•  

Altocumulus castellanus (07.07.2013 19:23)

Autor: Jüri Kamenik

Omapäraseks ja prognostiliselt oluliseks pilvetüübiks on Altocumulus castellanus (varem nimetati castellatus) ehk tornjad või sakmelised kõrgrünkpilved. Castellanused meenutavad saehambaid, tornikesi või lossi müüriserva, millest nad on oma nime ka saanud (castellum – kindlus). Need pilved tekivad tavaliselt aprillis oktoobrini soojas õhumassis.
Castellanused pole kuigi haruldane pilvetüüp (aastas võib näha paarikümnel päeval), ent tekketingimused, välimus jm asjaolud muudavad selle pilveliigi küllaltki eripäraseks.
Nimetust "castellanus"  kasutatakse ka teiste pilvede põhiliikide, näiteks kihtrünk-või rünkpilvede, puhul. Stratocumulus ja Altocumulus castellanusel võib-olla märkimisväärne vertikaalne areng ning soodsatel tingimustel on võimalik nende areng Cumulus congestuse (võimsate rünkpilvede) kaudu rünksajupilvedeks.

NB! Ac castellanust võidakse segi ajada Ac floccusega, mis on omavahel sarnased. Floccus kujutab endast pilvetopikesi, tihti päris ümaraid või ovaalseid (mõnikord on servad siiski sakmelised), millel puudub silmaga nähtav vertikaalne areng või on see väga väike. Castellanus on aga just vertikaalse arenguga ja sakmeliste tippudega, samuti on selle pilveelemendid floccusest suuremad. Sissekanne castellanusest.
Vaata ka floccus ja castellanus.

Ac floccus 3. juuni 2010. a. õhtul Tõravere kohal. Võrdle seda alloleva fotoga!
Autori foto


Need pilved ilmuvad ainult sooja õhumassi olemasolul ja viitavad sageli II liiki külmale frondile (külmi fronte on kahte tüüpi, I liiki on aeglaselt liikuv ja sarnaneb tagurpidi soojale frondile, II liiki on kiiresti liikuv külm front). Loomulikult pole nende pilvede ilmumine mingi erakordne sündmus ka muudel puhkudel (soe või okludeerunud front). Seega näitavad castellanused tihti ilmamuutust ja rohkem ilma jahenemise suunas või ebapüsivat (äikestega) ilma. Miks ikkagi nii?

 

Castellanused. Nii rohkelt ja hästi väljakujunenud castellanused ennustavad tavaliselt lähitundide jooksul äikest.
Allikas:
Wikipedia

Castellanused viitavad ebastabiilsusele ning tõusvatele õhuvooludele 2-6 km kõrgusel. Päeva jooksul võib soojenemise tõttu muutuda ebastabiilseks ka allpool olev õhukiht ja nii tekib nende ebastabiilsete kihtide liitumisel küllalt paks atmosfäärikiht, kus saavad konvektsioonivoolud areneda (äikestel võimaldab tekkida vähemalt 6-7 km paksune kiht).
Vahetevahel kaasneb ka nende pilvedega spetsiifiline äike. Seda nimetatakse castellanus-tüüpi äikeseks. Sellisel juhul on castellanused eriti hästi välja kujunenud (enne äikest ilmuvad kobarate ja suurte ridadena) ning äikesepilve alus väga kõrgel, isegi rohkem kui 2 km kõrgusel maapinnast. Ilm on aga tavaliselt soe ja lämbe ja sageli ei teki äikesega tugevaid tuulepuhanguid, vaid ilm on tuulevaikne.

Castellanused Harjumaa lõunaosas umbes 2 tundi enne 8. augusti derecho´t.
Autori foto

Kohalike tunnuste järgi ennustamisel tuleb arvestada, et tegelikult on vähemalt mitu castellanuste vormi ja tosinkond üleminekuvormi tavalistele kõrgrünkpilvedele või rünkpilvedele ja see võib ajada teinekord segadusse. Äikesele võivad castellanused viidata just siis, kui neid on palju ja koondunud kobaratesse või ridadesse ning neil on suur vertikaalne areng. Hajusalt siin-seal ei pruugi castellanused midagi tähendada. Castellanustega seotud küsimusi, nende seost konvektsiooni jt protsessidega atmosfääris jmt on analüüsitud siin:
www.spc.noaa.gov/publications/corfidi/castellanusWAF.pdf 
Olgu toodud ka üks näide castellanus-tüüpi äikesest:

Eelmised artiklid:

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.

Jäide ja kiilasjää (17.01.2013) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!

Nor´easter (03.02.2013)

Advektsioon (03.02.2013)

warm-core lows (03.02.2013)

Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)

Orkaan (03.02.2013)

Tuisk (03.02.2013)

Tuulepuhang (03.02.2013)

Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)

Lumetorm (03.02.2013)

Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)

Difraktsioon (20.02.2013)

Tara (10.02.2013)

Aktinomeetria (10.02.2013)

Albeedo (10.02.2013)

Amorfne aine (10.02.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam