Foto: Helen Parmen
lumepiltide galeriist
Härmatiseks nimetatakse valget tahket sademetekihti mitmesugustel esemetel tavaliselt maapinnast kõrgemal, kuid see võib ka näiteks lumepinnale tekkida. Eristatakse kristalset ja teralist härmatist.
Kristalne härmatis on tihti kohev, pitsitaoline ja pudeneb kergesti maha, kusjuures näha on jääkristalle. Talvel, kui ilm on tuulevaikne ja väga külm (temperatuur on tavaliselt madalam kui -10°C), võib kristalne härmatis tekkida otseselt õhus olevast veeaurust ning soodsa ilma jätkudes kasvavad jääkristallid üha suuremaks. Näiteks 2010. aastal oli jaanuaris enam kui nädala vältel kristalse härmatise tekkeks soodne aeg ja viimaks võis puuokstelt või põõsastelt leida isegi mitme cm suurusi jääkristalle. Kristalseks härmatiseks loetakse ka muidu teralise härmatise välimusega sadet, kui selle pinnal on näha kasvõi üksikuid kristalle.
Teralise härmatise puhul kristalle näha pole, vaid sellel on näivalt amorfne ehitus. Teralise härmatise pind on lähemalt vaadates mügarlik ja ebatasane. See tekib uduse ilmaga, sealjuures võib üpris tuuline ning temperatuur vaid veidi alla nulli olla. Selliste tingimuste korral külmuvad udupiisad kuju kaotamata allajahtunud esemetega kokku puutudes ning moodustavadki lumetaolise sademe. Teraline härmatis võib soodsatel tingimustel muutuda kristalseks.
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)
