Pakri poolsaare rannik on pea kogu ulatuses ääristatud pangaga. Vaid kohati taandub see mere äärest kaugemale, metsa rüppe. Kui olla täpne, võib Pakri pangaks kutsuda vaid poolsaare tippu - Pakri neeme – ääristavat astangut. Mujal on panga jaoks kasutusel teised nimed – Paldiski linna kohal – Paldiski pank, teispool Peetri kindlust ehk Muula mägesid – Uuga pank, neeme tipust itta astudes tuleb esmalt Leetse pank, mis ida pool asendub juba madalama, Kersalu pangaga.
Aga täna hoiame neeme tipu lähedale ning vaatame vaid Pakri panka. Pank küünib siin koos teda katva klibuvalliga juba kahekümne nelja meetrini. Nüüd suve hakul ulatub päike.
Päike on jõudnud juba madalale laskuda. Siin jääb veel kitsuke maariba mere ja panga jalamil paljanduva liivakivi lasundi vahele.
Sel kivisel rannikul lähebki piir Pakri ja Uuga panga vahelt.
See pilt pärineb juba teist poolt neeme tippu. Taamal ette ulatuval maaninal võib juba otsida Leetse panka.
Pildil näha olev lõhest läbitud paenukk on sellisena püsinud juba terve aastakümne. Aga sellisega pole küll nalja. Nii, et ettevaatust ja veelkord ettevaatust.
Ja päike üha laskub. Hall paekivi on siin tema kiirtes juba kollakaks tõmbunud, ka selle all leviv roheline glaukoniitliivakivi on veidi soojemaid toone lisanud.
Veel mõni hetk ja kogu kalju punaseks värvinud päike lahkub areenilt.
Veel mõned pritsmed lõõskavale kaljule. Ja punane asendub mustaga. Ka Pakri pangale saabub öö.
Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.
Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.
Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)
Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.
Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)
