Nüüd läheb juba kolmas nädal suurveega. Ja lõppu veel ei paista kuigi ka suurvesi ise on nagu ta just on. Mitte kõige võimsam aga mitte ka nõnda niru, kui möödunud kevadel. Metsas ja soodes-rabades veel lund jagub, kohati seda veel poolde säärde. Viimase nädala külmad ööd on hoidnud vee vaos. Nii et kui nüüd sooja vihma peaks tulema.... Aga ootame - vaatame.
Sel pühapäeval sõitsime Looduse Omnibussiga läbi enamiku Tallinnast läände jäävatest jugadest. Kuidas praegune seis on, võite ise piltidelt vaadata.
Türisalu juga, kuhu päike vaid õhtutundidel väikese jalutuskäigu ette võtab on osalt veel jääümbrises. Ja kui see lõpuks sulab, on ka vetevool soikumas.
Keila joal on vett, väge kui võimu. Ja on võlu, mida lisavad nii jää joa astangualustel paenukkidel kui joa esisel sillerdav vikerkaar.
Treppoja joastik oli veel veidi aega tagasi üleni jääkaane alla varjunud. Nüüd on veed valla ja kohin täidab kogu metsaaluse.
Pakri poolsaare kirderannikul paikneb kolm nn Leetse juga. Kersalu juga on neist idapoolseim ja ehk kõige maalilisem aga ka kõige veerohkem. Aga ka siin ei jagu vett suure suve tarvis.
Põllküla juga on Leetse jugadest keskmine. Ikka varjus, ikka veel jääs ja lumes kuid ka veest pole vähemalt praegu puudus.
Valli juga on Leetse jugadest läänepoolseim. Siin jagub nii vett. lund kui jääd. Aga kui lumi läinud, hakkab ka vett nappima.
Pakri joa leiate Pakri neemelt, mõnisada meetrit peale piirivalve kordoni väravat
Madise juga, meie kõige läänepoolsem, pahiseb Madise kirikuaeda läbiva kraavi otsast otse maantee kõrvale. Sealt on mereni maad veel vaid kilomeetri jagu. Sellele joatagusesse karniisi vaevu mahtunud väikemehele jäi joast ehk kõige eredam elamus.
Suurvesi käes! Või tuleb lisa? (30.03.2004) Läheb juba teine kevade nädal. Ja nüüd on tõesti juba kõikjal veed lahti. Kahel viimasel nädalavahetusel käisin ära enamusel Tallinnast itta jäävatel jugadel-joastikel. Ja nüüd võib juba tõepoolest rääkida suurveest. Möödunud veevaesel kevadel nii suurt vett polnudki. Kui nüüd järsku soojaks peaks minema, on muidugi ka palju suuremat vett oodata. Aga, kui kõik vaikselt endistviisi edasi liigub, ei tarvitse ka vett oluliselt lisanduda. Kogu see ilu kestab siis lihtsalt kauem. Sest lund on veel rohkesti nii metsas kui rabas.
Kevadised joad, järg2 (18.03.2004)
Kevadised joad (17.03.2004) Lõpuks on siis kevad käes. Paljud joad on juba ärganud. Aga kuigi viimasel nädalal on valitsenud peamiselt plusskraadid ja taevast tulnud nii lörtsi kui vihma, pole suurvee aeg veel kätte jõudnud. Seetõttu on tegu nagu intermeediumiga. Talvemuinasjutt on lõppenud, tõeline vetemöll lasb end aga veel oodata. Aga need lugematud joad, milleni ka keskpäevase päikese kiired ei jõua, jäävad veel mõneks ajaks oma tähetundi ootama.
