Lauritsapäev
Lauritsapäev (10. 08) oli vanasti rukkikülvi ajaks. Muhus
peeti õigeks "külviajaks" kolme päeva enne ja kolme päeva
pärast lauritsat. Mandril arvati külviajaks päevi lauritsast
rukkimaarjani (15. 08). Lauritsapäeval valitsesid töökeelud.
Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks
tulla tulekahju. Ei tohtinud ahju kütta, sööki keeta, ka reheahju
ei tohtinud kütta - et tulekahju ei sünniks.
Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett,
ahjule või kerisekividele asetati veeämber ning saunaviht, et
Laurits vihelda saaks. Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügisel
tulekahjusid. Vilja järelkuivatamine köetavates hoonetes tõi
paratamatult kaasa tuleohu suurenemise lõikusajal.
Lauritsapäeval
ei tohtinud reht peksta - sel päeval seeme ei pidavat idanema.
Rahvakalendris tähistab lauritsapäev ka rukkikülvi algust.
Lõuna-Eestis ning Lätis kinnitati, et sellest päevast alates
muutuvad õunad maitsvaks ning lõhnavaks.
Lauritsa ja
pärtlipäeva vahel oli linakitkumise aeg. Lauritsast algas mõnel
pool ka lammaste pügamine.Heina sisse pidi lauritsapäeval aga raudnael minema.
Lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema. Viru-Jaagupis
öeldi, et Jaan võtab püti, Jaagup teise ja Lurits lakub
pütipõhjad.
Lauritsapäeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi
liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast.
Lauritsapäeva paiku pidi saabuma esimene hallaöö. Kui külma
ei tulnud, oli oodata sooja sügist.;
Sel päeval 258. aastal suri
märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentsiusele hukati
neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst
Sixtus II.
Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski
temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad,
söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti
abi tuleõnnetuste, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse
kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad.
Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb
ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing
puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud
Laurentiuse pisarateks.
Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja Nõo
kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas
väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui oleks Laurentius
Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel
kivil põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti
ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultuskivile,
mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil.
Esimene rukkiemapäev 
Kuigi teated räägivad uudseleivast juba jakepäeva aegu, on põhiline rukkilõikuse algus ikkagi esimesest rukkiemapäevast. Üldine tuletegemise keeld. Tuleohtu peetakse sedavõrd suureks, et kastetakse sel päeval veega katuseid. Süüakse külma sööki. Tulemaagia on katoliikliku Lauritsaga seot, kuid kindlasti on päev sulandand endasse ka mingi vanema kihistuse - algab reheahjude kütmine seemnevilja kuivatamiseks, samuti hakatakse õhtuti tares tuld üles võtma. Vadjas nimetatakse suurt rukkiemapäeva tuli-maarjaks. Rõuges peetakse esimese rukkiemapäeva tööks korstnapühkimist ning truupide puhastamist.
Nimepäevalised:
Laurits, Lauri, Lauro, Laur ja Laar
| Päike | tõuseb | loojub | Kuu faas | ||
|---|---|---|---|---|---|
| (EEST) | (GMT) | (EEST) | (GMT) |
5. kuutsükli päev:
esimene veerand 
|
|
| Tallinn | 05:25 | 02:25 | 21:26 | 18:26 | |
| Tartu | 05:23 | 02:23 | 21:13 | 18:13 | |
| Pärnu | 05:31 | 02:31 | 21:22 | 18:22 | |
| Paide | 05:25 | 02:25 | 21:20 | 18:20 | |
| Narva | 05:12 | 02:12 | 21:12 | 18:12 | |
| Kuressaare | 05:40 | 02:40 | 21:29 | 18:29 | |
| Võru | 05:24 | 02:24 | 21:10 | 18:10 | |
| Helsinki | 05:20 | 02:20 | 21:29 | 18:29 | |
| Riia | 05:40 | 02:40 | 21:17 | 18:17 | |
| Stockholm | 05:53 | 02:53 | 21:52 | 18:52 | |
