•  

Albeedo (10.02.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Albeedo võidakse anda 0 ja 1 vahel, kuid ka protsentides. Seega, 1 ehk 100% tähendab, et kogu pealelangev valgus peegeldub tagasi (absoluutselt valge keha) ja 0 ehk 0%, et kogu pealelangev valgus neeldub (absoluutselt must keha). Mida heledam on keha, seda suurem on albeedo.
Albeedo sõltub lainepikkusest ning albeedo väärtust mõõdetakse albedomeetriga.

Suurima albeedoga on tavaliselt puhas, värskelt sadanud lumi, millel see võib ulatuda üle 0.9, kuid enamikel looduslikel pindadel 0.1-0.4, Maa keskmine aga 0.3. Näiteks veekogude albeedo sõltub valguse langemisnurgast veepinnale - väiksema langemisnurga korral on albeedo suur, isegi 0.7-0.8 näiteks loojuva päikese puhul, ent kui valgus langeb veepinnale risti, on albeedo väga väike, vaid 0.1-0.2. Sellest hoolimata peetakse kokkuleppeliselt vee albeedot väga madalaks.

Albeedol on oluline roll ka kliima kujundajana, täpsemalt maakera soojustasakaalus. Väga-väga lihtsustatult: näiteks liustike ja lumiste alade laienemine (näiteks piisavalt võimas vulkaanipurske, vt kommentaare, vms põhjuse tagajärjel) suurendaks albeedot ja seetõttu jääks Maale vähem energiat. See põhjustaks täiendava temperatuurilanguse ja võimaliku jääaja ehk tekiks positiivse tagasiside efekt.


Joonis. Erinevate pindade albeedo. Joonise allikas: Wikipedia

Eelmised artiklid:

Amorfne aine (10.02.2013)

Rayleigh hajumine (10.02.2013)

Atmosfäär (30.01.2013)

Ebapäike (04.02.2013)

Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)

Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)

Front (29.01.2013)

Hajumine (10.02.2013)

Halo (04.02.2009)

Hektopaskal HPa (30.01.2009)

Härmatis (10.02.2009)

Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)

Inversioon (20.01.2013)

Ilm (30.01.2009)

Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.

Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)

Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)

Kiudpilved (05.02.2009)

Kiudrünkpilved (05.02.2009)

Kliima ja ilmastu (30.01.2009)

Kliimatüüp (30.01.2009)

Kondensjäljed (04.02.2009)

Konvektsioon (29.01.2009)

Lumi (10.02.2009)

Lumikate (10.02.2009)

Läänevool (30.01.2009)

Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)

Mereline kliima (30.01.2009)

Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)

Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?

Osoon (10.02.2009)

Pilved (13.02.2011)

Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)

Rünksajupilved (02.02.2009)

Setendumine (10.02.2009)

Sublimatsioon (10.02.2009)

Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja  sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.

Torm (30.01.2009)

Troposfäär (30.01.2009)

Tyndalli efekt (10.02.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam