•  

Haruldased pilvevormid. Kelvin-Hemholz (04.06.2010 13:00)

Foto: Signe Klement

Pilvelained kõrgrünkpilvedes 9. märtsil Pühakülas (Tallinna lähedal).
Foto: Lee Nuutre

Pilvede tekkeks peab olema kaks õhukihti, mille tihedused ja liikumise kiirused on piisavalt erinevad (tuulenihe), kusjuures õhukihtide liikumissuunad tavaliselt ei ühti ning sel juhul võivad piirpinnal areneda lained. Paralleeli võib tuua veega: merelained tekivad põhimõtteliselt samamoodi, sest õhu ja vee liikumise kiirused (ja tihedused) on erinevad ning vastastikmõjus tekivad lained. Midagi sarnast võib toimuda ka atmosfääris ning sel juhul võib näha pilvelaineid. Nähtuse teke on tõenäolisem siis, kui näiteks liigub soe õhumass külmema õhu kohale (õhukihtide tihedused erinevad), või jugavoolude korral. Üldiselt on atmosfääri kihistus sel juhul stabiilne (inversioonikiht) ja konvektsioonipilvede teke vähetõenäoline.

Kelvin-Helmholtzi lained on tavaliselt jälgitavad keskmiste (Altocumulus) või ülemiste (Cirrus, Cirrostratus) pilvede puhul.

Pildistatud augustis 2003 Lihula vallas, Saastna külas, Pikanina neemel.
Foto: Kaie Kattai

Pilvelained
Foto: Vahur Kollom

Eelmised artiklid:

Pilvemääraja: põhiliigid. Maskeeritud rünksajupilv (Cb capillatus incus) (03.06.2010) Maskeeritud äikesepilv 26. mail 2007 Tallinnas. Pilved tumenevad silmapiiri lähedal, samuti on kuulda kõuekõminat.Foto: Jüri Kamenik Vahel ei olegi rünksajupilv taevas eristatav, vaid see on maskeeritud teiste pilvedega (tihti kõrgkiht-või kihtsajupilvedega) ning pilvemass tundub olevat ühtlane. Tavaliselt reedabki äikesepilve sellistel juhtudel müristamine.

Pilvemääraja. Põhiliigid: ümaratipuline rünksajupilv ehk Cb calvus (26.05.2010) Võimas rünkpilv on muutunud rünksajupilveks, kuid kiudpilvi ja alasit veel tekkinud pole (1. augustil 2008 Tallinnas). See on arenev äikesepilv.

Pilvemääraja. Lisaomadus liigil: tipploorvõimsal rünkpilvel (26.05.2011) Võimas rünkpilv muutumas rünksajupilveks 1. augustil 2008. Võimsa rünkpilve on kiiresti kasvaval rüngal tekkinud pilveloor. See tekib siis, kui tõusvad õhuvoolud lükkavad stabiilse õhu kihti kõrgemale või puhub tuul üle tõusva õhuvoolu (sarnane, kui õhuvool liigub üle kõrgendiku või mäe) ja stabiilse õhu kiht jahtub kõrgemale tõusmise tõttu ning jahtumise tõttu tekib kondenseerumine ja moodustubki pilveloorike. Foto: Jüri Kamenik

Äikese-kiudpilved (25.05.2010) Horisondi lähedal on hajuva rünksajupilve alasi – Ci spissatus cumulonimbogenitus (25. juuli 2009 Tallinnas). Tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel võib tekkida rünksajupilv, mille tipp on enamasti 7-12 km kõrgusel.

Pilvemääraja: põhiliik. Võimas rünkpilv ehk Cu congestus (03.06.2010) Võimas rünkpilv ja selle ees kõrgrünkpilvede ribaFoto: Siiri Augva Keskmisest rünkpilvest areneb piisavalt labiilse atmosfääri ja niiskuse puhul konvektsioonivoolude jätkudes võimas rünkpilv. Selle kõrgus on suurem kui aluse laius, mistõttu võimsad rünkpilved meenutavad torne või suurema laiuse puhul (näiteks on reana) mägesid.

Pilvemääraja. Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas) (26.05.2010) Pilvemaastik 14.5.2006. Fotol on näha 3 pilvede põhiliiki: peamiselt alumises osas, aga üksikult ka mujal on rünkpilved, keskel sinisel taustal kiudpilved ning ülemises osas hallid kõrgkihtpilved.Foto: Kristel Bankier

Pilvemääraja: pilvemaastik (21.05.2010) Pilvemaastik 24. juulil 2005. Põhilisteks pilveliikideks on Cirrus uncinus-fibratus kohatise kaootilise elemendiga (intortus-ilmingud) ja madalal horisondi kohal Altocumulus-Stratocumuluse segu. Mõnes kohas on näha sakmelisi tippe. Optilistest nähetest on esindatud ebapäike.Foto: Enely Ehtla Jätkame pilvemääraja avaldamist. Fotod on pärit pilvepiltide jt. ilm.ee galeriidest, täname kõiki pildisaatjaid ja loomulikult ootame ka lisa!

Pilvemääraja: põhiliigid. Alasiga rünsajupilv ehk Cb capillatus incus (25.05.2010) Rünksajupilve teine, väljakujunenud alaliik – Cumulonimbus capillatus incus (alasiga vorm). See on tüüpiline äikesepilv maksimaalses arengustaadiumis, kui äikesetegevus ja pilve vertikaalne ulatus ning õhuvoolude kiirus pilvedes on suurim. Antud fotol on tegemist ühe elemendilise äikesepilvega.Foto: Jaak Täkker

Teeme algust pilvemäärajaga (28.04.2010) PilvevaatlejaFoto: Jüri Kamenik Kui olete pilvede tundmises algaja, siis tasub endale selgeks teha järgmised punktid:


Arhiiv

Telefon: 6 610 845

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam