•  

Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Foto: Oliver Vilms
pilvepiltide galeriist

Ülemise kihi pilved asuvad keskmiselt kõige kõrgemal (alus üle 6 km kõrgusel, arvestades keskmisi laiusi). Kõik kõrgpilved koosnevad jääkristallidest. Välimuselt on sulgjad, kiudjad, vahel lainelised, topikesetaolised või harvem ühtlase kihina. Värvuselt valged, vahel ka sinaka varjundiga. Sageli tekivad nende pilvede tõttu halonähted.

Paljud kõrgkihi pilved on sajupilved, aga sademed enamasti aurustuvad, enne kui maapinnale jõuavad.  Langevad sademeid märgivad sageli sajujooned (virga) pilve all.
Kõrgkihi pilvede hulka kuuluvad kiud-, kiudrünk-ja kiudkihtpilved.

Eelmised artiklid:

Mereline kliima (30.01.2009)

Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)

Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?

Osoon (10.02.2009)

Pilved (13.02.2011)

Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)

Rünksajupilved (02.02.2009)

Setendumine (10.02.2009)

Sublimatsioon (10.02.2009)

Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja  sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.

Torm (30.01.2009)

Troposfäär (30.01.2009)

Tyndalli efekt (10.02.2013)

Tsüklon (02.10.2008)

Õhurõhk (29.01.2009)

Õhurõhugradient (30.01.2009)

Äike (05.02.2009)

Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam