Ebapäikesed (ka kõrvalpäikesed, päikesesapid, parhelia) on halonähe, mis tekib päikesest kõige sagedamini 22° kaugusel jääkristallide tippudes murdunud valguskiirte tõttu. Ebapäikeste tekkeks on vaja lamedaid kuusnurkseid kettakujulisi jääplaadikesi, kusjuures nende teljed peavad olema orienteeritud püstsuunas, kuid kõik jääkristallid ei pruugi olla sellised. Siis on ebapäikesed ka vastavalt nõrgemad ja vastupidi, mida suurem on jääkristallide korrastatus, seda tugevamad on ebapäikesed.
Neid võib tekkida nii üks kui kaks, olevalt kas sobiva koha peal on piisavalt jääkristalle või mitte. Mõnikord on heledamaid kohti kolm ja isegi neli, mis jaotavad sel juhul haloringi neljaks võrdseks osaks, kuid ebapäikesed on ainult ühel või mõlemal pool päikest. Päikese kohale või alla võivad tekkida puutujakaared jmt, mis võivad olla nii lühikesed, et moodustavad koos haloringiga heledama koha ja jätta mulje, et ebapäikeseid on rohkem.
Foto: Aavo Omann
Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)
Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
