•  

EL uuendab ja ühtlustab metsade tuleohtlikkuse indeksi arvutusmeetodit (19.12.2007 00:00)


Kuldne paiste
Autor Elvin Heinla
Foto "Rohkem valgust" galeriist

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis (EMHI) oli nõupidamine Soome Meteoroloogia Instituudi (FMI) töötajate Pertti Nurmi ja Timo Laine´ga. Pertti Nurmi on Euroopa Komisjoni algatatud projekti “Preview‿ (Prevention, Information and Early Warning) Soome poolne täitja.

Seoses metsatulekahjude ohtlikkusega inimeste varale ja vahel ka eludele on Euroopa Nõukogu seadnud ülesandeks kaasajastada ja ühtlustada (Euroopa riikides) kasutusel olevaid metsade tuleohtlikkuse indeksi arvutamise meetodeid. See võimaldaks ka Euroopa riskiolukordade kaarti üheselt mõista.

Arvutamise aluseks on võetud Kanadas välja töötatud meetod, mida kohandatakse Euroopa tingimustele. Kuna looduslikud tingimused Euroopas on erinevad, on projekti põhitäitjaks määratud JRC (Ispras), Vahemeremaade indeksi (FWI) arvutusi juhib Prantsuse ilmateenistus ja põhjamaade indeksi väljatöötamist FMI.

Indeksi arvutamisel võetakse aluseks õhutemperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, summaarne päikesekiirgus, pilvisus, sademed ja arvestatakse ka maapinna niiskust. Õhutemperatuur, niiskus, päikesekiirgus ja tuulekiirus võetakse uue meetodi puhul HIRLAM mudelist, sademete summad võetakse kombineeritult vaatlusjaamade ja radariandmetest. Indeksit arvutatakse ja vajadusel edastatakse tarbijatele 2 korda päevas.

Täpsustatud indeks lubab
     1.anda täpsemat ja üksikasjalikumat informatsiooni territooriumi tuleohtlikkuse kohta, sest algandmetena kasutatakse HIRLAM mudeli infot 3 või 15 km sammuga, mis võimaldab arvestada ka paikkonna pinnamoodi;
     2.sademete andmed saab radariinfot kasutades kogu territooriumi kohta, mitte ainult vaatlusjaama asukohast;
     3.indeks arvutatakse prognoosina, mis lubab ohu korral tulekahju kustutamiseks paremini valmis olla.

Käesoleval ajal näeb EMHI projektis osalemise takistustena korrektsete  radariandmete (sademete summad) ja maapinna niiskusesisalduse andmete puudumist. Kui järgmisel aastal läheb käiku uus radar Sürgaveres ja leitakse võimalused maa niiskuse määramiseks ning lahendatakse arendustöö finantseerimine, oleks võimalik FMI juhendamisel ka EMHIs metsade tuleohtlikkuse indeksite arvutamise meetod EL omaga ühildada.

Eelmised artiklid:

Viimased 10 aastat olid ilmavaatluse ajaloo kõige soojemad (14.12.2007)

Kliimamuutustega võitleb kõige paremini Rootsi (07.12.2007)

Keskkonnaminister osaleb uue kliimakokkuleppe ettevalmistamisel (07.12.2007)

Maa troopiline vöönd laieneb (04.12.2007)

WMO: süsinikdioksiidi kogused atmosfääris on rekordiliselt kõrged (29.11.2007)

Loodusõnnetuste arv maailmas on suurenenud neljakordseks (27.11.2007)

Rohelised kutsuvad mõtlema öko-Eestist (26.11.2007)

Kliimaraport näitab kliimasoojenemise vältimatust (23.11.2007)

Üleujutuste direktiiv kohustab riske hindama ja ennetama (20.11.2007)

Mis on tsüklon? (06.11.2007)

Üleujutused terves maailmas põhjustavad probleeme (05.11.2007)

Antarktika kohal asuv osooniauk jäi väiksemaks (22.10.2007)

Avalikkustati uus kliimarekordite kokkuvõte (12.10.2007)

September oli tervel põhjapoolkeral keskmisest soojem (11.10.2007)

Ametisse asus kliimaäärmuste ettekandja (08.10.2007)

Balti riigid arutavad Tallinnas kliimamuutusi ja energiaprobleeme (04.10.2007)

Osooniauk tõmbus kokku (04.10.2007)

Suurbritannia ilmateenistus ennustab sooja talve (28.09.2007)

Puhkepäevade halva ilma sündroom ei tööta kõikjal (28.08.2007)

Järgmised 10 aastat tulevad soojad (10.08.2007)

Käesolev aasta on toonud ekstreemset ilma terves maailmas (08.08.2007)

2007. aasta keskmine temperatuur on lähenemas soojarekordile (18.07.2007)

Välk tabab rohkem mehi kui naisi. (12.07.2007)

Ämblikud uurivad ilma (19.04.2007)

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2007)

1. märtsil algas rahvusvaheline polaaraasta (22.03.2007)

Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2007)

Kevad on varajane tervel põhjapoolkeral (21.03.2007)

Lõppev talv oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.03.2007)

Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007)

Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)

Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)

Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)

Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)

Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.

2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.

Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.

2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)

Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam