Väike keeristorm 14.8.09
Foto: Marko Plovits
Mida mõista keeristormi all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte) liigid?
Üks juunikuus huvilise poolt esitatud küsimus ja Jüri Kameniku poolt antud vastus rubriigist "Küsi Jürilt" on seoses olnute ja tulevate tormidega taas päevakorda tõusnud:
huviline, 25.06.2010 11:14
Kuidas teada, et Eestisse tuleb tornaado??? Et ma ehitasin juba punkri valmis aga nüüd tahaks tornaadot.
Jüri K., 26.06.2010 01:10
Paraku kindlalt ei saagi. Tornaadod on seotud äikesepilvedega ja need omakorda suure atmosfääri labiilsusega. Kui tulemas on (tugev) äike, siis on võimalus, et tekib ka tornaado, kuid selle täpne prognoosimine oleks isegi väga hea prognoosisüsteemi, vaatlejate, jälgimisaparatuuri jmt toel võimalik vaid umbes pool tundi enne keerise ilmumist.
Eestis aga ei saa sedagi ette öelda. On olemas ka trombirikkam piirkond, mida nimetatakse analoogselt USAs olevaga trombide alleeks. See algab Lätis ja haarab enda alla Võru-Põlva maakonna ja ulatub üle Tartumaa kuni Mustveeni. Eestis on trombe aastas keskmiselt 1-2, kuid mõnel aastal ka märksa rohkem, näiteks ainuüksi 1998. a. juunis ja juulis oli neid 24, mis on rekordiline.
Konvektiivse ilma prognoosi leiab siit: http://ilm.pri.ee/Cape-Li.php ja siit (Estofex). Viimasel saidil on tavaliselt vähemalt pool päeva ette hoiatatud, kui on tulemas konvektiivselt aktiivne ilm, sealhulgas mainitakse ära tornaadode tekkevõimaluse piirkonnad, on ette tulnud, et näiteks Baltikum või isegi Eesti on seal eraldi ära mainitud!
Olen lahanud ka nn keeristormiprobleemi, mis seisneb järgmises.
Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Üks samuti ilmastikku kaua uurinud kaaslane põhjendas oma keeristuulte ühtsusteooriat sellega, et tegemist on nähtustega, millel on üks ja sama füüsikaline tagapõhi: temp. kontrastid (ja muud tegurid) põhjustavad keeristuuli. Samuti kaitses ta ettepanekut, et kõiki vesipüksi, trombe jne tuleb tähistada ühtse mõistega (tornaado või tromb) ja kõik muud sõnad unustada.
Tegelikult tundub, et tegemist on siiski kompleksse nähtusega ja tekkepõhjused võivad varieeruda, kusjuures kõikide keeristuulte täpseid tekkepõhjusi pole siiski teada ja hetkel on olemas lihtsalt veenvad teooriad, aga on samuri fakte või seaduspärasusi. Selle kasuks (õigustus klassifitseerimisele) on mitmesuguseid tõendeid.
Võrdleme näiteks tornaadot ja tavalist väikest tuulekeerist. Tornaado on seotud äikesepilvega, ta kasvab tingimata ülalt alla ja liigub juhtvoolu suunas (iseasi, et alumine osa võib-olla väga liikuv), samuti on tornaado enamasti üsna võimas nähtus ja minutiteni ulatuva või pikema elueaga.
Tolmukeeris tekib rahuliku vaikse, sageli päikeselise ja sooja ilmaga, liigub iseseisvalt, kasvab alati alt üles ning vähemtähtsad on tõsiasjad, et ta eluiga on tavaliselt lühike ja energia väike (on erandeid, kui tolmukeeris on kilomeetri kõrguseni kasvanud, tekitanud kahju jne).
Tuulekeerise tekkepõhjustest võib nimetada järgmisi asjaolusid: tulekahju, muutlik või tuulenihkeline õhuvool, st kohtuvad erisuunalised õhuvoolud, aluspinna tugev soojenemine, takistused õhuvooludel (sageli mõnes nurgataguses majade vahel on keeriseid). Muide, USAs on tekkinud teooria, mis seisneb järgmises: kiirteedel keskel on sageli haljasala, kus kohtuvad sõidukite tekitatud erisuunalised õhuvoolud, mis võib tuulekeeriseid tekitada või nende teket vähemalt soodustada.
Tornaado tekkepõhjused on ilmselt mastaapsemad, olles seotud kõigepealt kontrastsete õhumasside kokkupuutealaga, turbulentsi ning tugevate laskuvate ja tõusvate õhuvoolude süsteemiga. Oluline on, et esineks tsentraalne õhukeeris, täpsemalt mesotsüklon. See kujutab endast mõnekilomeetrise läbimõõduga tõusva ja keerleva õhu sammast pilvedes, millega on tornaado teke seotud.
Samuti võib videosid analüüsides märgata, et vesipükse ja tornaadosid põhjustavad pilved ei sarnane omavahel kuigi palju. Sageli on vesipüksi põhjustav pilv tasase alusega ning mõnikord puuduvad sademed ja äike üldse, kuid tornaado puhul on pilv kobrutav, madala servaga, on palju äikest jne. Oluline on veel see, et vesipüks tekib vee, tornaado aga võib tekkida nii vee kui maismaa kohal. Märgata võib sageli sedagi, et kui vesipüks jõuab maismaale, laguneb ta kohe:
Arvatavasti on lagunemise peamiseks põhjuseks see, et energiat ei tule enam soojast veest juurde. Siiski on teada juhtumeid, kui arvatav vesipüks hoopiski tugevneb või vähemalt säilitab oma tugevuse, kui ta maabub. Kas see tähendab, et mõned vesipüksid on tegelikult tornaadod!?
Vähemalt USAs tehakse vahet nn hea ilma ja halva ilma vesipüksidel. Hea ilma vesipüks laguneb maabumisel ja on väheohtlik, kuid halva ilma (inglise keeles ka tornadic waterspout või tornado over water) oma mitte. Samuti võib vahel kirjanduses kohata sellist kirjeldust, et tornaado ületas jõe või järve vesipüksina, kuid kui me lähtume ikkagi tekketingimustest, kuidas saab siis ühel hetkel rääkida järsku tornaado asemel vesipüksist?
Seega tõendid näitavad, et keeristuuled ei ole ühtne nähtus, vaid on erinevad liigid (vesi-ja maapüks, tornaado) ja pelgalt visuaalsest vaatepildist lähtuvast jaotamisest vastavalt sellele, kas keeris asub vee või maismaa kohal (vesipüks, tornaado ehk tromb), jääb ilmselt väheks.
Ka nn maapüksi mõiste võib osutuda lähemal uurimisel kahtlaseks või segadusttekitavaks. Maapüks on põhimõtteliselt vesipüksi maismaaline analoog, mille puhul pilvedes ei ole mesotsüklonit ehk spiraalset tõusva õhu sammast, mis on olemas nii tõelistel tornaadodel kui halva ilma vesipüksidel ehk siis tornaadodel vee kohal.
Lehterpilv 6. juulil Tallinnast kagus.
Autori foto
Oluline on teada, et enne vesipüksi, maapüksi või tornaado ehk trombi teket on pilve all näha tavaliselt lehterpilve (inglise k funnel cloud). See võib-olla õige kitsas, kuid võib olla ka lai keerlev vallitaoline moodustis. Niikaua, kui see pole ulatunud aluspinnani, on see lehterpilv. Kui aga jõuab aluspinnani, siis sellest annab tunnistust veepritsmete pilv vesipüksi ja tolmu jmt prahi pilv maapüksi või tornaado puhul. Ka selle jutu alguses esitatud fotol võib-olla tegu ainult lehterpilvega, mitte aga tornaado või maapüksiga. Keerise tugevnedes langeb seal õhurõhk nii palju (kuni 100 hPa ümber), et veeaur kondenseerub keerise välimise serva lähedal pilvedeks ja näemegi siis vesipüksi- või tornaadosammast. On olemas ka sellised vesipükse ja tornaadosid, mille puhul ei ole kondenseerumissammast näha, vaid sel puhul on korraga näha pilve aluse juures lehterpilve ja aluspinna lähedal pritsmete- või tolmu-ja pahipilve.
Seoses käesoleval suvel olnud äikesetormidega on räägitud palju tormikahjudest. Kuidas vahet teha, kas üle on käinud tromb või pagi? Pagi (õigem oleks öelda straight-line winds) puhul on puud murdunud ühes suunas, trombi puhul risti-rästi segamini, võib näha sõlme keeratud ja väändunud puid jm objekte. Loe ka Ain Kallise kokkuvõtet maalehe-veebist ja 13. augusti Linnalehest!
Kas 14. ja 15. augustil on sarnaselt 8. augustiga oodata tugevat äikesetormi? Sünoptilist olukorda ja õhumassi arvestades on see võimalik, kuid tõepoolest on võimatu öelda, kus ja millal täpselt see pilv tekib. Ka võib piirduda kogu äike võrdlemisi lokaalsete puhangute ja paduvihmadega, nagu juhtus näiteks 6. juulil. Seetõttu tuleb jälgida jooksvaid prognoose ja hetke olukorda:
prognoos olulistest ilmanähtustest http://www.emhi.ee/?ide=33
EMHI radar http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1167;
Läti Ilmateenistuse radar:
http://212.70.174.195/OPSIS/radar/RIX/RIX_250.sri/RIX_250.sri.png;
Satelliidipildi animatsioon:
http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67;
Välgudetektorid: http://ilm.pri.ee/aike.php;
Konvektiivse ilma prognoos: http://ilm.pri.ee/Cape-Li.php
ja http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?listvalid=yes;
Mitmekesist ja head ilmainfot Skandinaavia kui Euroopa kohta: http://scandinavia.meteox.com/Homepage.aspx?c=en;
Kohalike tunnuste seos tulevase ilmaga: https://ilm.ee/?46031
Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)
Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.
Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)
Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)
Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.
4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.
Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.
Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".
Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).
Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.
Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)
Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.
Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010) EMHI: 2.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.
Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod
Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.
Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.
27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil
Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.
Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta
Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":
Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.
Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".
Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.
Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.
Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.
Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.
Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.
23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.
Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.
Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.
Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)
23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.
Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto
Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).
Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.
Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega
Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?
Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.
