•  

Marss (11.02.2004 21:22)

Orbiit: 227,940,000 km (1.52 AU)
Diameeter: 6,794 km
Mass: 6.4219e23 kg

Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Nime on saanud arvatavasti oma punase värvuse tõttu. Märkusena olgu äratoodud, et Rooma jumal Mars oli algselt põllumajandus jumal ennem assotseerumist Kreeka Aresega - väga huvitav sümbolism nende jaoks, kes peavad võimalikuks Marsi terraformimist. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks.

Esimene aparaat, mis külastas Marsi oli Mariner 4 aastal 1965. Järgnesid mitmed teised, näiteks Mars 2 - esimene Marsil maandunud sond ning Viking 1 & 2. Suurim läbimurre toimus aastal 1997, mil maandus Pathfinder, toimetades kohale esimese Marsikulguri.

Marsi orbiit on märkimisväärselt elliptiline, tänu sellele kõigub ka temperatuur planeedil 30 kraadi võrra päikesele lähedal olles ning kaugemas punktis olles. Keskmine temperatuur Marsil on -55*C ja -67*C vahel, pinnatemperatuur talvepoolusel -133*C ümber, suvepoolusel päeval aga isegi 27*C.

Kui Maa välja jätta on Marsil kõige huvitavamad pinnavormid kogu päikesesüsteemis:

- Olümpuse Mägi - Suurim mägi kogu päikesesüsteemis, tõustes 24 kilomeetri kõrgusele Marsi punase taeva kohale.
- Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7 km.
- Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter umbes 2000 km.

Suur osa Marsi pinnas on täis kraatreid, kuid leidub ka orge, mägesid, tasandikke ning kõrgendikke. Lõuna poolkera sarnaneb suuresti Kuule - iidsete kraatriega kaetud kõrgmaad. Kontrastina on suur osa põhja poolkerast kaetud nooremate tasandikega, mille ajalugu on palju komplekssem ning täielikult veel selgitamata.

Marsi sisemust tuntakse seni, vaid interferents andmete järgi pinnasest, tõenäoliselt on Marsil tihke rauast ning väävlist koosnev südamik, raadiuseks 1700 km, kivine sisekiht ning õhuke koor, paksus varjeerub lõuna poolkera 80 kilomeetrist põhja poolkera 35 kilomeetrini.

Erosioonist on Marsil selgeid tõendeid - kuivanud jõe ja meresängid. need märgid näitavad, et kunagi ammu oli kindlasti Marsi pinnal mingisugust vedelikku. Vesi on tõenäoliseim variant, kuid eksisteerib ka teisi võimalusi, viimaste Marsisondide tehtud pildid (näit. Mars Global Surveyor) näitavad seda selgelt. Usutav erosiooni kanalite iga on 4 miljonit aastat (Marineri orge muideks ei tekitanud jooksev vesi, vaid laamade liikumine). Oma varases ajaloos oli Mars Maaga sarnane, nagu maalgi kogu süsihappegaas kasutati ära kivimite moodustamiseks, kuid kuna puudus Maal esinev laamade tektoonika ei saanud Marss töödelda süsihappegaasi tagasi atmosfääri, et tekiks vajalik kasvuhooneefekt. Seega Marsil on palju külmem, kui oleks Maal samal kaugusel Päikesest.

Marsil on väga õhuke atmosfäär, mis koosneb väga väikesest osas järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%), lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%), hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk pinnal on ainult 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), kuid see muutub suuresti olenevalt kõrgusest - 9 millibaarist sügavaimatest orgudest kuni 1 millibaarini Olümpuse mäe tipus. Atmosfäär on õhuke, kuid piisav, et toetada tugevaid tuuli ning tolmutorme, mis vahel haaravad kuudeks endasse kogu planeedi. Samuti eksisteerib Marsil kasvuhooneefekt, mis on siiski nii nõrk, et tõstab temperatuuri, vaid viie kraadi võrra.

Marsi üks tuntumaid omadusi on "lumemütsid" mõlemal poolusel, mis koosnevad vee-jääst ning kuivast jääst (tahke süsinik-dioksiid). Põhjapooluse suveti kuiv jää haihtub täielikult jättes alles vaid külmunud veest koosneva jää. Usutakse, et jääd leidub ka madalamatel laisukraadidel, seni pole see uskumus siiski kinnitust leidnud.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam