Läheb juba teine kevade nädal. Ja nüüd on tõesti juba kõikjal veed lahti. Kahel viimasel nädalavahetusel käisin ära pea kõigil Tallinnast itta jäävatel jugadel. Ja nüüd võib juba tõepoolest rääkida suurveest. Möödunud veevaesel kevadel nii suurt vett küll polnud. Kui nüüd järsku soojaks peaks minema, on muidugi ka palju suuremat vett oodata. Aga kui kõik vaikselt endistviisi edasi liigub, ei tarvitse ka vett oluliselt lisanduda. Kogu see möll kestab siis lihtsalt kauem. Sest lund on rohkesti veel nii metsas kui rabas. 
Jägala jõgi on juba kolmveerandi joa astangust vallutanud. Jäälossist on järel viimased riismed, aga nendegi tund on tulekul. Kuigi siin on juba praegu rohkem vett kui möödunud kevadel, peaks siin küll õige suurvesi veel tulekul olema (pilt tehtud viimasel pühapäeval).
Vasaristi juga, mis saab veele lisa ka kanjoniseinast purskavatest allikatest, oli jäävaba juba kahe nädala eest. Nüüd peaks ka siit juba kõva vetemüha kostma.
Nõmmeveski juga oli veel nädal tagasi osalises jäävangistuses, kuigi allavoolu jäävad kärestikud olid jääkaane alt juba vabanenud. Tänaseks on ka siin kevad olulise sammu edasi astunud.
Saka ehk Kivisilla joastikku hakkab kevad alles jõudma. Ülemises joaastangus oli vesi jää kallal juba hävitustööga ühele pole saamas, alumised astangud aga on veel jää ja lume valduses. Ja ülalt pahisev vesi leiab seal jääkaane all endale turvalise pelgupaiga.
Valaste juga on endistviisi uhke. Nüüd juba mitmendat nädalat kraaviotsat pahisev vesi on suutnud tema hiidpasuna pea olematuks muuta. Kahel pool juga seina peal troonivad jäised oreliviled on aga veel kohal, kuigi ka juba pisut väsinud väljanägemisega.
Aluoja kallastel valitseb veel talv, ka siin lund veel poolde säärde. Aga oja on juba küllalt raevukas ja joastik muljetavaldav. Aga veel veidi ja siinsetelt päikesepaistelisematelt kallastelt võib otsida sinililli.
Langevoja joa müha on ka juba kaugele kuulda. Ikkagi nelja meetri jagu vee kukkumist ja siis juba mööda püstloodse kanjoni põhja Sõtke jõe poole, mis siinsamas ligidal ootamas.
Tõrvajõgi, mis põuasel suvel olematuks kuivab, on praegu juba õige raevukas.
P.s. Nädalalõpu ööd tulevad ilmateate järgi külmad, päevad päikeselised. Ärge magage maha, hommikud jugadel võivad olla põnevad, eriti ehk Keila joal.
Kevadised joad, järg2 (18.03.2004)
Kevadised joad (17.03.2004) Lõpuks on siis kevad käes. Paljud joad on juba ärganud. Aga kuigi viimasel nädalal on valitsenud peamiselt plusskraadid ja taevast tulnud nii lörtsi kui vihma, pole suurvee aeg veel kätte jõudnud. Seetõttu on tegu nagu intermeediumiga. Talvemuinasjutt on lõppenud, tõeline vetemöll lasb end aga veel oodata. Aga need lugematud joad, milleni ka keskpäevase päikese kiired ei jõua, jäävad veel mõneks ajaks oma tähetundi ootama.
