Viimane nädal näitas siis juba oma helgemat palet. Sinililled on vaat et juba ära õitsemas ja pungad puudel ka paisunud. Ja suurveega on selleks aastaks siis ümber. Mitte, et vett juba suviselt nappima hakkaks, aga tasapisi on vetevool jõgedes juba vähenenud, lumi metsas enamalt jaolt sulanud ja ka rabad ei suuda enam oluliselt lisa anda.
Siia väljapandud pildid on nädala tagused, aga on näha, et juba siis oli suurvee kõrgpunkt ületatud.
Uhaku juga ärkab vaid suurvee aegu. Muul ajal kasutab jõevesi maaaluseid salateid, juga ja jõeorg aga jäävad veest täiesti kuivaks.
Saka joastik näitas juba selgeid hääbumise märke. Jääd ja lund veel jagus, vett oli aga joastikul juba vähem.
Langevoja oli veel endiselt raevukas, ka jääraamistus polnud veel lõplikult kadunud.
Tõrvajõgi kohises veel endise jõuga. Praeguseks peaks ka siin vett juba vähem olema.
Suurvesi kestab. Kaua veel? (06.04.2004) Nüüd läheb juba kolmas nädal suurveega. Ja lõppu veel ei paista kuigi ka suurvesi ise on nagu ta just on. Mitte kõige võimsam aga mitte ka nõnda niru, kui möödunud kevadel. Metsas ja soodes-rabades veel lund jagub, kohati seda veel poolde säärde. Viimase nädala külmad ööd on hoidnud vee vaos. Nii et kui nüüd sooja vihma peaks tulema.... Aga ootame - vaatame.
Suurvesi käes! Või tuleb lisa? (30.03.2004) Läheb juba teine kevade nädal. Ja nüüd on tõesti juba kõikjal veed lahti. Kahel viimasel nädalavahetusel käisin ära enamusel Tallinnast itta jäävatel jugadel-joastikel. Ja nüüd võib juba tõepoolest rääkida suurveest. Möödunud veevaesel kevadel nii suurt vett polnudki. Kui nüüd järsku soojaks peaks minema, on muidugi ka palju suuremat vett oodata. Aga, kui kõik vaikselt endistviisi edasi liigub, ei tarvitse ka vett oluliselt lisanduda. Kogu see ilu kestab siis lihtsalt kauem. Sest lund on veel rohkesti nii metsas kui rabas.
Kevadised joad, järg2 (18.03.2004)
Kevadised joad (17.03.2004) Lõpuks on siis kevad käes. Paljud joad on juba ärganud. Aga kuigi viimasel nädalal on valitsenud peamiselt plusskraadid ja taevast tulnud nii lörtsi kui vihma, pole suurvee aeg veel kätte jõudnud. Seetõttu on tegu nagu intermeediumiga. Talvemuinasjutt on lõppenud, tõeline vetemöll lasb end aga veel oodata. Aga need lugematud joad, milleni ka keskpäevase päikese kiired ei jõua, jäävad veel mõneks ajaks oma tähetundi ootama.
