Eelmine kord vaatasime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.
Väike-Pakril ületab panga kõrgus juba 10 meetri piiri. Saare eriliseks omapäraks on aga see, et pangajalam on ääristatud ülalt langenud paeplaatidega, mis kui kilbid teda peakogu ulatuses teda tormilainete eest kilpidena kaitsevad.
See pilt siin on tehtud seitse aastat tagasi. Ka täna klammerdub see väike habras kaseke kogu jõudu kokku võttes pangaservale, et raevukatele tuultele vastu seista. Pangajalamil puhkava kivise raamatu lehti on jää ja tormilained aga vahepeal lehitseda jõudnud ja täpselt sellist pilti teil enam näha ei õnnestu.
Taoliste paekilpidega on Väike-Pakri pank ääristatud pea kogu ulatuses.
Õhtuvalgus värvib taeva, mere kui ka panga.
Ja saabubki öö.
Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.
Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)
Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.
Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)
