Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 08.06.2004 (07.06.2004 14:48)

UUDISTAJA
8. juuni 2004

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Ridamus kutsub Veenuse üleminekut vaatlema!

Veenuse üleminekuks nimetatakse sellist olukorda, kus Veenus Maa pealt vaadatuna üle päikeseketta liigub. Maa ja Veenuse orbiitide iseärasuste tõttu on see väga harvaesinev astronoomiline sündmus. Alates teleskoobi leiutamisest on üleminek toimunud kõigest kuus korda (aastatel 1631, 1639, 1761, 1769, 1874 ja 1882).
Järgmine Veenuse üleminek toimub aga 8. juunil ning see on Eestis hästi vaadeldav. Sündmus algab Eesti suveaja järgi kell 08:03 ning lõpeb 14:26. Ülemineku vaatlemine ei nõua kallist erivarustust - hakkama saab ka suhteliselt lihtsate ja käepäraste vahenditega. Sellegipoolest on väga oluline ohutusnõuete jälgimine!
Hetkeseisuga toimuvad avalikud vaatlused Eestis järgmistes kohtades:
Tallinna Linnahalli promenaad
TTÜ Geoloogia Instituudi hoov
Tallinna Tähetorn Hiiul
TTÜ peasissekäigu esine
Tartu Tähetorn Toomemäel
Tõravere observatoorium

Lisainfo aadressilt http://www.ridamus.ee.

Ridamus

Keskkonnakuu loojangul ilmus hüva loodusjuht

Keskkonnakuu lõpul tutvustati keskkonnaministeeriumis uut raamatut. "Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis" sisaldab Natura 2000 kaitse all olevat elu, mis Eestis leida. Raamatu koostaja ja üks toimetajaid Kristel Vilbaste on loonud meeldiva ning mõnusalt haaratava kogumiku, mis järgib taime- ja loomamäärajate parimaid traditsioone. Iga kaitsealuse liigi kohta saab teavet tema levikust, elupaigast, seisundist, ähvardavatest ohtudest. Ei puudu levikukaart, liigi kirjeldus ja ingliskeelne kokkuvõte. Ning kõik see mahub iga liigi puhul ühele leheküljele! Raamatul on hulganisti autoreid, kelleks on vastava liigiga kursis olevad loodusteadlased. Taimeosa on toimetanud Ann Marvet, fotod Arne Ader, pildid joonistas Ene Aomets ja Rein Kuresoo. Kuresoo on ka ingliskeelse tõlke autor. Raamatut on toetanud KIK ja EL.
Kahju on vaid ühest. Nii nagu paraku EL toetusel valminud loodusraamatute puhul halvaks tavaks kujunenud, ei saa seda poodidest osta. Nii et huviline peab endale soetama tuttava keskkonna-keskametniku. Selleks on muidugi ajalooline kogemus olemas - kodusoomlaste hankimises.

Loodusajakiri

Sinilipud tõmmatakse masti

Lisaks arvukatele sinimustvalgetele lippudele lehvib Eestis sel suvel kaheksa sinilippu. Sel aastal heisati 5. juunil, maailma keskkonnakaitse päeval sinilipud kaheksas Eesti meresadamas ja mereäärses supelrannas. Esmakordselt lehvivad alanud hooajal Eestis Sinilipud Kuressaare sadamas Saaremaal ja Stroomi rannas Tallinnas. Lisaks omistati Sinilipud veel Lohusalu, Roomassaare ja Pärnu Jahtklubi sadamatele ning Pühajärve, Pärnu ja Võsu supelrandadele. Sinilipp on keskkonna- ja kvaliteedimärgis sadamale või rannale, kuid ka tunnustus kohalikule omavalitsusele, informeerides külastajaid kvaliteetsest looduskeskkonnast. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud märgis puhta, turvalise ja nauditava rannikuäärse puhkepiirkonna kohta.

Loodusajakiri

Eesti Looduskaitse Selts avaldas eurovalimiste välimääraja

Europarlamenti Eestist kandideerijate rohelise meelsuse määramiseks võttis Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) aluseks küsimuse, mis põhinesid Brüsselis tegutseva keskkonna-kodanikeühenduste memorandumil valimisteks. "On kurvastavalt tõenäoline, et Europarlamendi järgmisse koosseisu Roheliste fraktsiooni ei teki," tõdeb ELKS. Ning järeldab sellest, et peab valima selliseid parteilasi, kelle rohemeelsus on suurem.
"Eesti erakondade arusaam on ootamatult erinev," tõdeb ELKS, "ümmargusest nullist kuni täieliku mõistmiseni." Nulli saab Keskerakond, kelle programm ei sisalda üldse keskkonnateemalist alajaotust. Kas lühem või pikem jutt on Isamaaliidul, Reformierakonnal ja SDP-l. Siis vaatleb ELKS, kas kandidaatide esikolmikute seas on loodusesõpru. Mitte ühtegi - Keskerakond, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid. "Ja asjast suurepärane arusaamine - Rahvaliit, Res Publica," nendib ELKS. Loodusesõpradest partei valimisnimekirjade esikolmikutes leitakse kolm: Tunne Kelam Isamaaliidul, Maimu Berg Rahvaliidul ja Ene Ergma Res Publical. Nende rohelisuse hindamiseks on ära toodud Europarlamendi pädevuses olevate keskkonnamurede arv erakonna valimisplatvormis ehk "pädevad taotlused". Neid on siis Isamaaliidul 2, Rahvaliidul 14 ja Res Publical 11. "Niisiis osutub loodusesõbra jaoks asi lihtsaks - pole valida midagi peale Rahvaliidu ja Res Publica, Maimu Bergi ja Ene Ergma," lõpetab ELKS oma uurimistöö üleskutsega.

Loodusajakiri

Palamusel dresseeritakse kopraid

Valitsus otsustas 3. juunil anda Palamuse vallale maad, et ehitada Änkkülas asuvale Järveotsa maaüksusele mänguväljakud, pallimänguplatsid, telkimisvõimalustega laagriplats koos lõkkeplatsi, grillimisplatsi ja väikese estraadilavaga.
Metsast plaanitakse kujundada park, kus oleks võimalus nii jalutamas käia kui tervisejooksu harrastada. Maa-ala läänepoolseks piiriks olevas kraavis elavad ja tegutsevad koprad. "Kraaviäärne maa jäetakse 15-20 meetri ulatuses looduslikuks ning sinna plaanitakse ehitada vaateplatvorm kobraste jälgimiseks," selgitatakse Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Loodusajakiri

Vormistatakse Nõmme Tee Seltsi võit

Selle nädala kolmapäeval saab võiduka lahenduse Nõmme Tee Seltsi viieaastane võitlus värvipimedusega. 9. juunil kell 15.00 avatakse Tallinnas Glehni pargis Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. See on kaitse alla võetud unikaalne Nõmme-Mustamäe maastik - Mustamäe nõlv, Nõmme liivikud, allika-alad ja linnarahvale suure virgestava tähtsusega metsad. Kaitseala säilitab puhkevõimalused loodusenautijatele ja tervisesportlastele ning suurendab ka linnametsade bioloogilise mitmekesisuse säilimise lootusi. Kaitseala moodustamise ettepaneku tegi 2000. aastal MTÜ Nõmme Tee Selts, kelle pideval survel maastikukaitseala loomine tegelikkuseks ka sai.

Looduskaitse Teabekeskus/Loodusajakiri

Eesti jagati vesikondade vahel ära

Haldusreform venib teona, kuid Eesti veed on nüüdsest edukalt reformitud. Vastupidiselt haldusreformi kavale on nüüdsest Eestis vesikondi tervelt kolm korda rohkem kui enne. Tõsi, ühte neist tuleb jagada Lätiga. 3. juunil võttis Valitsus vastu määruse Eesti vesikondade ja alamvesikondade nimetamise kohta. Selle peamine erinevus seni kehtinud määrusest on kogu Eesti territooriumi jaotamine ühe vesikonna asemel kolmeks vesikonnaks. Nendeks on:
Lääne-Eesti vesikond, millesse kuuluvad Läänesaarte, Harju, Matsalu ja Pärnu alamvesikonnad;
Ida-Eesti vesikond, millesse kuuluvad Peipsi, Viru ja Võrtsjärve alamvesikonnad;
Koiva vesikond, mis moodustab rahvusvahelise vesikonna koos Koiva jõe Lätis paikneva vesikonnaga.
Pandivere põhjavee alamvesikond on moodustatud põhjavee kaitseks ja kuulub nii Lääne-Eesti kui ka Ida-Eesti vesikonda. Vesi- ja alamvesikondade ümberjagamise kaugem eesmärk on aastaks 2015 kõik veekogud ja põhjavesi heasse seisundisse saada.

KM/Loodusajakiri

Regio kaart Magellan GPS seadmes!

Paljude jaoks suur unistus on täitunud: esimene detailne Eesti kaart on GPS seadmes ja kasutatav täies funktsionaalsuses koos otsingumootoriga.

Alates juunikuust laeb Magellani maaletooja Alfa-GPS OÜ kaartinäitavatesse GPS-idesse Eesti kaarti.
Kaardi koostas Regio ja edastas vektorkujul edasiseks konverteerimiseks seadmesse. Peamised infokihid: teed on eristatud tähtsuse järgi ja varustatud tee registrinumbriga. Leitavad on isegi kõrvalised ja kitsad kõva põhjaga teed.
Kõik Eesti linnad on tänavatega ja tänavanimedega. Tänava nimi on kenasti loetav ja täpselt õigel tänavalõigul.
Vetevõrk on samuti detailne. Märgitud on suurem osa Eesti järvedest ja jõgedest. Isegi suured kraavid ja väiksed ojad on nimega tähistatud.
Objektid on kaardil turismi suunitlusega: muuseumid, sularahaautomaadid, avalikud internetipunktid, tanklad ja majutuskohad.
Lähimal ajal tuleb uus, täpsustatud versioon, kus on ka Regio unikaalsed t-numbri objektikoodid ja Wifi alad.
Lisaks tehakse uues versioonis mõned parandused ja täpsustused, mida ei osanud esimesel valmistamisel ette näha. Sellegipoolest on kaarti kasutatud ning tagasiside on väga kiitev ja uusi ideid pakkuv.
Kaardi hankimiseks tuleb kaartinäitav Magellani GPS üles otsida ja pöörduda maaletooja või Regio poole, kes tasulise teenusena kaardi seadmesse laeb.

Lisainfo http://www.regio.ee http://www.gps.ee.

Regio

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Pääsküla saladuste jälil
Neljapäeval, 10. juunil 2004

Ekskursioon Pääskülla: geoloogia ja sõjaliste rajatiste ajalugu. Juttu tuleb ja vaadatakse Tallinna piirkonna geoloogilisest ehitusest. Vulkaanidest maailmas ja vulkaanilise tuha vahekihtidest Eesti aluspõhjas. Esimese maailmasõja aegsetest kindlustustest ja tunnelitest Pääskülas. Pääsküla kõviku geoloogilisest ehitusest ja maailma ühe suurema vulkaanipurske tuhakihist Pääsküla geoloogilises läbilõikes. N Liidu aegsetest sõjalistest rajatistest Pääskülas. Tunnelite külastamiseks peab igal osavõtjal kaasas olema valgusti (taskulamp). Tunnelites vabamalt liikumiseks on soovitav jalga panna kummikud.
Ekskursiooni juhib Eesti Geoloogiakeskuse Geokeemia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Tarmo Kiipli.

Väljasõit Sakala parklast kell 18.00, tagasi jõuame orienteeruvalt kell 21.00.
Hind 95 krooni, Horisondi tellijale 80 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 648 22 71.

Loodusajakiri

ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Tallinna Linnavalitsuse Ettevõtlusamet korraldas ideekonkursi Aegna saare asustamiseks, kus rõhutati, et piirangutega ei pruugi arvestada. Räägitakse juba silla ehitamisest, vormelirajast jne. Samas on saar maastikukaitseala, saarel on väga palju muinsuskaitse all olevaid objekte. Kas see ei ole ühiskonnale signaaliks, et üks omavalitsus ei pea seadusi järgima, võib kõike lubada jne.

Kairi Teiniste, Tallinna Linnavalitsuse Ettevõtlusameti juhataja:

Paljud piirangud on Aegna saarel kehtestatud väga ammusest ajast. Kindlasti on mõistlik koos ekspertidega analüüsida piirangute otstarbekust ning kas kõik hetkel kehtivad piirangud on põhjendatud. Tõepoolest on Aegna saarel palju piiranguid ning sellest tulenevalt pole võimalik praktiliselt midagi saarel arendada. Tallinna linn on seisukohal, et Aegna saar on väärtuslik ja saarest peaks kujunema meeldiv koht paljudele huvilistele. Kui saarel midagi ei toimu, pole põhjust sinna ka minna. Mingi infrastruktuur: toitlustus, majutus, matkarajad, meelelahutus jms, peaks seal siiski olema.
Muinsuskaitse all olevad objektid kavatsetakse loomulikult säilitada.

Marika Erikson, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist:

Aegna saare kaitseala on loodud 12. 04. 1991. a. väikesaare maastiku kaitseks. Kaitse all on kogu Aegna saar. Kaitseala ülesandeks on Aegna saare looduse ja kultuuripärandi kaitse tugeva külastuskoormuse tingimustes. Eriti õrnad on Lemniku ninal, kaunil liivasel maasäärel, kasvavad kooslused. Lemniku poolsaare kaelal on Tulekivi e Sihi suurkivi ja Lemniku kivikülv. Kaitsealal kehtib piiranguvööndi reŽiimile vastav kaitsekord. Kaitseala valitseja on KM Harjumaa keskkonnateenistus.

Tiina Napp, Harjumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist:

Tallinna Linnavalitsuse poolt algatatud ideekonkursi lähteülesannet ei ole Harjumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud. Tegemist on siiski vaid ideekonkursiga. Igasugune tegevus Aegna saarel peab aga arvestama kehtivate Aegna saare maastikukaitseala kaitse-eeskirjadega.

KÜSIMUS JA VASTUS
--------------------------------------------------------------------------------

Mida teha, kui metsloom satub koduhoovi?

Vastab Nigula LK peaspetsialist, Kaja Kübar:

Metsloom pole lemmikloom, seepärast tuleb temaga ka ettevaatlikult käituda.
Kõigepealt tuleb helistada päästeametisse (112), kohalikule loomaarstile või Nigula Looduskaitsealale (telefon 5045891) ja kirjeldada olukorda.
Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi enam levitavatesse loomadesse, nagu rebased ja kährikud.
Loomapoegade puhul võiks konsulteerida Nigula LKA-ga, vigastustega loomapoegade puhul kõigepealt veterinaariga.
Ettevaatust - metsloomadel, sealhulgas lindudel, võib sageli sulgede-karvade vahel kaasas olla parasiite nagu kirbud ja puugid.

KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Kuidas kolm rohelist rätsepat eurosõtta läksid

Kui ka europarlamendi valimised meile ei anna miskit muud, siis vähemasti saab selgust kandideerivate parteide ja neid toetavate jõu-idude asjus. Juba tekkiski hirm, et Eesti rohelised on välja surnud - pole neid ammu omavahel kisklemas näha olnud. Kuid see hirm osutus õnneks siiski ennatlikuks. Kismaks polnud lihtsalt väärikat põhjust. Euroopa Liitu astumine on sellegi poolest hea, et põhjuse see andis.
Europarlamenti kandideeriva "üksikkandidaadi" Marek Strandbergi taga on Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine. Nemad agiteerivad rohelise südametunnistusega rahvast ilmtingimata Mareki poolt hääletama.
Marek pole muidugi kade, ja kuulutas juba ette, et ega ta oma läbiminekut loodagi. Sellega on päri ka Eesti Looduskaitse Selts, ja veel ruudus, deklareerides oma üldkogu nimel koguni, et "on kurvastavalt tõenäoline, et Europarlamendi järgmisse koosseisu Roheliste fraktsiooni ei teki." Ning läheb siit veelgi edasi, ja jõuab põhjaliku uurimistöö käigus (vt http://www.loodusajakiri.ee/Kes_kaitseks.pdf.) järeldusele, et kui rohelised tahavad endale ikka tublit ja asjalikku rohemõtlejat europarlamenti, siis tuleb valida kas Rahvapartei Maimu Berg või siis Res Publica ja Ene Ergma kui "loodussõbrad" neist parteidest, kellel on asjalik nägemus "loodushoiust kui olulisimast osast kõike hõlmavast säästva arengu taotlusest". Kahjuks ei põhjendanud ELKS, mille poolest Res Publica "Murrame läbi!" ja Rahvaliidu "Kaitse Eesti krooni!" nii väga rohelised on. Kas kajastab esimene neist Ida-Viru kaevurite muret Eesti energiamajanduse üle? Ja teine rõhutab hea rohelise tsaari krooni kaitsmise vajadust?
ELKS-i avalduse pareeris ERL, saates laiali Euroopa Rohelise Leppe, roheliste 44 ettepanekut europarlamendi uuele koosseisule (vt http://www.loodusajakiri.ee/Roheline_lepe.pdf.). Ning päris ELKS-ilt, millel nende kaljukindel arvamus roheliste mittepääsust parlamenti põhineb. Nojah, need roheliste 44 ettepanekut … Lennukikütuse maksu kehtestamisest läbi soolise võrdõiguslikkuse kuni surmanuhtluse keelustamiseni kogu maailmas (sic!) välja. Kes sellest murd-iva täita jõuab, seegi peab enne näost õige mitu korda roheliseks minema, enne kui oma töö vilja näeb.
Aga ega see olegi tähtis. Oluline on, et eesti roheline mõte ei ole teps mitte kadunud. Ning tore uuesti avastada, et see sisaldab endas tõsist ja tervet eesti pusimist. Meenutades Artur Alliksaart - ega olnu ei hävi, sest et mälu ei kao.

Tiit Kändler

Prindi

Eelmised artiklid: