Võimas rünkpilv 13. mail Lagujast vaadatuna: see arenes äikesepilveks.
Kes jälgib pidevalt pilvi, võib märgata, et täpselt samasuguseid pilvi ei teki enam kunagi, küll aga sarnaseid. Väga ilmekas on selles osas konvektsioon, mille tüüpe võib mitmeti klassifitseerida ning jaotada ka klassideks. Sellest on pikem ülevaade siin>>>
17. mai, sama koht (Laguja) ja veidi edasiarenenud võimas rünkpilv (üleminek Cb calvuseks). Mõlemal juhul oli tegu tugeva konvektsiooniga ja sama pilvetüübiga, aluspind ja õhumass oli sama (hästi soe ja niiske), kuid ometi märkab tähelepanelik pilvevaatleja, et midagi on ka erinevat võrreldes eelmise pilvega, sest need on erinevad pilvevormid - seda mõtet võiks võrrelda inimgruppidega, mis on omavahel erinevad, kuid grupisiseselt ollakse mingil viisil omavahel sarnased, aga liik on üks.
Tarmo Tanilsoo fotod.
Samuti võib täheldada, et konvektsioonipilvedel on lõplik arv vorme (NB! selle all ärgu mõistetagu pilvekujusid, vaid teatud mõttes ühte moodi pilvi), sest need korduvad mingi aja tagant. Vormid on isegi samas õhumassis ja sünoptiliste situatsiooni puhul iga päev enamasti erinevad. Äärmiselt harva juhtub, et kahel järjestikusel päeval on vormid täpselt samad, nii oli näiteks 9. ja 10. juulil 2004. a. Vormidega on kahjuks see probleem, et seda ei saa ilmselt kuigi veenvalt kirjeldada, nii et kõik mõistaksid üheselt. Vormide kindlakstegemine on kogemuse ja mälu küsimus.
Tallinna lähedal pildistati Kelvin-Helmholtzi pilvelaineid (11.03.2010) 9. märtsil PühakülasFoto: Lee Nuutre Vahel tekivad taevasse omapärased pilved, mis meenutavad laineid, vahel isegi murduvaid laineid. Iga laine näitab üht suuremat õhukeerist, mille ümber on tõenäoliselt teisi väiksemaid, seega need pilved näitavad turbulentsi olemasolu atmosfääris. Nime on nähtus saanud lord Kelvini ja Hermann von Helmholtzi järgi.
Taeva iseloomustamiseks sobilik sõna: hatakpilvisus (25.11.2009) Kui räägitakse pilvisusest, siis kasutatakse selliseid gradatsioone nagu selge, vähene, vahelduv, muutlik pilvisus, pilves selgimistega, pilves või lauspilves. Välja jäetakse küllaltki oluline mõiste, mida sobib üsna sageli taeva iseloomustamiseks kasutada: hatakpilvisus.
Pilvede määramine, kui taevas on mitut tüüpi pilvi (24.10.2009) Harva on taevas korraga ainult üht liiki või vormi pilvi, isegi siis, kui taevas on näha ühtlaseid kihtpilvi, võib ju nende kohal sageli olla keskmise või ülemise kihi pilvi. Seetõttu ongi mõttekas vaatluse alla võtta tavapärane olukord, sest korraga üks pilveliik või -vorm taevas on erandiks.
Kuidas pilvi nimetada? Nomenklatuur ja pilvenimede loend (12.05.2010) Jätkub pilvi ja nende nimetamist tutvustav sari.Täiendatud!
Pilvede klassifitseerimine (08.09.2009) Pilvi on võimalik mitmel viisil klassifitseerida, olenevalt sellest, mis võetakse liigitamise aluseks.
Mis on pilved ja kuidas need tekivad? (04.09.2009) Antud käsitluses räägime vaid planeet Maaga seotud pilvedest. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks.
