14. veebruaril määrab ilma lõunatsüklon oma lõunalohkudega – need liiguvad Venemaa kuuma ja tugeva antitsükloni lääneservas lõunast põhja.
Öösel arenenud lõunalohk tõi mitmele poole lumesaju ja sadu jätkub päeval, kohati tugevalt (oluliselt rohkem sajab Ida-Eestis, kus hommikuks tekkis arvestatav lumekiht). Õhutemperatuur püsib valdavalt 0...1 °C piires.
Lõunatsüklonite mõju veel jätkub, siis võtab üle antitsüklon. See toob kuivema ja pisut külmema ilma.
Saunapäev
13.02.2016 Tuhala
Foto: Ilme Parik
Kaevul
13.02.2016 Tuhala
Foto: Ilme Parik
13.02.2016 21:26
13. veebruaril määras ilma Venemaa kuuma antitsükloni lääneserv ja Läänemerel olev madalrõhuvöönd frontaaltsooniga. Lõunavoolus liikus üle maa sajuvöönd, millest tuli igas faasis sademeid, kuid sooja ilma tõttu (õhutemperatuur on valdavalt 1...3 °C piires) sadas esialgu enamasti vihma ja lörtsi, hiljem ka lund. Kohati oli sadu tugev.
Lõunatsüklonite mõjul jätkuvad sajud järgmistel päevadel. Kuivemaks võib ilm minna alles järgmisel nädalal, kui kohale jõuab külmem õhumass ja Eesti kohale tuleb antitsüklon. Karge ja suhteliselt talvine ilm võib püsida mõned päevad ehk kuni nädala lõpuni.
12.02.2016 16:25
Lõunatsüklonite mõju jätkub, mistõttu saju võimalus püsib suur. Hiljem tugevneb ilmselt Assoori maksimumist arenenud antitsüklon. Kuna see on üsna soe, siis väga külma ilma ei ole oodata, aga vähemalt kohati on üsna talvine.
Väga tõenäoliselt kehtib see arvutus veebruari kohta ja pärast sooja talve on üsna tõenäoline, et ka kevad on varane ja vähemalt algus soe.
12. veebruaril muutus sadu lumeks ja lörtsiks, tugev oli sadu peamiselt Lääne-Eestis, kus kohati tekkis ligi 10 cm paksune lumekiht. Päeval jätkusid põhja eemalduva lõunatsükloni servas lumehood. Õhutemperatuur jäi enamasti 0...1 °C vahele.
Aastaaja küsimus. See talv sarnaneb näiteks 2014. aasta talvega, kui selgelt talvine ilm kestis kuu aega (jaanuaris), aga pärast seda algas sagedaste sulailmadega ebamääraste ilmadega periood. See vastab hilis-/kevadtalvele või varakevadele, mida iseloomustab püsiva lumikatte lõplik lagunemine.
Akadeemilised pead ülikoolis lükkasid aga kevadtalve-oletuse kindlalt tagasi. Elame-näeme, kas vahepealne suur talvine sula vaid meenutas kevadet või oligi kevade avaakordiks. Ehkki nüüd läheb ilm taas talvisemaks, ei paista pikka külmaperioodi siiski tulevat.
Lumesadu Laagris 12.02.2016
Autori foto
11.02.2016 16:09
Lõunatsüklon okludeerub Läänemere kohal ja õhumass selle piires jahtub. Seetõttu asendub vihm lume ja lörtsiga. Samal ajal on Lõuna-Euroopas aktiviseerumas uued lõunatsüklonid, kuid need ei pruugi kuigi kiiresti põhja poole liikuda – sel juhul jääb talvine ilm mõneks ajaks püsima.
11. veebruaril määras ilma Poolast põhja liikuv lõunatsüklon, mis muutis ilma pilves ja sajuseks, kuid väga soojaks. Siiski enam 6-kraadist kuumust ei olnud (juulis vastaks sellele ligi 20 kraadi võrra kõrgem temperatuur), vaid juba veidi jahtunud õhumassis jäi õhutemperatuur päeval enamasti 2...4 °C piiresse, kuid õhtul alates Lõuna-Eestis langes.
Aeg-ajalt sadas vihma või uduvihma, õhtul alates lõuna poolt ka lörtsi.
10.-11. veebruaril mõjutas Eestit lõunatsüklon, mille soojaks sektoriks on Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon. Kahe rõhkkonna vastasseisus jõudis Vahemere ääres kuumalaine Läänemereni, kuid edaspidi õhumass jahtus ja ilm külmenes aeglaselt.
Suvel on selline poolmeridionaalne tsirkulatsioonitüüp ja sünoptiline olukord sageli seotud kuumalainete ja äikestega, aga talvel on ilm sombune ja väga soe (DWD).
10.02.2016 15:01
Tsüklonid ja osatsüklonid okludeeruvad ning õhumass jahtub nende piires. Viimaks hakkab ilma kujundama lõunatsüklon, mis oma põhjaservas hoiab jahtunud õhumassi. Seetõttu asendub vihm lörtsi ja lumega, õhutemperatuur langeb aga 0 °C lähedale. Ilmselt talvine ilm süveneb, sest lõunatsüklon toob põhjapoolsetelt laiustelt kaasa külma õhumassi, samal ajal jahtub ka ise.
10. veebruaril jõudis Rootsi ranniku kohale sügav osatsüklon (õhurõhk keskmes 978 hPa). Selle idaservas saabusid Eesti kohale vihmasajud, kusjuures soojal frondil näitas radar isegi üsna tugevat sadu, tegelikult sadas üsna vähe. Ilmselt oli selle põhjuseks (osaline) sulamispiir, mis radarikaja võimendas. Vihmasajud jätkuvad siin-seal kogu päev, kuid kogu maad haaravat laussadu pole.
Saabunud soojas õhumassis on õhutemperatuur valdavalt 3...6 °C.
7.02.2016 Keila-Joa
Foto: Peeter Rokk
11.02.2016 22:01
Tsüklonid ja osatsüklonid okludeeruvad ning õhumass jahtub nende piires. Viimaks hakkab ilma kujundama lõunatsüklon, mis oma põhjaservas hoiab jahtunud õhumassi. Seetõttu asendub vihm lörtsi ja lumega, õhutemperatuur langeb aga 0 °C lähedale. Ilmselt talvine ilm süveneb, sest lõunatsüklon toob põhjapoolsetelt laiustelt kaasa külma õhumassi, samal ajal jahtub ka ise.
10. veebruaril jõudis Rootsi ranniku kohale sügav osatsüklon (õhurõhk keskmes 978 hPa). Selle idaservas saabusid Eesti kohale vihmasajud, kusjuures soojal frondil näitas radar isegi üsna tugevat sadu, tegelikult sadas üsna vähe. Ilmselt oli selle põhjuseks (osaline) sulamispiir, mis radarikaja võimendas. Vihmasajud jätkuvad siin-seal kogu päev, kuid kogu maad haaravat laussadu pole.
Saabunud soojas õhumassis on õhutemperatuur valdavalt 3...6 °C.
7.02.2016 Keila-Joa
Foto: Peeter Rokk
10.02.2016 12:14
Prantsusmaalt on oodata osatsükloni saabumist Läänemere kohale. Selle idaservas jätkub soe ja vihmane ilm. Hiljem õhumass jahtub veidi ja vihma asemel võib oodata lörtsi või lund (12. veebruarist).
9. veebruaril tõi Norra mere tsükloni lohk uued sajud (vihm) ja soojema õhumassi, nii et õhutemperatuur oli valdavalt 2...6 °C.
09.02.2016 11:58
Tsüklonite idaservas jätkub soe ja vesine ilm. Aeg-ajalt toovad lohud ja osatsüklonid kaasa saju (enamasti vihm, kuid võib ka lörts olla).
Nädala edenedes peaks suurenema lõunatsüklonite mõju. Esialgu võib see tähendada mõningast ilma külmenemist, enne kui Vahemere või Musta mere äärest jõuab kohale soe õhumass.
Märg tee
08.02. Kuressaares
Foto: Leili Valdmets
8. veebruaril määras ilma jätkuvalt Norra mere tsüklon, mille lohk tõi Eestisse saju. Idast läände liikuv külm front võimaldas sulamispiiril kohati laskuda aluspinnani, mistõttu mitmel pool muutus vihm lumeks ja lörtsiks. Kuna õhumass jäi soojaks, siis saju nõrgenemisel ja lõppemisel tõusis sulamispiir tagasi (ca 400–800 m kõrgusele aluspinnast) ja õhutemperatuur püsis enamasti 1...4 °C piires, hommikul ja saju ajal oli kohati 0 °C lähedal.
08.02.2016 20:40
Tuleb soe ja niiske nädal.
Eesti jääb enamasti tsüklonite lääneserva, kus on vastasseis Lõuna-Venemaa / Kasahstani sooja antitsükloniga, nädala teisel poolel annavad tooni ka lõunatsüklonid. Enamasti Vahemerelt saabuv soojus hoiab õhutemperatuuri enamasti üle 0 °C, aeg-ajalt sajab vihma.
Nädala lõpus võib õhumass jaheneda ja suureneb lörtsi / märja lume võimalus.
7.02.2016 Lohusalu lahe ääres
Foto: Peeter Rokk
Ilmapäevik. Viienda nädala ilm (07.02.2016) Jäine 07.02.2016 Türil Foto: Maret Karu 7. veebruaril oli ilm tsükloni soojas sektoris udune, kohati oli vihmahooge ja õhutemperatuur jäi 1...4 °C vahemikku. Järgmistel päevadel määrab ilma sama madalrõhusüsteemi idaserv, kus on soe ja niiske ilm, aeg-ajalt liigub üle maa vihmasadu.
Neljas nädal. Soe, sajune ja tuuline nädal (30.01.2016) Eesti ilma määrab järgneval paaril päeval endiselt Norra mere tsüklon, milles õhumass jahtub (suureneb lörtsi ja märja lume võimalus). Sellega peaks uus tsüklon liituma 2. veebruariks. See toob sooja ja niiske õhumassi koos vihma ja tugeva tuulega. Tekkiv ühistsüklon jääb ilma kujundama samuti mitmeks päevaks ja õhumassi jahtumisel suureneb lörtsi ja lume võimalus.
Kolmas nädal. Talviselt külm ja lumine nädal. (24.01.2016) Täna tõi Läänemerele jõudnud madalrõhulohk lumesaju, kohati on sadu intensiivne, sh ka Tallinnas, sest tugeva frontaalse mõjutuse korral ei määra aluspind ega orograafia kuigi palju. Viimast asjaolu tuleb arvestada ka järgmiste sadude korral. Õhutemperatuur tõusis keskpäevaks kõikjal üle -10 °C, saarte rannikualadel püsis kohati jätkuvalt 0...2 °C.
2. nädal. Parajalt külm ja lumesadude ning tuiskudega nädal (17.01.2016) Haikala Tugev loodetuul tõstis õhutemperatuuri -1 kraadini.15.01.2016.Andineeme Foto: Jüri Voit 17. jaanuaril määras ilma jätkuvalt madalrõhuvöönd, millega liitus lõunatsüklon ja sukelduja loodest. Nende mõjul tihenes pilvisus ja alates Põhja-Eestist hakkas hooti lund sadama.
1. nädal. Märkimisväärsemat sadu on oodata 12. jaanuariks (10.01.2016) Rebane hiirejahil 10.01.16 Puhja Foto: Ülle Loog Tänase ööpäeva jooksul peaks pilvisus tihenema ja hakkama lund sadama, tugeva tuule korral võib olla tuisku. Märkimisväärsemat sadu on oodata 12. jaanuariks, kui tsüklon tuleb Eesti kohale (või väga lähedale).
53. nädala ilm: uus idatsüklon tulekul (03.01.2016) Hommikune meri Foto: Peep Loorits Uus idatsüklon on tulekul. See on suurem ja külmema õhumassiga, mistõttu prognoositakse -25...30 °C – võib selge vaikse ilmaga tulla, aga rannikualadel võib tsükloni lähenedes jälle mereefekt tugevneda.
Tormipäevik 4.-7. detsember (07.12.2015) Õhtu Haapsalus Foto: Valeri47 Üks torm tuleb, teine läheb. Hoiame neil siin tormipäevikus silma peal + tähtsamad lingid. Ilmateenistus: Eesti hoiatused 7.12. lääne- ja loodetuul sisemaal puhanguti 15-20, rannikul kuni 25, ennelõunal Hiiumaal ja looderannikul kuni 28 m/s. Õhtu poole annab tormituul tasapisi järele..
Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Reede (04.12.2015) Tormine nädal. Tormine Tartu
Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Neljapäev (03.12.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. Sombune Tõravere
Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Kolmapäev (02.12.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. Foto: Keskpäev Tartus
Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Teisipäev (01.12.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. Foto: 1.12.2015 kl 22.24 Laagris.
Ilmapäevik: 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) (30.11.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutlikku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. 28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv
Tormipäevik (30.11.2015) Ilmateenistus: 30.11. hommikul püsib mandril lõuna- ja edelatuul puhanguti 16, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa sisealadel kuni 20 m/s, rannikul 25, Saare- ja Hiiumaal 30 m/s.
Ilmapäevik. 48. nädala ilm (23.-29.11) Pühapäev (29.11.2015)
Ilmapäevik. 48. nädala ilm (23.-29.11) Laupäev (28.11.2015) Nädala ilma ülevaade. Külmem ja rahulikum aeg on saanud läbi ning asendunud sooja tormise ilmaga. 25.11.15 Puhja. Foto: Ülle Loog
Ilmapäevik: 48. nädala ilm (23.–29.11.2015) (23.11.2015) Foto: Triinu Sarv Tuleb rahulik ja väheste sademetega nädal. Varasemast on hulga külmem – ülekaalu võivad saavutada miinuskraadid ja 21. novembril maha sadanud lumi võib esialgu püsima jääda.
Ilmapäevik: 47. nädala ilm (16.–22.11.2015) (22.11.2015) Foto: Jana Kuusemäe. 22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.
Ilmapäevik: 46. nädala ilm (9.–15.11.2015) (15.11.2015) Tuleb muutliku ilmaga, kuid soe nädal, sest Eestit mõjutab läänetsüklonite seeria – tugevate ja kestvate udude aeg on mõneks ajaks möödas. Vaade 7. novembril Munamäe vaatetornist. Ain Vindi foto
Ilmapäevik: 45. nädala ilm (2.–8.11.2015) (02.11.2015) Põuane oktoober (tolmukuu) on läbi, kuid nädal ei too olulisi muutusi: valitseb küll väga soe ja niiske õhumass, ent sajuvõimalus on vähemalt esialgu väike. Soe ja sombune 31. oktoober Meriväljal. Autori foto
Ilmapäevik: 44. nädala ilm (26.–32.10.2015) (26.10.2015) Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon. Tänu Tarmole õnnestus 24. oktoobri päikeseloojangust jäädvustada vapustav kaader (Tallinna siluetiga).
Ilmapäevik: 43. nädala ilm (19.–25.10.2015) (20.10.2015) Tuleb muutliku ilmaga nädal, kuid esialgu on ülekaalus veel antitsüklonid, alles hiljem suureneb ka tsüklonite mõju ja võib üle pika aja märkimisväärne sadugi tulla. Nii see udu tekkis. See on pildistatud Tabasalus pärast loojangut 17.10.2015. Foto: Triinu Sarv.
Ilmapäevik: 42. nädala ilm (12.–18.10.2015) (12.10.2015) Tuleb valdavalt vaikne ja jahe nädal antitsüklonite ülekaaluga ja vähesed sademed on võimalikud alles nädala teises pooles. 8.10.2015.a. kell 21:30. Foto: Kalmer Saar
Ilmapäevik: 41. nädala ilm (5.–11.10.2015) (05.10.2015) Tuleb jahe ja valdavalt sademeteta nädalavahetus, sest valitseb antitsüklon, ainult rannikualad võivad mereefekti mõjul sajuhooge saada. Pilved olid veel pikalt punast tooni 02.10.2015 Merivälja muuli juures. Foto: Triinu Sarv
Ilmapäevik: 40. nädala ilm (28.09.–4.10.2015) (27.09.2015) Tuleb sügise alguse kohta üsna tavaline nädal nii õhutemperatuuri kui aktiviseeruva tsüklonaalse tegevuse poolest (eriti 70ndatel laiustel). Esialgu on tendents jahenemisele, kuni nädala teiseks pooleks kujuneb välja uus, senisest madalam temperatuurifoon. 27. septembri hommikune udu ja hall Lääne-Virumaal Simunas. Kairo Kiitsaku foto
Ilmapäevik: 39. nädala ilm (21.–27.09.2015) (20.09.2015) Tuleb soe septembrinädal, kuid ilma kujundavad vaheldumisi nii tsüklonid kui antitsüklonid. Vahel on pilvede alumine piir sile nagu lõigatud. 20.09.2015 Laagris. Autori foto
Ilmapäevik: 38. nädala ilm (14.–20.09.2015) (14.09.2015) Tuleb septembri keskpaiga kohta väga soe nädal, mõnel päeval võib olla suviselt soe. Kakumäe rand 10.09.2015. Foto: Triinu Sarv
Ilmapäevik: 37. nädala ilm (7.–13.09.2015) (07.09.2015) Nädala algul kujundab ilma veel Venemaale liikuv suur tsüklon, mis toob esialgu hoovihmu ja kohatist äikest, aga ka tuule tugevnemist, samas läheb jahedamaks. Nädala teisel poolel hakkab ilma määrama läänest saabuv soe antitsüklon. See võib tuua vananaistesuvele iseloomuliku ilma. 12 08 2015 öine äike meenutamas suve Eesti kagunurgas. Foto: Andres Kunnus
Ilmapäevik: 36. nädala ilm (31.08.–6.09.2015) (31.08.2015) Nädal on valdavalt sajune, kuid suhteliselt soe (ööpäeva keskmine vastab veel suve kriteeriumidele). Mitmesuguseid pilvi Vasalemmas. Andres Tuzbergi foto
Ilmapäevik: 34. nädala ilm (17.–23.08.2015) (17.08.2015) Jätkub esialgu jaheda antitsükloni liikumine lõuna poole, kuid aja jooksul see soojeneb. Seetõttu on oodata tuule nõrgenemist ja ööpäevase temperatuuriamplituudi suurenemist, sest ilm on valdavalt selge. Päikeseline ilm 16. augustil Kibunas
Ilmapäevik: 33. nädala ilm (10.–16.08.2015) (10.08.2015) Nädal toob südasuviselt soojad ilmad nagu oleks juuli. Nädal algas edelast saabunud sooja antitsükloniga, mis hoiab ilma päikeselise ja kuni 26 °C soojana. Kuna antitsüklon jõuab ida ja kagu poole, siis selle lääneservas läheb kuum õhumass taas liikvele. Nii läheneb õhutemperatuur 12. augustil taas 30 °C ja võib olla äikest, eriti Ida-Eestis. Inge Baikov. 6. augusti õhtu, Raplamaa, Kumma.
Ilmapäevik: 32. nädala ilm (3.–9.08.2015) (03.08.2015) Viimase kahe-kolme nädala augustiilmad (jahedad, sageli udused hommikud ja hoovihmadega päevad) lõppevad, sest muutus on ukse ees: tagasi võib oodata juulit või õigemini juulile iseloomulikke südasuviselt sooje ilmu. Äikeseline 30. juuli õhtu Pärnus. Kairo Kiitsaku foto
Ilmapäevik: 31. nädala ilm (27.07–03.08.2015) (27.07.2015) 2004. a saabus augusti alguses mõneks päevaks südasuviselt soe ja vaikne ilm, st klassikaline rannailm. Mudelid näitavad hetkel küll sellist võimalust, kuid aeg näitab, mis sellest saab. Võimas rünk- ja kihtrünkpilvede segu Kibuna (Harjumaal) kohal
Ilmapäevik: 30. nädala ilm (20.–26.07.2015) (20.07.2015) Ilm on sageli vihmahoogudega ja jahe või mõõdukalt soe, sest püsib läänetsüklonite ülekaal. Soojemaks ja kuivemaks võib kujuneda 21. juuli. Nõmmel 16.07.2015. Triinu Sarve foto
Ilmapäevik: 29. nädala ilm (13.–19.07.2015) (15.07.2015) Kuigi tsükloni mõju aegamisi väheneb, sest see eemaldub põhja suunas, jääb sajuvõimalus ikka üsna suureks. Päris kuiva päeva ilmselt ei tule, sest asemele pole saabumas ei antitsüklonit ega piisavalt tugevat kõrgrõhuharja. 12.07.2015 Pärnumaal Toris. Foto: karmar
Ilmapäevik: 28. nädala ilm (6.–12.07.2015) (06.07.2015) Juuliga alanud südasuvised ilmad saavad otsa, sest troopilise õhumassiga täidetud antitsüklon laguneb ja asemele tulevad läänetsüklonid – nii avatakse uus sajuperiood. Ain Vindi. Helkivad Tartus 04.07.2015
Ilmapäevik: 27. nädala ilm (29.06.–5.07.2015) (29.06.2015) Nädala alguses määrab ilma läänest itta liikuv madalrõhulohk. Selle eel ilm soojeneb, kuid suureneb ka vihmavõimalus. Hiljem suureneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm muutub päikeselisemaks ja nädala lõpus ka soojemaks.
Ilmapäevik: 26. nädala ilm (22.-28.06.2015) (22.06.2015) Eesti ilma kujundab jätkuvalt madalrõhuväli või tsüklonid. Seetõttu on ilm sageli sajune ja sooja eriti üle 20 °C loota pole.
Ilmapäevik: 25. nädala ilm (15.-21.06.2015) (15.06.2015) Suvine leitsak lükati itta - põhjuseks Rootsist Soome liikunud uus tsüklon. Nädal on tavapärase soojuse ja sagedaste hoovihmadega.
Ilmapäevik: 24. nädala ilm (8.-14.06.2015) (10.06.2015) Foto: Eve Kõrts Ebatavaliselt kaua kestnud kevad jätkub, sest ilm pole veel suvesse jõudnud – ööpäeva keskmine on veel alla 13 °C. Mai lõpust alates on järjestikused läänetsüklonid toonud tormised ilmad: nii oli näiteks 3. juunil tuulepuhanguid kohati üle 25 m/s. Erandiks polnud ka 7. juuni.
Ilmapäevik: 22. nädala ilm (25.-31.05.2015) (28.05.2015) 29.-31. mail kujundab ilma läänetsüklonite idaserv. See tagab keskmisele lähedase õhutemperatuurifooni ehk valdavalt on sooja alla 20°C ja öösel alla 10°C, püsib hoovihmade võimalus.
