Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 11.05.2004 (10.05.2004 19:52)

UUDISTAJA
11. mai 2004

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Horisont kirjutab rahast

Horisont räägib eeskätt sellisest rahast, mis on kaduma läinud. Numismaatik Ivar Leimus tutvustab paari tähelepanuväärsemat Eesti kadunud muinasaaret. Juttu on mündiaaretest, mille väärtuse üle saab üksnes oletusi teha, sest need on inimliku rumaluse ja ahnuse tõttu hävinud. Muinsuskaitseameti arheoloog Ants Kraut aga annab lühida ülevaate aardeleidudest, mis Eesti riik viimasel ajal aarde leidjale on kompenseerinud. Lisaks külaskäik Ajaloomuuseumi Mündikabinetti, kus igaüks saab imetleda münte, mis kaduma pole läinud.
Horisont intervjueerib kultuuriloolast ja teoloogiadoktorit, Durhami ülikooli audoktorit ning Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liiget Toomas Pauli. Jutuks globaliseerumise plussid ja miinused, eesti kultuuri lätted ja eestlase vaimulaad.
Mis värvi on Universum? Kus on suurim arv? Ja veel. Meil on oma Kuldne Päikesepoiss - Vladislav Ivaništšev, kes võitis kuldmedali rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil.

Mida tähendab vaatlejale haruldane sündmus – Veenuse minek üle päikeseketta?
Vastab Eesti Põllumajandusülikooli professor, astronoom Jaak Jaaniste
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel283_256.html

Loodusajakiri

Roheliste Rattaretk tegi ajalugu

Jah, RR korraldajad pole seda endale kunagi eesmärgiks seadnud. Et teha rekordeid. Ent nüüd tuli rattaretke osalisi kokku 3471. Jah, see on suurim retk Euroopas, veel suurem iseendas. Pääseti suhteliselt kergelt. Korraldajaid oli vaid sadakond. Luumurde 4, kuumakurnatusi 3, kroonilise südamehäire ägenemist 1. Retke 3 arsti said tööd kuni kuueni hommikul.

Loodusajakiri

Poliitilised rahad

Roheliste Rattaretke õhtul, 7. mail Gorodenkas toimunud väitluses põlevkivienergeetika versus taastuvenergia jõuti järeldusele: tuleb leida majandusmehhanisme, mis aitaksid kaasata põlevkivienergia hinna sisse kaudselt loodusele tekitatud kahju kulud (põhjavee hind, saastemaksud jne). Praegu hoitakse poliitilistel põhjustel hinda all. Seda tehakse fossiilsetest kütustest toodetava energiaga terves maailmas, mitte ainult meil. KW/h hinnale lisanduks meil erinevail hinnanguil 1-4 krooni. Sel juhul oleks ka taastuvenergia hinna poolest konkurentsivõimeline. Peaks lähtuma põhimõttest - saastaja maksab. Kuidas seda teha, on iseasi.

Loodusajakiri

Rattaretkelised karjusid poliitika

Roheliste Rattaretke vaidluskoda avanes laupäeval, 8. mail Tudulinnas pr Ene Ergma avasõnadega. Riigikogu esimees juhtis tähelepanu sellele, et me ei peaks olema nii väga uhked selle üle, et pärast euroliitu astumist on meil kaks korda soojem kui Hispaanias. Ilma vingerpuss võib üle minna.
Kohal olid respublikaanid Urmas Reinsalu ja Eiki Berg, reformikas Silver Meikar, sotsiaaldemokraat Andres Tarand, rahvaliitlane Uno Silberg ja üksiklane Marek Strandberg.
Usutlusel selgus, et paljud europarlamenti pürgijad näevad enda ees erinevaid parlamente. Nii nagu ka erinevaid võimalusi seal eesti asja ajada: nähakse alates nullist ja lõpetades lõpmatusega.
Lõpuks tuli vastu võtta otsus, et keda europarlamenti saata, ja RR seltskond tegi seda karjudes. Kes kandidaatidest sai kõvemad detsibellid, see siis võitjaks kuulutatigi.
Siin on otsese hääletamise tulemused detsibellides.
Marek Strandberg (üksik) 102,8
Andres Tarand (SDP) 101,0
Silver Meikar (RE) 100,6
Urmas Reinsalu (RP) 98,8
Eiki Berg (RP) 91,3
Uno Silberg (RL) 90

Loodusajakiri

Looduskaitse elutöö preemia sai Tiit Leito

10. mail anti juba 15. korda üle 30 000-kroonine looduskaitsepreemia, mille sai pikaaegse Eesti looduse tutvustamise ja kaitsmise eest loodusfotograaf, raamatute autor ja keskkonnaekspert Tiit Leito.
Tiit Leito asus oma esimesele, Hiiumaa laidude maastikukaitseala juhataja ametikohal 1972, jäädes selle etteotsa mitmekümneks aastaks. Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusharidus ja Tartu üliõpilaste looduskaitseringis omandatud kogemused võimaldasid hoogsalt alustada värskelt asutatud kaitseala töö korraldamist.
Asjatundliku ja nõutud looduskaitseeksperdina on Tiit Leito olnud seotud suure osa Eestimaa kaitsealadega nii nende kaitse-eeskirjade ja ekspertiiside tegijana kui ka looduskaitseküsimustes nõustajana.
Laiem avalikkus teab Leitot eelkõige tema mitmetasandiliste, sisutihedate ja kõrgekvaliteediliste loodusraamatute ja -albumite ning fotonäituste kaudu. Tiit Leito truuks kaaslaseks looduses on ligi kolmkümmend aastat olnud fotoaparaat. Mitmekülgne mees on koostanud loodusalbumeid ja fotonäitusi, valmistanud Matsalu, Endla Looduskaitseala, Soomaa Rahvuspargi, Käina lahe ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala jaoks slaidiprogramme nende alade looduse tutvustamiseks.
Tiit Leito sulest ja fotokaamerast on ilmunud looduskaitselised ülevaateartiklid, looduskaitsealasid tutvustavad trükised ja raamatud Hiiumaa loodusest ning laidudest, nagu "Aastaring laidudel" (1984), "Vaikuse värvid" (1990), "Vete sinisel piiril" (koos T. Õnnepaluga, 1999), "Soomaa rahvuspark" (2000), "Muraka raba" (2001), "Endla soostik" (2003), "Saaremaa pangad" jpm.
Viimane Leito näitus *Metsamaastikud" avati metsanädalal ja on praegu väljas Keskkonnaministeeriumis (Toompuiestee 24). 2003. aastal koostatud fotonäitus "Soomaastikud" on aasta jooksul olnud eksponeeritud keskkonnaministeeriumis, koolides ja looduskaitseasutustes ning on praegu väljas Saksamaal Münchenis toimuva Ida-Euroopa nädala raames.
Tiit Leito looduskaitsealasid tutvustavad fotoalbumid ning kõrgetasemelised loodusfotod on aidanud lähendada inimesi loodusele õpetades ümbritsevat märkama ja paremini mõistma.
Tuntud ornitoloogi ja loodusteadlase Eerik Kumari (1912-1984) nimelist looduskaitsepreemiat antakse välja alates 1989. aastast. Preemia saajaks võib olla üksikisik, kollektiiv, asutus või organisatsioon, kelle tegevus looduslike koosluste, liikide või looduskaitseobjektide kaitsel ning sellealaste teadmiste levitamisel ja propageerimisel on olnud silmapaistev ja märkimist vääriv.
Kumari pühendas Eestimaa looduse uurimisele ja selle kaitse vajaduste eest võitlemisele kogu oma elu. Eerik Kumari oli Baeri muuseumi loomise mõtte algataja, tuline eestvõitleja ajakirja *Eesti Loodus" uuesti käimapanemisel, looduskaitseseaduse ettevalmistamise ning punase raamatu koostamise algataja.
Eelmisel aastal pälvis Kumari looduskaitsepreemia Eesti looduskultuuri suurkuju Jaan Eilart.

Keskkonnaministeerium

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Pääsküla saladuste jälil
Neljapäeval, 27. mail 2004

Ekskursioon Pääskülla: geoloogia ja sõjaliste rajatiste ajalugu. Juttu tuleb ja vaadatakse Tallinna piirkonna geoloogilisest ehitusest. Vulkaanidest maailmas ja vulkaanilise tuha vahekihtidest Eesti aluspõhjas. Esimese maailmasõja aegsetest kindlustustest ja tunnelitest Pääskülas. Pääsküla kõviku geoloogilisest ehitusest ja maailma ühe suurema vulkaanipurske tuhakihist Pääsküla geoloogilises läbilõikes. N Liidu aegsetest sõjalistest rajatistest Pääskülas. Tunnelite külastamiseks peab igal osavõtjal kaasas olema valgusti (taskulamp). Tunnelites vabamalt liikumiseks on soovitav jalga panna kummikud.
Ekskursiooni juhib Eesti Geoloogiakeskuse Geokeemia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Tarmo Kiipli
Väljasõit Sakala parklast kell 18.00 , tagasi jõuame orienteeruvalt kell 21.00.

Hind 95 krooni, Horisondi tellijale 80 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 648 22 71.

Loodusajakiri

Nahkhiirereis
Laupäeval 29. mail 2004
Reisi algus ja lõpp Tartus.

Nahkhiirte uurija Lauri Lutsari juhendamisel elame sisse salapäraste nahkhiirte maailma. Saame teada, kes need nahkhiired üldse on, kuidas nad elavad, hea õnne korral näeme nahkiiri ka oma silmaga aga kindlasti saab kuulda lendavate ja saaki püüdvate nahkhiirte kajalokatsioonisignaale, mis on inimkõrvale kuuldavaks tehtud spetsiaalse aparaadi - nahkhiiredetektori - abil.

Taevaskoda
Piusa koopad - nahkhiirte talvituskoht
Räpina - loeng nahkhiirtest ja vanade parkide tähtsusest nahkhiirte elupaigana. Järgneb nahkhiirte vaatlus Räpina paisjärvel ja pargis. Lootust on kohata vähemalt 3-4 liiki nahkhiiri.

Buss väljub kl 14.00 Tartus Vanemuise alumisest parklast. Tagasi jõuame umbes kl 24.00. Hinna sees õhtusöök Räpinas!
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 300 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 400 krooni.
Registreerumine kuni 21. maini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri

ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Mis saab meie miljonist puust?

Hendrik Relve, looduse mees:

Lühidalt: istikute asemel põlispuud. 1. maist läks lahti Eesti tosina iseseisvusaasta kõige suurejoonelisem metsaistutuskampaania. RMK metsamajanduse turundusjuht Ulvar Kaubi raporteerib, et juba on ennast istutajateks registreerinud 12000 laulu- ja tantsupeolist ning lisaks 8100 vabatahtliku. Vaid Ida-Virumaal on töökätest puudus. Aga seal tuleb appi Eesti kaitsevägi ja ajab asja joonde.
Mis saab noortest puutaimedest edasi ? Lähiaastatel lubas neil silma peal hoida RMK. Kuid üks kuusepõlvkond küpseb ligi sajandi. Arvan, et pikemas perspektiivis on Euroopa Liiduga ühinemise auks istutatud miljoni puu tulevik niisama ettearvamatu, kui liidu enda tulevik.
Mööda Eestimaad ringi sõites võib tihti silmata looduskaitsealuse objekti tähist, mille taga algab tihe võsa. Kui võsatukas ringi otsida, leiad sinna uppunud põlispuu. Küsimusele, miks põlispuud pole võsast vabastatud, olen kohalikelt looduskaitse ametnikelt saanud tihti vastuseks, et ega looduskaitse objekti ümbrust ei tohigi kirvega puutuda. Tegelik põhjus on teine ja märksa igavam: põlispuude eest hoolitsemiseks pole lihtsalt huvi, aega ega jaksu.
Vanad põlispuud kannavad endaga Eesti looduse ja pärimuskultuuri traditsioone. Võrreldes euroistikutega on igaühel neist seljataga sajanditepikkune väärikas elulugu. Kas ei võiks järgmisel aastal pühendada üldsuse tähelepanu hoopis nendele unustatud puudele ? Ühe kevadega suudaksime hea organiseerimise korral vabatahtlike kaasabil võsast nähtavale tuua sadu uhkeid põlispuid. Seda oleks hädasti vaja, et meie omamaine põlisloodus ja pärimuskultuur eurotuhinas mälust ei tuhmuks.

KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Kuus tähtsat pudelit

Möödunud nädalavahetusel sõitis Eesti idaosas ratastel 3 tuhat inimest. Saatuse tahtel sõitsin matkarada kaasa autol. Mis te arvate, kui palju maha visatud tühje pudeleid ma rajal nägin, kui palju autot pidin kinni pidama?
Kuus. Jah, uskumatu, kuid ainult 6. Ja ma olen veendunud, et need kuus lihtsalt pudenesid maha .
Palju muud polegi kommenteerida. Kui Roheliste Rattaretk retk suudab meid ennast veenda, et saame hakkama, siis on OK.

Tiit Kändler

Prindi

Eelmised artiklid: