Täna on Maa hingamise päev. Taimed kasvavad öösel kõige kiiremini, puhates ja hingates. Ka inimesed on peale öist puhkust pikemad ja kergemad – öö on sirgumise ja kasvamise aeg.
Rahu ja kasvamise ruumi loovutamine teistele elusolenditele loob uue sirgumise ruumi ka loovutajale. See on Maa hingamise päeva mõte. Nii sündis ka Jeesusega – ta loovutas ristisurmaga aastatuhandeteks hingamisruumi teistele.
Nelikümmend päeva pärast surnuist ülestõusmist avanes ta ees ilm ja ta tõusis taevasse. Seda päeva tähistatakse Jeesuse taevaminemise päevana. Maarahva jaoks on see päev suur ristipäev ehk Maa hingamise päev.
Hea on seda päeva veeta imetledes, imedes endasse kogu aastaks sündimise imet tema kõigis avaldustes. Puude pungadest sündinud võrsed kasvavad sentimeetreid päevas, vastselt sündinuid on tulvil maa ja ilm.
Maa hingamise päeval antakse Maale ja kõigile, kes Maast kasvavad ja toituvad, hingamise ning kasvamise aega. Sel päeval ei kaevata ega künta, ei lõigata ega murta puuoksi või taimi, ei tehta häda loomadele ega lindudele.
Lõuna-Eesti keeltes on sõna “loom? tähenduseks “elu alustav, kasvav olend?. Kapsataimed, kuusetaimed, naeritaimed, keda põllule istutatakse, on kõik loomad – kapsaloomad, naeriloomad, kuuseloomad.
Samasugused loomad – elusolendid, kellest seni, kuniks oleme elus, võib sündida uus olemine – oleme me kõik. Loovutame loojana selle päeva tegemised sündimise ime taipamiseks.
LEHERISTIPÄEV (13.05.2004) Lehe- ehk heinaristipäev on viimane hingetõmbepäev enne suurt ristipäeva ehk maahingamispäeva. Suur ristipäev on 40 päeva peale lihavõttepühi, kristlikus kalendris tähistatakse sel päeval Jeesuse taevasseminemise püha. Maarahva jaoks on see maa hingamise päev, kus tuleb hingamist anda nii maale kui kõigele, mis maast kasvab ja elu saab. Ka leheristipäeval ei tohi maast kasvajaid ja toitujaid mingil kombel häirida. Neile tuleb anda hingamist. Kes lehe- ehk heinaristipäeval seda keeldu rikub, näeb suvi läbi hirmsat vaeva küll umbrohtude, lehekasvu ja kõige kasvavaga, kes omakorda hingamisruumi ei jäta leheristipäeval teiste häirijale.
HINGAMISE PÄEV (07.05.2004) Nelikümmend päeva peale Ülestõusmispüha on päev, mille nimeks oli narvatagusel naaberrahval vadjalastel maanentšäüs – maahingaus ehk maa hingamispäev. Sel aastal hingab maa 21. mail. Maarahvas teab seda päeva suure ristipäevana, ristirahvas Jeesuse taevaminemispühana. Suurest Ristipäevast nädal varem - neljapäeval, 14. mail on leheristipäev. Kaks nädalat varem neljapäeval ehk siis täna, 7. mail on linnuristipäev. Kolm nädalat varem, möödunud neljapäeval, 29. aprillil oli tuuleristipäev.
VEREVAD HAAVALEHED (29.04.2004) Mehetapja Maie laul on üks dramaatilisemaid meie regilauluvaras. Mai tantsib mäe peal nõiatantsu, tal on sulg suus, pärg pääs, hanesulg hambas. Tants on nii vägev, et sellest lummatud Jürg kosib Mai endale naiseks. Mai söödab Jürge sealihaga ja joodab õllega, lõpuks viib endaga magama. Kuid nüüd läheb midagi teisiti kui tavaliselt inimestel. Mai seab noad voodipõhja ja Jürg läheb “otseti odasse, nurgeti noaterasse.? Edasi magab Mai rahumeeli hommikuni. Küllap magaks lõunanigi, kuid eit, Jürje ema, läheb Maid üles ajama, et ta loomad küla karjamaale ajaks. Siis leiab ta voodi täis verd. Eit tõreleb Maiga, miks ta oma noore mehe surmas. Mai üritab vastu
MAAMEES JÜRI (22.04.2004) Jüripäevast edasi muutub muld soojaks ja lahkeks. Enam ei tule karta maa viha, mis enne jüripäeva paljajalu astujat või maa peale istujat ohustas. Jüri nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast Georg, mis tähendab maameest. Jüripäevast edasi muutub maa januseks. Soojenenud mullast puhkevad taimede võrsed, ja lehed joovad maa lumesulaveest kiiresti kuivaks.
ÕUEMINEK (15.04.2004) Eile oli Õuesõppimise päev. Eestis tähistati 14. aprilli selle nime all esmakordselt. 14. aprill on rahvakalendris künnipäev, kus tuli põllule minna ja kasvõi lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.
PÄEV LÄKS ISE, ILLUKENE… (08.04.2004) ...mööda teeda, tillukene, mööda vetta väikene, mööda maad madalukene, mööda kallast kaunikene. Nendes regilauluridades on kirjas meie oma maarahva passioon, Päikese kannatamise ja ülestõusmise lugu. Päike ehk Päev, kõige elustaja ja soojendaja ei raatsi looja minna – ta kammib karjalaste päid ja soeb sulaste päid, laamib neiu lakkasid, harib päid armetutel. Ometi kukub suga ta käest merre, hari külma allikasse ja kamm suurde kaldasse.
KARJALASKEPÄEV (01.04.2004) Teine kevadekuu, aprill, algab karjalaskepäevaga. Aprill on kummaline ja heitlik kuu. Talvekülm on jäädavalt möödas, kuid jääd ja lund on varjulisemates kohtades küllaga. Lund võib tulla taevastki lisaks, kuigi seal on tegelik võim juba valguse ja soojuse kätte läinud.
MAAEMA PÄEV (25.03.2004) Täna on Maaema päev. Maaema päev on olnud üks aasta suurimaid pühasid. 1691. aastani algas aasta Maaema päeval. Kristlikus kalendris on Maaema päeva nimeks Maarja kuulutamise päev.
LENDAMISE IME (17.03.2004) Imestamisevajadus on üks ellujäämiseks hädavajalikke vajadusi kõigil imetajatel, küllap ka teistel elusolenditel. Uus hääl, liikumine, valgus paneb meid kõiki pead pöörama ja kõrvu kikitama. Me otsime imestamisväärset, nagu vastsündinu emarinda. Küllap on imestamisvajadus omamoodi jätkuks lapseea imemisvajadusele.
Maa ja metsa kuulamine (04.03.2004) Maa ja mets kuulevad ning kuulavad huviga meie olemist ja mõtteid. Eriti teravaks muutub kuulamine kevadel, kui urvad puhkevad ja lehed-kõrred tärkavad.
