Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.07.2004 (12.07.2004 18:51)

UUDISTAJA
13. juuli 2004

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Horisont sekkub ilmasõtta

Vahvale sõdurile Švejkile seiklusi pakkunud ilmasõda hakkas tasapisi veerema just suvel 90 aasta eest. Juulikuu Horisondis vaatab sellele ajaloolisele sündmusele tagasi sõjaajaloolane Hannes Walter, tehes seda pealkirja all "28. juulil 1914 algas 20. sajand". 90 aastat tagasi puhkenud globaalne heitlus pani sõja ratastele ja tõstis tiibadele, viis vanamehed ja poisikesed lahinguväljale, andis tõuke meditsiini arengule ja tegi naised iseseisvaks. Ajaloodoktor Walter peatub lühidalt ka tolle ammuse suve sündmustel Eestis, ning selgub, et peaaegu samamoodi nagu meie siin 21. sajandi alguses oma euroliidu hirmus, ostis rahvas ka siis paaniliselt suhkrut kokku. Aga uskus peaaegu religioosselt Inglismaasse, nii et Inglismaa sekkalöömine rahustas kohe eestlaste meeli. Ja veel tutvustab Hannes Walter ilmasõja hiigelkahureid, millistest suurima ehitasid valmis sakslased.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel321_292.html
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel322_292.html

Lisaks pakub Horisont ajakirjanik Toomas Jüriado intervjuud geograafi ja loodushoidja Toomas Kokovkiniga "Kas oleme tulevikuks valmis", mis räägib ökoturismist ja kvaliteedi tähtsusest tänapäeva maailmas. Meteoroloog Tiina Tammets pakub välja võimalusi, kuidas hinnata palavust. Astronoom Tõnu Kipper tutvustab maailmaruumi uurimist infrapunakiirguse abil. Geograaf Ülo Suursaar kirjeldab Maelströmi, kohutavat keerist, mis neelavat laevu ja valaskalu. Informaatikud Tanel Alumäe ja Toomas Kirt selgitavad, miks on nii raske luua kõnelevaid ja kõnest aru saavaid masinaid.
Lisaks uuest Jaani seegi muuseumist, juhitavatest rakettidest nagu Stinger ja Patriot, loomade tunnetest, paradoksidest, fraktalitest ja paljust muust.

Loodusajakiri

Keskkonnafestival hoidis merd

Eelmisel nädalavahetusel toimus kolmas Keskkonnafestival. Hiiumaale Sõru sadama ümbrusse kogunes kolmsada keskkondlast ja muidu asjahuvilist. Sedapuhku oli teemaks meri ja selle hoidmine. Kuid ega maatagi läbi saadud. Osa tuli kohale purjelaevadel, sealhulgas jaalal. Osa jalgratastel, bussidel, autodel. Vaidlused, vestlusringid, kontserdid, filmiprogrammid, loodusreisid kestsid varavalgest - mida aitas kergitada indiaani päikeserituaal - hilispimedani. Põhikorraldajateks olid Eestimaa Looduse Fond, Tele2, Johanson ja Vennad ning Hoia Eesti Merd. Oma jõu piires aitas kaasa ka Loodusajakirjade kirjastus. Kolme keskkonnafestivali toetajatele, sealhulgas Loodusajakirjadele kingiti maarjakased, mis istutatakse Eesti eri paikadesse, täpsem kaart ja muu info vt http://www.keskkonnafestival.info.

Loodusajakiri

Eesti õpilased võistlevad seitsmel rahvusvahelisel teadusolümpiaadil

7.juulil algab Ateenas 45. rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad, millest võtavad osa 85 riigi koolinoored, nende seas ka 6 Eesti õpilast - Juhan Aru, Laur Tooming ja Kaie Kubjas Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tallinna Reaalkooli õpilane Jaan Vajakas, Aleksandr Mattal Tallinna Tõnismäe Reaalgümnaasiumist ning Jekaterina Prostakova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist. Sel suvel osalevad Eesti võistkonnad seitsmel olümpiaadil. Kaugeimaks sihtkohaks on Austraalia, kuhu 8. juulil stardivad bioloogiavõistkonna liikmed Ott Luuk (Paide Ühisgümnaasium), Krista Takkis (Saaremaa Ühisgümnaasium), Mihkel Pajusalu (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Triin Tekko (Tallinna Prantsuse Lütseum).
Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad toimub 15.-23. juulini Koreas. Eestit esindavad Narva Humanitaargümnaasiumi õpilased Fjodor Novožilov ja Aleksandr Morozenko ning Dmitri Derkatš (Tallinna Läänemere Gümnaasium), Riho Taba (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Siim Ainsaar (Tallinna Reaalkool).
Rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil Saksamaal 18.-27. juulini on Eesti au kaitsmas kaksikvennad Kaur ja Jasper Adamson Tallinna Reaalkoolist ning Viktoria Prostakova ja Olga Knjazeva Narva Pähklimäe Gümnaasiumist. Augustis toimuvad rahvusvahelised jõuproovid lingvistikas ja geograafias ning septembris on olümpialinnas Ateenas võistlustules Eesti noorte programmeerijate paremik.
Eesti võistkonnad on koostatud üleriigiliste aineolümpiaadide paremikule korraldatud valikvõistluste ja treeninglaagrite käigus TÜ Teaduskoolis. Osalemist rahastab haridus- ja teadusministeerium.
Vt ka http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/0304voistlused.html
Varasemad medalistid http://www.ttkool.ut.ee/medalistid.html
Viire Sepp, TÜ Teaduskooli direktor viire.sepp@ut.ee

TÜ Teaduskool

Arheoloogid lahkavad muistseid kaitseehitisi

Ühed suuremad arheoloogilised kaevamised toimuvad sel suvel Võrtsjärve põhjakaldal Kivisaarel, kus uuritakse kiviaegset asulakohta ja matmispaika. Kaevatakse ka Raplamaal Keavas, kus uuritakse linnuseid ning mullu leitud kasetohust sillutist. Kasetohust ja peenematest roigastest ehitatud sootee on umbes 5000-aastane. Üks kahest Keava linnusest osutus vanemaks, kui arheoloogid loota oskasid. See on ehitatud umbes 2300-2400 aastat tagasi. Nii vanu kaitseehitisi, kus oleks püstitatud nii võimsaid valle, pole seni rohkem leitud.
Kaevamisi on ette näha ka mitmes kohas Saaremaal ning Kunda hiiemäel. Ajakiri Horisont korraldab 24. juulil oma lugejatele ja teistele huviliste ka väljasõidu Võrtsjärve, Viljandi ning Keava kaevamispaikadesse. Seda juhib arheoloog Mari-Liis Rohtla.

Loodusajakiri/BNS

Esitleti Eesti suurima veemajanduspiirkonna raamatut

Eelmisel kolmapäeval esitleti raamatut, kus antakse 484 tuhande inimese veekeskkonna seisundi hinnang. Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab 19 linna ja 89 valda 10 maakonnas ehk ligi 40% Eesti territooriumist, kus elab 484 tuhat inimest. Viru-Peipsi on ühtlasi rahvusvaheline vesikond, olles Euroopa Liidu idapoolsemaid veemajanduspiirkondi. Nüüdseks on veemajandusprojekt, mille lõpp on planeeritud 2005. aasta sügisesse, poole peal. Seniste tööde-analüüside baasil on valmimas abinõude plaan, mille alusel loodetakse tagada piirkonna veekogude hea seisund aastaks 2015, näiteks millised jõed tuleks kalajõgedena säilitada võimalikult puutumatutena, millistel jõgedel võib paise ja hüdroelektrijaamu säilitada, millist vett millise hinnaga tarbitakse, kus on vajalik tõhustada reovee puhastamist, kas veevarudest piisab majanduse arenguks jne.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu ekspertide koostöös valmiv projekt (vt ka http://www.envir.ee/viru.peipsi/) käivitus 2002. a kevadel Euroopa Liidu programmi LIFE-Environment raames. Projekti eesmärk on parandada piirkonna veekogude seisundit ja tagada Viru-Peipsi veemajanduskavade koostamine vastavalt EL veepoliitika raamdirektiivile ja Eesti seadustele.
Lisainfo: Ain Lääne, Viru-Peipsi veemajanduskava projektijuht, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, tel 656 5414, GSM 501 9138 e-post ain.laane@ic.envir.ee

Keskkonnaministeerium

Ilmus uus raamat teaduspreemiatest

Eesti Teaduste Akadeemia ilmutas järjekordse raamatu Eesti Vabariigi teaduspreemiate sarjast. Nüüd võib juba tõesti rääkida traditsioonist, kuna raamat on järjekorras kaheksas. Idee on esitada Eesti teaduspreemiate laureaatide tööd, nii nagu nad neid ise näevad. Seetõttu on lood ju paratamatult ebaühtlased. Ent teiselt poolt jälle vahetud. Nii või naa, igatahes talletavad teaduspreemiate raamatud ühe osa eesrindlikust teadusmõttest. Ning fikseerivad ka ühe või teise aasta hetkeolukorda.

Loodusajakiri

Ostke seenekorvid valmis!

Karuskosel elav seeneuurija Aleks Linnik ennustab varast ja liigirikast seeneaastat.
Soomaal elav putukateadlane ja seeneuurija Linnik ütles Pärnu Postimehele, et praegu võib metsadest vaevata leida juba ligi kümmekond söögiseeneliiki. Linnik ennustas tänavuse seeneaasta varase ja liigirikka, mis kulmineerub augustis ja septembris seeneuputusega. "Sealjuures on seenekasv kiire, mistõttu saab kergesti korjata noori rikkumata seeni, mis kulinaarses mõttes on kõige paremad."

BNS

Hüdroelektrijaam töötab loata

Võrumaa keskkonnateenistuse hinnangul on Rõuge jõel asuvas hüdroenergiajaamas võimsuste vahelduvused liiga suured ja äkilised, samas on miinimumvoolu hulk tihti liiga madal. Mitu aastat ilma loata elektrit tootnud hüdroelektrijaama omanikud peavad vooluerinevused ja muutused tasakaalustama ja loa hankima. Keskkonnateenistus taotleb jaamas ka võimsuste stabiilsemaks muutmist. Võrumaa keskkonnateenistus algatas keskkonnamõju hindamise Rõuge jõel asuvale hüdroenergiajaamale loa andmise kohta. Hüdroenergiajaama arendajaks on OÜ Kakkoveski. Toodetavat energiat on müüdud Eesti Energiale.

BNS

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Soome rattaretke viies aasta. Matk Tuhande järve maale, 19.-22.augustil

Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse võitnud Soome rattaretk tähistab tänavu suvel oma minijuubelit, 19.-22. augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvõttel juba 5. "Kuidas elad, Soome?" rattaretk. Tänavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande järve maa?". 4-päevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Järvede Soome südamesse, Ida-Soome - Savonlinna ja selle järvederohkesse ümbrusesse. Marsruudi äärde jäävad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retreti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimäel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavilinna võimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huviväärsustele on garanteeritud ülivahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab nii nagu eelmisigi ajakiri Loodus.
Traditsiooniliselt müüb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee või Nordic Jet Line-i C-terminali kassast, E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni täiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisalduvad:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line-i kiirkatamaraanidel + ratta ülevedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga 3 kämpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 õhtusööki, 3 hommikusööki)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-särk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus ajakirjas Loodus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavilinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski! Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse koduleheküljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus

ELF jätkab oma talgureisidega

Alates 1999. aastast korraldab Eestimaa Looduse Fond koostöös Eesti ja välismaiste organisatsioonidega talgureise, mille eesmärgiks on põliste poollooduslike taimekoosluste, elupaikade, parkide ja pinnavormide säilimisele kaasaaitamine, vaadete avamine, külastamiseks sobivatele aladele või objektidele ligipääsuvõimaluste rajamine ja alalhoidmine. Põhitöödeks on võsa lõikamine, õpperadade, puhkekohtade ja aedade ehitus, varemete ja prügi koristamine.
ELFi talgureisid on hea võimalus anda oma panus looduse heaks ja aktiivselt meeldivas seltskonnas puhata. Veel on vabu kohti 16.- 20. augustil Matsalu Rahvuspargis Kumari saarel toimuvatele talgutele. Täpsem informatsioon ja registreerimine http://www.elfond.ee/reisid/.
Vt ka värskeid uudiseid http://www.greengate.ee.

ELF

24.07.- 25.07 Fotolaager "Pisikesed asjad"

Kõrvemaa fotolaagris õpetab Urmas Tartes, kuidas pisikesi asju pildistada. Räägime makropildistamise teooriast, rändame niidul, soos ja metsas, teeme pilti lilledest ja putukatest, õhtul saun ning pildiprogramm.
Koguneme laupäeval 24. juulil kell 12 Matsimäe Pühajärve ääres (Tallinna-Tartu maanteelt, umbes 70 km Tallinnast, Ardu ja Anna vahelt näitab viit Matsimäe suunas). Laager pannakse püsti Matsimäe talu maadele.
Pühapäeval matkame Matsimäe-Simisalu rabarajal. Kui aega jääb, jõuame Tammsaare talumuuseumini Vargamäel. Ärasõit pühapäeva hilisel pärastlõunal.
Kohale tuleb tulla oma autoga. Kes oma autoga tulla ei saa, sellele üritame kohalesõidu korraldada. Samuti on teretulnud info vabadest kohtadest autodes.
Osavõtutasu 400 krooni. Sisaldab juhendamist, toitlustamist, telkimiskohta ja saunaskäiku. NB! Telk ja magamiskott kaasa!
Info e-kirjaga mailto:heiko@morgan.ee telefonil 56 483 480.

Morgan Foto

14.-15.08 Fotolaager Osmussaarel

14. augustil algab fotolaager, et tutvuda huvitava ja paljudele seni tundmatu Eesti saare - Osmussaarega. Saart tutvustavad ja pilditegemist õpetavad geoloogist loodusfotograaf Tõnis Saadre ning Heiko Kruusi Morgan Fotost.
Saab tulla oma autoga (mis tuleb jätta Dirhami sadamasse Eesti loodeserval) või bussiga, mis väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest laupäeval, 14. augustil kell 10.00. Autodega tulijatega kohtume Dirhami sadamas kell 13.00.
Pärast sööki tegutseme saare lõunaosas, pühapäeva hommikul alustame pikemat ringkäiku saarel. Et kõike põnevat näha, tuleb maha käia ca 10 kilomeetrit. Pilditegemiseks sobivas tempos kulub selleks rohkelt aega. 15.08 kell 20.00 peab kogu rahvas mandril tagasi olema, sest siis alustab buss tagasisõitu Tallinna.
Osavõtutasu autodega tulijatele 400 krooni, bussiga tulijatele 530 krooni. Hind sisaldab paadisõitu, fotoalast juhendamist, retki saarel, toitlustamist.
NB! Telk ja magamiskott kaasa!
Info heiko@morgan.ee või telefonil 56 483 480.

Morgan Foto

ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Neli mõtet kolmandalt Keskkonnafestivalilt.

Ylle Rajasaar, Keskkonnafestivali asjapulk:

Meiega tulid korraldamisel kaasa Hiiumaa lapsed. See on üllatav ja südamlik, kui palju nad meid korraldajatest asjapulki omal kombel õpetasid.

Marek Strandberg, ELFi nõukogu esimees:

Keskkonnateadlik rahvas hoolib loodusest, ent ei hooli inimeste seas kehtestatud hierarhiast. Seepärast kujunebki Keskkonnafestival nõnda vahetuks ürituseks.

Toomas Trapido, ELFi juhatuse esimees:

Oleme oma tegevuses juhindunud mõttest, et iga inimese kui ka ühiskonna suhtumist keskkonda tuleb muuta. Seepärast olemegi tegelnud nii kahtlaste ettevõtmiste esiletoomise kui toredate sündmuste toetamisega.

Sõru rahvas:

Kummalised inimesed need keskkonnainimesed. On kolm päeva koos, ja me ei kuulegi valju muusikat ega näe mingit jauramist. Ei saa aru, mis nad siin teevad.

KÜSIMUS JA VASTUS
--------------------------------------------------------------------------------

Kus on kõige tõhusam piirivalve ja toll?

Vastab Tallinna Loomaaia teadlane Aleksei Turovski:

Selleks on meil Läänemere ja maismaa piir. Läänemeri on ju maailmamere osa, ja siia jõuab aeg-ajalt sellest kantuna nii võõrliikidest taime ja loomi kui ka mitmesugust rämpsu. Meri ja kaldavöönd teevad selle kallal oma töö ja panevad proovile. Kes jääb elama, see jääb. Kuid see piir on ka kõige tundlikum ökosüsteem. Just seetõttu ei tohi sinna maju ehitada.

KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Kes ei tahaks olla loom?

Valitsus võttis möödunud nädalalõpul vastu loomaaia planeeringuid ja ehitisi reguleeriva määruse. Iga looma jaoks peavad elukohas olema vahendid, et loomad saaksid käituda liigiomaselt - ronida, kaevata, närida, toitu varuda, varjuda, supelda, ujuda, sukelduda, pesa ehitada. See on tõesti suurepärane. Kahjuks on valitsus vist unustanud loomaliikide seast ära inimese. Kes ju ka tahaks ronida, toitu varuda, pesa ehitada ning lisaks veel vahel ka valitsuse määruseid lugeda. Kuidas seda kõike tagada? Võibolla piisaks, kui kuulutaks kogu Eesti loomaaiaks?

Tiit Kändler

Prindi

Eelmised artiklid: