Tara on optikanähtus, mis kujutab endast mõne kraadi laiust värvilist ümmargust ringi mõne valgusallika ümber. Tavaliselt nähakse neid ümber kuu, kuid mitte ümber päikese, sest viimane on liiga hele nende märkamiseks.
Tara on difraktsiooni ilming, st lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha. Tara tekkimiseks peavad valgusallika ees olema pilved või udu, mis vähemalt osaliselt on läbipaistvad, sest valgus peab jõudma vaatlejani. Tara intensiivsus sõltub pilvede tihedusest ja pilveosakeste (tavaliselt veepiisakeste) suurusjaotusest - mida ühtlasema suurusega, seda erksam tara.
Tara ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega (mida suurem tara, seda väiksemad piisad või tolm). See annab teoreetilise võimaluse ilma ennustada: kui tara väheneb, võib minna sajule ja kui tara suureneb, siis püsib hea ilm.
Tara on sageli mitmevärviline, kusjuures siseosa on sinine, välimine äär punane, sest punane valgus (pikalainelisem) kaldub esialgsest suunast enam kõrvale kui sinine. Kui lühilainelisem valgus on neeldunud või hajunud näiteks tolmurikka atmosfääri tõttu, võib tara näha ka päikese ümber, sest valgus ei ole enam märkamiseks liiga intensiivne, kusjuures siis võib tara olla oranž, roosa või punane, sest teiste lainepikkusega valgusest ei piisa selle tekitamiseks.
Rayleigh hajumine (10.02.2013)
Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)
Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
