Discovery News kirjutab oma tänases artiklis, et 2006. aasta tormiilmad põhjustasid rohkelt erakordselt suuri laineid Aafrika ja Austraalia lõunarannikul ning Tahiitil.
Billabong XXL korraldab ülemaailmseid suurtel lainetel surfamise võistlusi. Nende esindaja ja surfar Bill Sharp arvab, et käesoleval aastal olid lõunapoolkeral kõrgeimad lained, milledel kunagi on surfatud.
Hawaiil käesoleval aastal väga kõrged lained puudusid, kuid kõrgeim surfilaine registreeriti just seal 2004. aastal. Pete Cabrinha sõitis siis 21,3 m kõrgusel lainel:
Foto: Erik Aeder, Billabong XXL
Bill Sharpi sõnul tekivad tohutu suured lained tugevatest tormidest, mis vajavad ruumi ja "õiget" positsiooni lainete tekitamiseks.
Kugi kõrged lained rõõmustavad uljaspäid, siis rannaelanikele toovad need pigem katastroofilisi tagajärgi - globaalse soojenemise tagajärjel toimuv merevee taseme tõus hoogustub veelgi.
Geoloog Laura Moore Ohiost arvab, et meretaseme tõusu tagavad taustatingimused, kuid tormid annavad selleks energiat. Samuti tõstavad tormilained üles setteid rannikumerest ja viskavad neid üle madalal asuvatest saartest, mis järkjärgult lähendavad neid mandrile. Lained taovad ka rannajoone tugevamaks, mis omakorda tähendab suuremat erosiooni ja kahjustusi kaldarajatistele.
Kõrgeimaid laineid, mis kunagi mõõdetud, vaatles Briti uurimisrühm oma laeva RSS Discovery pardalt Rockalli saare lähedal Šotimaast 250 km lääne pool 8. veebruaril 2000.a. Laineid jälgiti 12 tunni jooksul, ning suurim neist oli 29,1 meetri kõrgune.
RSS Discovery Rockalli saare lähedal
Foto: Penny Holliday/NOC
TTÜ Küberneetika Instituudi andmetel olid kõrgeimad lained Soome lahes 2005.aasta jaanuaritormi ajal 9. jaanuaril, kui lainekõrgus 9.Soome lahe avaosas Naissaare lähistel ulatus 4.4 meetrini
ning lühiajaliselt peaaegu 5 meetrini. Üksiklainete suurim kõrgus ulatus tõenäoliselt üle 8
meetri.
Haruldane foto lainest Lõuna-Aafrika rannikul, pildistatud meremees Philippe Lijour'i poolt 1980.a.
Torm merel
Auhinnatud foto ilm.ee sügisfotokonkursilt, pildistatud 28.10.2006
Autor Imre Klaasen
Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)
Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)
Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)
EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)
Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)
September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)
Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)
Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?