•  

Amorfne aine (10.02.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Amorfsus (kreeka amorphos vormitu) tähendab väliselt tahket ainet, millel aga puudub korrapärane kristallstruktuur. Amorfsed ained tunduvad olevad tahked, kuid aja jooksul need siiski voolavad. Klassikaline amorfne aine on pigi, ka klaasi peetakse amorfseks, mille voolamise tunnuseid võib näha näiteks vanade kirikute aknaklaaside puhul -  sajanditega on klaasid alt paksemaks ja ülevalt õhemaks muutunud. Klaasi puhul on asi siiski mõneti keerulisem, sest neis esineb lähikorrapära, mis sarnaneb mõneti kristallstruktuuridele.
Amorfsust käsitletakse vahel ka eraldi aine olekuna, vahel aga tahkena, vahel jällegi kui vedelana, kuid mille viskoossus on väga suur. Amorfsetel ainetel pole konkreetset sulamistemperatuuri, vaid soojenedes muutuvad üha pehmemaks, kuni muutuvad tavapärase voolavusega vedelikeks.
Tuntakse ka amorfset jääd. Põhimõtteliselt amorfset jääd on võimalik saada näiteks veele vedelat lämmastikku peale valades. Vesi jäätub nii kiiresti, et kristalle ei jõu moodustuda või on need erakordselt väikesed (peitkristalne). Jääl on siis looduses tekkinud jääga võrreldes teistsugused omadused. Piisavalt kiire jahutamisega on paljudest ainetest võimalik amorfseid tahkiseid saada, sest aatomid või molekulid ei jõua organiseeruda kristallideks.

Eelmised artiklid:

Rayleigh hajumine (10.02.2013)

Atmosfäär (30.01.2013)

Ebapäike (04.02.2013)

Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)

Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)

Front (29.01.2013)

Hajumine (10.02.2013)

Halo (04.02.2009)

Hektopaskal HPa (30.01.2009)

Härmatis (10.02.2009)

Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)

Inversioon (20.01.2013)

Ilm (30.01.2009)

Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.

Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)

Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)

Kiudpilved (05.02.2009)

Kiudrünkpilved (05.02.2009)

Kliima ja ilmastu (30.01.2009)

Kliimatüüp (30.01.2009)

Kondensjäljed (04.02.2009)

Konvektsioon (29.01.2009)

Lumi (10.02.2009)

Lumikate (10.02.2009)

Läänevool (30.01.2009)

Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)

Mereline kliima (30.01.2009)

Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)

Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?

Osoon (10.02.2009)

Pilved (13.02.2011)

Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)

Rünksajupilved (02.02.2009)

Setendumine (10.02.2009)

Sublimatsioon (10.02.2009)

Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja  sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.

Torm (30.01.2009)

Troposfäär (30.01.2009)

Tyndalli efekt (10.02.2013)

Tsüklon (02.10.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam