ning pikast paastust veidi pahurad on. Sellepärast pidi metsas käies hoolega jälgima, et sellise kevadekurja mesikäpaga kokku ei satu.
Jahimeeste jaoks on nüüdseks karusloomade küttimise aeg lõppemas. Nugis on veel ainuke, kelle talvekasukas tokerdama pole hakanud ja kes oma kollektiivse eluviisi tõttu üsna lihtsalt püütav on.
Lõpeb hülgepüük ja märtsi keskpaiku algab haugi kudemisrände aeg. Rannaaladel oli kombeks sel' perioodil süüa kalaõnne kindlustamiseks nn. kuiva haugi, mis eelmise kevade esimesest saagist kõrvale sai pandud. Isekeskis ikka tehti vahet ka, et milline haug tulemas on - jäähaug või konnahaug või hoopis lillehaug.

Loe lisaks >>>

Eelmised artiklid:

10 juuli - seitsmevennapäev! (10.07.2007)  

Karusepäev (13. juuli) on kesksuve püha (13.07.2007)

25. juuli jaagupipäev jaotab suve pooleks (25.07.2005)

15.august - rukkimaarjapäev (15.08.2005)

8. september - ussimaarjapäev (08.09.2006)

29.september - mihklipäev (29.09.2006)

Oktoober - sügise lõpp (12.10.2005)

14. oktoober - kolletamispäev (14.10.2011)

31. oktoober - halloween (31.10.2006)

2. november - hingedepäev (02.11.2005)

10. november - mardipäev (10.11.2005)

25. november - kadripäev (25.11.2015) Muinasjutumets 25. novembril 2008. aastal Foto: Leili Valdmets Kui kahenädalatagune mardipäev oli rohkem nagu meestepüha, siis tänasel kadripäeval on naiste ja tüdrukute kord põlvest-põlve edasi antud rituaale toimetada ja kõige selle käigus ka endile tähelepanu nõutada.

28. oktoober - simunapäev (28.10.2005)

30. november - andresepäev (30.11.2015) 2013. a andresepäeval Raplamaal Foto: Evelin Nummert Tänast andresepäeva ootasid kõige rohkem ehk meheleminekueas neiud, kel suur soov novembrikuu viimases öös oma tulevast näha. Arvati, et ka andresepäev on üks selline aeg, kui öösel on võimalik oma tulevase abikaasa nägu unes näha.

Künnipäev - 14. aprill (14.04.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam