•  

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009 23:23)

Autor: Jüri Kamenik

Lisaks võiks ära tuua mõned usaldusväärsemad leheküljed ja allikad. Üks nendest on kindlasti EMHI, võrrelduna kümnete ja sadade prognooslehekülgedega, kuid

I. Veel suhteliselt usaldusväärsed prognooslehekülgi:

1) Weatheronline 

2) Soomlaste prognoos

3) Konvektiivsete sademete ja äikese prognoos

4) Poola meteogrammide kodulehekülg 
   Avalehel on võimalik valida 3 mudeli vahel. Väljundid on antud meteogrammidena. Kui valida kõige vasakpoolsem, siis ilmub osaline Euroopa kaart. Selle lahutusvõime on suurim: võrgusammu pikkus 4 km, ja prognoos on 48-tunnine.

Et mõne koha ilma vaadata, selleks tuleb soovitud kohas kaardile klõpsida ja ennustus avaneb meteogrammina hüpikaknas. Meteogramm on väga kirju ja esmapilgul tundub olevat infoga üleküllastatud. Vasakul on antud seletused, paremal on prognoos.

Infot leiab alates temperatuurist (sealhulgas antakse värvivarjundiga oodatav viga ehk kui palju võib temp. varieeruda) kuni udu tõenäosuse ja pilvede hulgani välja.

Euroopa kaardist paremal leiab infot ka konkreetsete linnade kohta, sealhulgas Tallinna kohta. Heaks küljeks on see, et meteogramme saab kaardilt klõpsides ka suvalise maapiirkonna kohta.

Kui avalehelt valida keskmine mudel (COAMPS), siis see on vähemdetailsem, kuid pikaajalisem: infot saab ainult võrgu silmuste kohta (sinna tuleb klõpsida), st et ennustus kehtib mingi piirkonna kohta. Võrgusammu pikkus on 13 km ja kehtib 84 tundi. Eraldi on välja toodud mõned linnad. Prognoos avaneb samuti hüpikaknas.

Kaardilt paremal saab sisestada koordinaadid (kuni minuti täpsusega) ning samuti genereerida meteogramme.

Lõpuks võib valida parempoolse mudeli (WAM), mis peaks surfaritele ja meremeestele huvi pakkuma: seal on laine ja tuulesuuna ennustus Balti mere ja lahtede kohta. Muuhulgas saab valida parameetreid, nagu oluline ja keskmine lainekõrgus jne.

5) Baromeetri järgi

6) Meteoconsult
    (alt nimekirjast saab teisigi kohti valida; tegemist on omapärase leheküljega)

7) 6 kuu väljavaade

8) Konvektsiooni  ja äikese ennustamiseks CAPE ja LI kaardid
    Selgitused ja juhend 

II.Reaalajalised andmed
A.Graafilised:

1) Teeilmajaamade võrgustik

2) EMHI

3) Tuul iga 3 h tagant

4) Weatheronline (valida paremalt Current weather)

5) EMHI ilmakaart       

Ilmakaardi kasutamist analüüsime konkreetse näite abil. Allpool on toodud 2009.aasta 26. mai ilmakaart Euroopast:

 

Allikas: EMHI

Ilmakaardil on näha kahte tüüpi jooni – peened sinised ja jämedamad, mis on kas punased poolringidega või sinised kolmnurkadega. Esimese joonetüübiga märgitakse isobaarid ehk samasuguse õhurõhuga punktid. Teine joonetüüp tähistab fronte ehk õhumasside eraldusalasid. Külmad frondid tähistatakse sinise kolmnurkadega joontena, soojad frondid punase poolringidega joontena ja oklusioonifrondid lilla kolmnurk-poolring vaheldumisi joontena (vaata pildi ülaosas keskel). Sealjuures on suunatud kolmnurgad ja poolringid frondi liikumise suunas ning seetõttu on kohe näha, kuhu üks või teine front läheb.
Soojad frondid toovad üldjuhul niiskema ja varasemast soojema ilma kaasa, külmad frondid jahedama, kuivema ja selgema ilma ning oklusioonifrontidega on nii ja naa.

Ümbritsevast madalama õhurõhuga alad on tähistatud M tähega, kõrgemad alad K tähega. Kui tähe ümber on vähemalt üks suletud isobaar, siis on vastavalt tegemist madalrõhkkonna ehk tsükloniga ja kõrgrõhkkonna ehk antitsükloniga. Kui suletud isobaare pole, siis on tegemist vastavalt lohu või harjaga.
Tähtede juures on nooled, mis näitavad, kuhu suunas need ilmasüsteemid liiguvad. Sealjuures kõrgrõhkkondade noole sabad on kahekordse, tsükloni omad ühekordse joonega märgitud. Mida pikem on nool, seda kiiremini vastav süsteem liigub. Kui on lühike, kahe otsaga nool (nool vaatab nö mõlemale poole – antud kaardil pole), siis on süsteem väheliikuv, kuid tuleb arvestada, et statsionaarne olek võib järgmisel päeval muutuda ja seetõttu tuleb igal päeval ilmakaarte võrrelda eelmise päeva omadega.

Üldiselt liiguvad ilmasüsteemid Euroopas läänest itta või edelast kirdesse. Eesti puhul tuleks siiski teada, et vahel liiguvad meile tsüklonid lõunast põhja. Sel juhul on isobaarid asetunud põhja-lõunasuunaliselt ehk meridionaalselt. Midagi sarnast on antud kaardil Poola-Saksamaa piirkonnas, kuid põhja poole tsükloneid ei liigu, sest isobaarid on liiga väiksel alal sobivalt asetunud. Kui isobaarid on näiteks Läänemerest Vahemereni meridionaalselt paigutunud, siis võib oodata mõne tsükloni liikumist põhja poole.

Tsüklonis liigub õhk vastupäeva, antitsüklonis päripäeva. Seega, kui Eesti jääb kõrgrõhuala lääneserva, siis puhub enamasti lõunatuul. Sel juhul paikneb läänes tsüklon (tsüklon-antitsüklon komplementaarsus). Talvisel ajal on sel juhul esialgu tavaliselt külm või väga külm ilm, aga hiljem läheb soojemaks. Suvel tähendab selline seis seda, et soojust tuleb esialgu juurde, kuid hiljem läheb tõenäoliselt jahedamaks.

Antud kaardil jääb kõrgrõhkkonna kese K Eestist lõuna poole. Seega puhub meil ilmselt läänetuul. Nool näitab, et antitsüklon liigub ida-kirde suunas. Seega järgmisel päeval puhub edela-või lõunatuul. Soojust tuleb juurde. Läänes aga paikneb tsüklon. Sooja frondiga tuleb esialgu soojust juurde, kuid külm front on kohe kannul ja suur soe jääb üürikeseks. Pikk nool näitab, et tsüklon liigub kiiresti kirdesse. Seega on oodata kiiresti muutuvat ilma.

Edasi saab vaadata, kas Eesti jääb tsükloni põhja-või lõunaserva. Kui kese ehk M möödub Eestist põhja poolt, siis on suvel sooja oodata, talvel läheb sulaks. Kui möödub lõuna poolt, on suvel ilm sageli jahe ja tuuline, talvel on oodata meeldivat lumist ilma.

järgneb...

Eelmised artiklid:

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam