Rahe (13.05.2013 00:00)

Ja siis tuli rahe. 7. aprill 2007
Foto Marleen Matvejev

Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi.  Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm.
Vahel harva võib rahe olla ka piklik või hämmastavalt korrapärane (näiteks litri-vm kujuline). Suurust piirab ainult tõusvate õhuvoolude kandevõime. Suurimad rahekamakad sajavad alla enamasti mussoonide ja mäestike piirkondades, kus on registreeritud mitme kg raskuseid rahe- või õigemini juba jäätükke
Rahe kuulub hoogsademete tüüpkonda ning kestab enamasti ainult mõned minutid, alates ja lõppedes järsku, samuti on intensiivsus väga muutlik. Üle 15 min rahesadu on juba erakordselt pikk. Enamasti sajab rahega koos ka vihma, kuid mitte alati.

Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud. Need ei pruugi väga võimsad olla, vaid külmema ilmaga sadav peen rahe jõuab maapinnani lihtsalt madala temperatuuri tõttu. Väga sooja ilma korral sadav rahe kõneleb meile siiski väga tugevatest püstvooludest pilvedes. Mida võimsamad õhuvoolud, seda suurem on (saab olla) rahe. Tegelikult on rahet enamasti igas rünksajupilves, sageli graupeli ja peenrahe kujul, aga teekonnal maapinnani see sulab või ei lase rahel langeda tõusvad õhuvoolud või ei jää piirkond rahesajualasse, sest tegemist on erakordselt lokaalse nähtusega.



Rahe tekkeks peavad õhuvoolud veepiisakesed viima pilve ülaossa, kus piisake jäätub. Seejärel langeb see näiteks laskuva õhuvooluga või lihtsalt gravitatsiooni mõjul allapoole, kuni tõstetakse uuesti ülespoole ja niiviisi pilves üles-alla pendeldades tekivad kihid, mis on sageli vaheldumisi läbipaistvad (pilve allosas) ja läbipaistmatud (pilve ülaosas). On võimalik, et suurem rahetükk liidab endasse väiksemaid raheteri, kui varjatud soojuse vabanemise tõttu selle rahetüki välispind sulab piisavalt. See võib-olla suurte raheterade üheks ebakorrapärasuse põhjuseks.
Rahet sajab suhteliselt rohkem mäestike piirkondades. Põhjus on selles, et mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette ning  sunnivad õhku tõusma (seda nimetatakse orograafiliseks nihkeks) või mäestikud võimendavad juba olemasolevaid tõusuvoolusid. Seega on rahe teke soodustatud, sest tõusuvoolusid on enam ja need on tugevamad. Üheks kõige tugevamate rahede esinemispiirkonnaks ongi Himaalaja lõunanõlv (Põhja-India ja Bangladesh), kus on rahe tõttu registreeritud surmajuhtumeid rohkem kui kusagil mujal maailmas. Ka Hiinas on sarnaseid piirkondi.

Kuigi rahesuuruse määramiseks kasutatakse ka TORRO skaalat (H0-H10, kasutusel eelkõige Suurbritannias, vt ka http://www.torro.org.uk/site/hscale.php), siis märksa sagedamini kasutatakse rahe suuruse määramiseks käepäraseid võrdlusesemeid. Näiteks Baltimaades on kasutatud hoopiski mitmesuguste linnuliikide munadega võrdlemist!

7 september 2004,Tallinn
Foto: Maria Kalju

Väliselt on rahepilved väga kobrutava välimusega ning teravate piirjoontega. Vahel on pilve alus rohekat värvi, mida võidakse lugeda oluliseks väliseks indikaatoriks pilve rahesisalduse kohta.
Eestis on keskmiselt 0-4 rahepäeva aastas konkreetse piirkonna kohta (kõrgustike piirkondades rohkem), sealhulgas kevadel, aga ka sügisel on rahe tõenäosus madalama temperatuuri ja kevadel ka suuremate õhumassikontrastide tõttu suurem. Rahetükkide suurus ei ületa Baltimaades enamasti kanamuna mõõtmeid, aga erandkorras on siiski sajandite jooksul ka hanemuna suuruseid rahekamakaid esinenud.

Muudest tahketest sademest. Rahega võidakse segamini ajada järgmisi sademetetüüpe. Kui jääterakeste läbimõõt on alla 5 mm, siis nimetatakse seda graupeliks, mis ligikaudu võiks olla eesti keeles lumekruubid ja mida on ka võimalik rahena käsitleda.  Mõnikord siiski nimetatakse 5 mm väiksemaid jäätükke hoopiski peenraheks. Rahele väga sarnane sademeteliik on veel jääkruubid, mis kujutavad endast läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi diameetriga kuni 3 mm ja neid on õige raske purustada. Jääkruubid on hästi iseloomulikud kevadistele ja sügisestele hoovihmadele.

Mängi rahe mängu
(Vasema hiireklahviga saab tekitada ülespoole suunduvaid õhuvoole, mis raheterasid kasvatavad)

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (1)

Eelmised artiklid: