Suur osa metsaneenetsite asualast jääb vene naftatööstuse mõjupiirkonda. Ka Juri Vella maad on igast suunast ümbritsetud naftaväljadest.
Handi-Mansi Autonoomne Piirkond on Venemaa suurim nafta ja maagaasi tootja. Suurtootmine on kestnud ligi 40 aastat. Nõukogude aja lõpukümnendil toodeti piirkonnas iga päev umbes miljon tonni naftat. Sotsialismi kokkuvarisemisega langes ka nafta tootmine, kuid on täna taas tõusuteel ja jõudnud pooleni kunagistest hiidkogustest. Põlisrahvaste saatus ei huvitanud naftatööstureid sotsialismi ajal, ega huvita ka kapitalismi tingimustes.
Handi-Mansi Autonoomse Piirkonna elanikkond on viimase 30 a jooksul tänu naftatööstuse rajamisele suurenenud enam kui miljoni inimese võrra. Põliselanikelt on võetud võimalus elada esiisade kombel, sisserännanute tohutu hulk on lämmatanud kohalikud keeled ja toonud asemele vene keele. Ometi loodab Juri Vella, et tal õnnestub oma lastelastele pärandada nii perekonna maa kui põhjapõdrad ja kui vaja, siis ka mässumeele.
Balti klint on meie uhkus (09.04.2004)
Tagasi juurte juurde (09.04.2004)
Tere kevad kutsub õpilasi (02.04.2004)
Tähtsad linnualad valitud (02.04.2004)
Vana mööbli uus elu (02.04.2004)
Vabandus (26.03.2004) kökök
Köögihunt ei ulu (27.02.2004) Köögihunt aitab vabaneda toidujäätmetest. Varem prügimäele sattunud ülejäägid suunatakse nüüd kanalisatsiooni.
Tuul puhub tüli (27.02.2004) Virtsu tuulepark on tuulest elektrit muundanud pisut üle aasta. Esimese aastaga toodetud enrgia arvelt jäi Narva Elektrijaamades põletamata 360 vagunit põlevkivi.
Looduskaunid kohad ehitatakse täis (27.02.2004) Looduskaunid kohad Tallinna külje all on kinnisvaraarendajate surve all. Nüüd on ka Kaitseliit alustanud kinnisvaraarendust, kavatsedes Aruküla loomännikusse ehitada oma linnaku.
Mets õpiku asemele (20.02.2004) Põhjamaades ja nüüd ka Eestis on hoogu kogumas algastme õpilaste õpetamine klassiruumi asemel vabas looduses. Eestis on katsetused küll üsna harvad, Soomes-Rootsis aga rohkem levinud.
Kunstloodus õpetab (20.02.2004) Kaasaegsed loodusmuuseumid annavad võimaluse garanteeritud loodusõpetuseks- siinsed linnud laulavad sõltumata aastaajast ning dioraamides maalitud või fototaustaga butafoorse maastikuga vitriinides- elavad mulaashid ja topised.
Pressib linast õli (13.02.2004) Põlvamaal, Mooste vallas asuvasse ajaloolisse mõisakompleksi on end sättinud üks omapärane tööstus. Nimelt on linateadlane Kalju Paalman lina kasutusvõimalusi testides siia püstitanud linaseemnepressi.
Looduse lähendaja (13.02.2004) Lilleküla kooli kauaaegne bioloogiaõpetaja, praegune Tallinna Linnuklubi president Linda Metsaorg on loodusega sinasõbraks teinud mitu tuhat noort läbi kolme põlvkonna.
Merevesi heaks (13.02.2004) Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi peavad 2015 aastaks nii siseveekogud, põhjavesi kui rannikumeri olema hea vee kvaliteediga.
Väikesadamad on osa Eestist (06.02.2004) Ligi seitsmekümnes Eesti väikesadamas ja lautrikohal peatub igal aastal kuni 30 000 meresõitjat. Vajadustele vastavaid sadamaid on vähe ning paljud olemasolevad kipuvad rahanappuses lagunema.
Hobused lumel (06.02.2004) Hobune oli üks esimesi metsloomi, keda eestlaste esivanemad oma kasuks tööle panid. Kunagine asendamatu veo- ja tööloom on täna üsna kõrvale tõrjutud, ometi paistab tallegi tunneli lõpus pisut valgust.
Mõrrapüük nagu muiste (06.02.2004) Peipsi ja Pihkva järve ühendava Lämmijärve äärsetel kalameestel on mõrdade vettelaskmise aeg. Kuni jää kannab, tuleb püünised vette saada.
