Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.
Esialgsed äikeseindeksite prognoosid lubasid Kagu-Eestisse 1. juuliks suurt äikeseaktiivsust, kuid hiljem muutus prognoos märksa tagasihoidlikumaks ja näis, et tuleb vaid tavalisi õhumassisiseseid äikeseid. Seevastu püsis päevade jooksul Kaliningradi ja Edela-Leedu kohta antud ennustus, mille kohaselt õhtuks oli seal oodata laiaulatuslikke ja võimsaid äikesetorme. Niisiis oli vaja huvilised kokku koguda ja autoga ning muu varustusega sinna minna. Teele asusime kolmekesi.
Sõitu alustasime 1. juuli varahommikul Tallinnast. Hommikused ennustused olid samad ning detektorid olid Leedus näidanud mitmel pool öist äikest, mis andis lootust. Esialgu sõitsime Tartusse, et kaasa võtta neljas huviline, kellega paraku kontakti ei saanud. Seejärel oli Kilingi-Nõmme kaudu vaja saada via Baltikale.
Hommikune ilm oli vaikne ja kiudpilvedega. Oli näha halot, mis kella 7-ks oli juba kadunud: 
Kohati olid taevas omapärased niitjad kiudpilved:
Lõuna poole sõites jäid kiudpilved selja taha, kuid soojavine püsis. Lõuna-Eestis tekkis taevasse tornjaid rünkpilvi. Läti poolel oli näha Altocumulus castellanuseid. See kõik ennustas pärastõunast äikest. Nagu hiljem selgus, nii ka läks, kohati sadas ka rahet ning Lõuna-Eestile anti õhtuks ametlik äikesehoiastus.
Lätti jõudes oli taevas võrdlemisi selge, ainult veel Eesti poole vaadates oli näha kasvavaid rünkpilvi.
Riia ringile jõudes oli näha, et eemal lõunas on lehvikutaoliselt kiudpilved. See võis tähendada äikesevööndi lähenemist. Tekkis rünkpilvi, kuid need eriti ei arenenud. Üsna palju aega läks ka õige tee leidmisele, sest Riia ringilt on teadagi keerukas ära saada.
Leedu piirile lähenedes (kl oli siis juba 16) saime infot, et äikest on kõige enam just Läti-Leedu piiril, kuid mere ääres. Sinna oli hinnanguliselt 200 km ümber. Läände pöörates nägime, et sealpool on tõesti tumedamaid pilvi, antud juhul oli tegemist ühe võimsa konvektsioonipilve tipuga:
Lähemale sõites muutus pilv tumedamaks ja veidi loode poole tekkis teinegi rünksajupilv (vt teelt paremal pool rünki, mis ulatuvad kõrgemal olevasse pilvemassi):
Tegime peatuse ja teisedki huvilised pildistasid hoogsalt:
Eespool oli näha veel ühtlast pilvemassi (Altostratus translucidus cumulonimbogenitus), millest päike paistis nagu läbi mattklaasi:
Tee pööras aja jooksul põhja poole ning pilv ähvardas jääda vasakule selja taha. Oli vaja pöörata uuesti lääne poole. Sellele vaatamata oli näha, et pilv on ilmselgelt hajumas ja äikest polnud seal enam ammugi. Sajualadki olid hääbumas. Siiski võis imetleda keskmiselt väljakujunenud mammatuseid:
Veidi dramaatilisem pilt ka (pange tähele omapärast sametist pilveosa pildi ülal): 
Keerasime suuna loode poole, Ventspilsile. Eespool hakkas uus pilv sinetama, kust sadas isegi vihma. Äikest polnud.
Õhtul võisime jälgida Liepaja kohal värvidemängu:
Tagasiteel Riia poole läbisime veel ühe vihmatsooni. Riia ringteele jõudes oli juba pimedaks läinud, kuid sooja oli (kell 1 öösel) 20°. Järsku silmasime loodetaevas välgusähvatust. Paisu juures vaatlesime seda väga kaugel asuvat äikest. Otsustasime mere äärde sõita, kust avaneks parem vaade.
Liikusime otse põhja, esialgu Via Baltika mööda. Aeg-ajalt nägime põhja-või loodetaevas sähvatusi. Viimaks jõudsime Saulkrastisse ja sealt otse rannale. Loodetaevas, umbes Kihnu suunal, nägime aeg-ajalt sähvatusi. Õnnestus kahel korral ka müristamist kuulda. Esimene müristamine järgnes tunduvalt kiiremini välgule kui teine. Ka värvus oli sinakasvalge, kahel järgneval välgul aga kollakas. Värvus annab meile välgu kauguse ja saju olemasolu kohta infot – kollakad välgud asuvad kümneid km eemal, sinakasvalged on lähemal.
Teise müristamise ja välgu vahe oli üle 2 minuti. Jagades sekundite arvu kolmega (sest heli levimiskiirus on umbes kolmandik km sekundis), saime välgu kauguseks vähemalt 30 km. Tegelikult oli välk ilmselt kaugem, sest kogu vahemik ei jäänud stopperile.
Seejärel liikusime Volmari poole. Kohe enne asulat pidime paaritunnise puhkepausi tegema. Sõitma hakkasime orienteeruvalt 4 ajal hommikul. Taevas oli siin-seal rünksajupilvi näha. Tartule lähenedes nägime veel üht arvatavat äikesepilve. Sooja oli 18°. See pilv päris Tartuni ei jõudnud, kuid seal lähedal oli öösel küll äikest olnud.
Seejärel pilved taandusid ja lõunaks oli ilm üsna päikesepaisteline. Temperatuur tõusis 25°-ni ja kastepunkt oli väga kõrge, 15°. See tähendas uusi äikeseid. Lõuna paiku tekkisidki õhumassisisesed rünkpilved (õhtune ja öine äike oli põhjustatud Eestini jõudnud nõrgast oklusioonifrondist), millest mõned muutusid kl 14-15 vahel rünksajupilvedeks:
Ülal pildil on Tartust pisut eemal olnud äikesepilve alasi. See oli väga nõrk äike, välke ei õnnestunud näha. Põhja pool tekkisid uued rünksajupilved, mis liikusid Tartu poole. Järgnevalt üks väga võimas rünkpilv, mis muutus varsti rünksajupilveks. Äikest ei kaasnenud, kuid tugeva vihma tõi Tartusse küll:
Selle pilve sajuala jäi esialgu Tartus 7 km eemale. Olukord oli seal järgmine:
Vihmapiisad olid kui veepallid. Seda võib märgata ka alljärgnevalt videolt:
Eemal arenesid uued pilvetipud. Need asusid Tartust 16 km kaugusel. See pilv koosnes paljudest pilveelementidest ning moodustas seega konvektiivse süsteemi. Selliselt organiseerunud pilvekobar on alati püsivam kui üksikpilv (pilv kestis tõesti mitu tundi, nagu hiljem selgus). Pilveelemendid moodustasid rea, mis liikus üsna kiiresti Tartu poole:
Sajuga käis kaasas ka nõrk pagi:
Pilv Tartu kohal:
Tartu kohal andis pilv ka esimesed müristamised. Sadu oli ajuti väga tugev, kuid mingeid üleujutusi ei tekkinud. Pilv lahkus linna kohalt juba umbes pool tundi hiljem:
Majade vahelt on näha võimas pilvetipp
Pilve aktiivne tipp nägi välja selline:
Kuna pilv liikus kiiresti Võru poole ja välgulöökide hulk sagenes, oli vaja sellele järele jõuda. See osutus väga keerukaks, sest pilv liikus kiiresti ja mitte mööda maanteed, vaid kaldus kõrvale, kuhu ei viinud paraku ühtki teed. Üsna palju oli näha välke (üks neist oli positiivne), mis olid sinakasvalged. Oli nii pilvesiseseid kui pilv-maa välke. Pilv oli nõrgalt kaarekujuline. Selle idapoolses osas oli samuti äikest, kuid väga vähe. Fotosaak on järgmine: 
Nii läkski pilv Lätimaale. Tagasi sõites võis veel Kesk-Eestiski selle pilve laialivalgunud lehvikutaolist ülaosa näha.
Rohkem polnud midagi oodata peale värviküllase päikeseloojangu: 
Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.
Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:
Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.
Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.
Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.
Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas (26.05.2009) 25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.
Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.
Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.
11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.
Välkude värvus on erinev (12.05.2009) Foto Madis MarkÄikesejahi galeriist Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.
Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas (05.05.2009) 3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul MustamäelFoto: Liina Maldremaipiltide galeriist Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.
Miks on nii soe? (28.04.2009) Foto: Helen Talliaprillipiltide galeriist 23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.
Järjekordne taevane vaatemäng (24.04.2009) Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.
Mida huvitavat tõi 15. aprill? (16.04.2009) Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes. Autori foto Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus
1. aprill Tartu moodi (01.04.2009) Autori foto 1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.
Kuri lumi? (26.03.2009) Pilvede varjud ja sajujooned taevasAutori foto Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.
Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge? (26.03.2009) 26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?
Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009) 21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?
Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.
Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!
Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.
Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta. Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?
Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.
Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009) Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.
Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.
Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.
Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).
Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:
Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)
Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:
Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.
Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.
Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).
