Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 14.09.2004 (13.09.2004 17:25)

Mängige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale või aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Horisondi 5/2004 sisututvustus

Möödunud märg suvi andis kõneainet meile kõigile ja paljudele ka soovi kas või ajutiseltki lirtsuvalt kodukamaralt põgeneda. Miks kliima soojeneb? Okeanoloog Ivar Murdmaa arvab värskes Horisondis, et kliima soojeneb mitte niivõrd inimtegevusest tuleneva süsihappegaasi hulga suurenemise tõttu atmosfääris, vaid hoopis olulisemat rolli mängib siin ookeani pinnavee temperatuuri tõus. Just see põhjustab vees lahustunud süsihappegaasi eritumist õhku tunduvalt suuremates kogustes kui varem. Kel julgust, vaielgu vastu!
Astronoom ja kosmonautikauurija Tõnu Tuvikene selgitab, kui kaugel on inimkond esimestest erakosmoselendudest ja mis on X-auhind. Füüsik Piret Kuusk aga tutvustab lähemalt viimasel ajal üldist kõmu põhjustanud Stephen Hawkingi avaldusi ning selle maailmakuulsa füüsiku kihlvedusid mustade ja valgete aukude ümber.
Horisondi intervjuu Eesti riigietalonide hoidjate Toomas Kübarsepa ja Viktor Vabsoniga räägib Eesti meetrist ja Eesti kilogrammist ning nende rahvusvahelisest usaldatavusest. Sümbolite uurija Tiit Saare kirjutab Taani lõvide salapärasest teest Eesti vapile ja ajaloolane Tiina Kala ainsast Eestis säilinud keskaegsest koolivihikust. Astronoom Mihkel Jõeveer tutvustab submillimeeterastronoomiat, mis on astronoomia noorim haru. Lisaks traditsioonilised rubriigid tavapärases headuses.
Vt http://www.horisont.ee.

NB! Kliima teemal varasemates Horisontides:
Jüri Krustok, Kliimakatastroof! On see reaalne? Horisont 4/2002.
Heino Tooming, Rein Veskimäe, Ilma kujundab segadus. Horisont 6/2002.
Kalju Eerme, Elame kliimaheitluste vaherahu ajas. Horisont 3/2003.
Ain Kallis, Uputab, ei uputa?! Horisont 5/2003.
Heino Tooming, Tüliõunaks kliima. Horisont 3/2004.
Tiina Tammets, Kuidas hinnata palavust. Horisont 4/2004.

Loodusajakiri

Tükike Päikest jõudis Maale

8. septembril lõppes NASA automaatjaama Genesis kolm aastat ja üks kuu kestnud kosmoselend ning jõudis Maale konteiner tema poolt kogutud Päikese ainega. Konteiner sisenes Maa atmosfääri kell 18:55 Eesti aja järgi.
See on üldse esimene kord, kui proove tuuakse kaugemalt kui Kuult, kust aastatel 1969 kuni 1976 toimetasid Maale pinnaseproove nii kosmoselaevadega Apollo lennanud ameerika astronaudid kui ka nõukogude automaatjaamad Luna.
Muidugi ei käinud 8. augustil 2001 startinud Genesis proovide järel Päikesel endal, vaid kogus sealt nn päikesetuulega tulnud osakesi Maast pooleteise miljoni kaugusel Lagrange punktis L1 (punkt Maa ja Päikese vahel, kus asuva keha tiirlemisperiood võrdub Maa omaga, st ta asend viimase suhtes ei muutu), mis jääb väljapoole Maa magnetvälja segavat mõju. Kuigi proovi kogumass on vaid 10 - 20 mikrogrammi (mikrogramm on miljondik grammi), loodetakse selle uurimisest saada olulist teavet tolle gaasi- ja tolmupilve koostise kohta, millest Päikesesüsteem 4,5 miljardit aastat tagasi moodustus.
Kahjuks kumbki langevari ei avanenud ning seetõttu tekitas suure kiirusega (310 km/h) laskunud proovidega konteiner pinnasesse kraatri ja purunes osaliselt. Sellele vaatamata leidsid uurijad pärast konteineri sisu esialgset ülevaatamist, et asi pole sugugi lootusetu ja suurem osa Genesise lennule seatud eesmärkidest on ilmselt saavutatavad. Langevarjude mitteavanemise põhjus pole veel teada, kõige rohkem kahtlustatakse patareid.

Tõnu Tuvikene

Kodanikeühendused toetavad biokütuste ökoloogilist tootmist
Ühispöördumine
9. september 2004

Tervitame valitsuse äsja teatavaks tehtud kava vabastada Eestis kohalikust toorainest toodetud bioloogiline diislikütus kütuseaktsiisist. Ühtlasi kutsume valitsust üles biokütuste tootmise keskkonnamõju hindamisele, mille tulemusena peaksid saama paika pandud tehniliseks otstarbeks kasutatavate põllukultuuride nagu raps, rüps, sinep, õlilina jt kultiveerimise reeglid.
Leiame, et parimaks lahenduseks siinse ökosüsteemi jaoks ning eeskujuks ka muule maailmale peaks olema nõue, et aktsiisimaksuvabastus kehtiks mahetingimustes kasvatatud õlikultuuridest kütuste tootmisele. Me ei tohiks lubada, et naftat asendav biokütus, mida taastuvaks soovitakse nimetada, oleks toodetud mulla ökosüsteemi ja põhjavett kahjustades.
Juhul kui biokütuste aktsiisivabastuse programm ei hakka sisaldama selgeid ökoloogilisi nõudeid ja sellest tulenevaid piiranguid (kvoote) ning biokütuste programmile ei lisandu energiasäästu kavasid, võib plaanitu muutuda hoopis taastuvenergeetika ideed kompromiteerivaks.
Ühtlasi leiame, et biokütuste aktsiisivabastusele peaks eelnema kõnealuse põllumajandustegevuse ökoloogilise mõju ja selle võimalike tagajärgede hindamine ning sellest tulenevate täienduste tegemine aktsiisivabastust kuulutavasse seadusakti.
Ootame valitsusepoolset vastust meie siin esitatud ettepanekutele. Leiame, et biokütuste ökoloogilise tootmise näol oleks tegemist olulise sammuga, mis aitaks Eestil välja astuda nafta- ja põlevkivikeskse majanduse suletud ringist.

Taust:

Biokütus iseenesest ei ole ökoloogiline, kui ei arvestata ega piirata sellesama biokütuse tootmiseks kasutatud ressursse.
Kui väetiste, põllumajanduskemikaalide ning agrotehniliste vahendite kasutust kütusepõllunduses ei reguleerita, võib kontrollimatu energiapõllundus seada ohtu nii mullastiku kui põhjavee ning selle kaudu ka põllumajanduslike maade kõlblikkuse hilisemaks toidutootmiseks.
Energiapõllundus ei tohi muutuda ka põhjuseks, et kasutusse võtta geenmuundatud põllukultuure, kuna nende tehniliseks otstarbeks laiaulatuslik kasutamine võib tekitada pöördumatuid mõjusid toiduks kasutatavate kultuuride suhtes.
Biokütuste ökosüsteemi säästev tootmismaht jääb niikuinii alla tänasele kütusevajadusele. Seetõttu vajab Eesti ühiskond lisaks biokütuste programmile ka kindlasti energeetilise innovatsiooni ja energia kokkuhoiu programme ning transpordivajaduse ohjeldamise kavasid mootorsõidukite keskkonnamõju vähendamiseks.
Biokütused on vaid esimene ja küllaltki väike samm energiainnovatsiooni ja transpordi keskkonnamõjude vähendamise suunas. Tuleb arvestada, et biokütustel põhinevate jõuallikate tehnoloogia on tõenäoliselt konkureeriv muude tehnoloogiatega veel vaid paar aastakümmet.

Info: Marek Strandberg/ELF 55 567779

Eestimaa Looduse Fond, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Säästva Eesti Instituut, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing, Nõmme Tee Selts

ERDFi keskkonnameetme esimene taotlustevoor tõi rohkelt toetuste soovijaid

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esitati tähtaegselt 80 taotlust toetuse saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. Esitatud taotluste kogumaht on üle 150 miljoni krooni. Kõige enam esitati taotlusi taastuvenergeetika projektide arendamiseks.
KIK vahendab alates selle aasta sügisest Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) keskkonnameetme toetusi keskkonnaalase infrastruktuuri arendamiseks. ERDFist on võimalik taotleda toetust veekaitse ja -kasutuse, taastuvenergeetika, jäätmekäitluse ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonna projektidele.
Esimesse vooru laekus 80 taotlust kogusummas 150,5 miljonit krooni. "ERDFi esimese taotlustevooru mahuks on esialgsete plaanide kohaselt 47 miljonit krooni. Taotletud summa ületab seega kolmekordselt esimese vooru rahalised võimalused," ütles ERDFi koordinaator Helen Sulg ning lisas: "Konkurents on väga tihe ja paratamatult ei ole võimalik paljusid taotlusi rahuldada. Taotluste läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas projekti ettevalmistatust ja taotleja suutlikkust projekti ellu viia."
Taotlejate seas on kõige suuremat soovi projektide arendamiseks üles näidanud kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, kellelt laekus kokku 45 avaldust. Kõige rohkem sooviti toetusi taastuvenergeetika projektide arendamiseks, kogusummas 60,5 miljonit krooni.
Kuni 6. oktoobrini toimub KIKis taotluste ja taotlejate vastavuskontroll. Seejärel toimub sisuline hindamine, mille alusel keskkonnaminister teeb rahastamise otsused hiljemalt 1. detsembriks 2004. aastal.
Aastatel 2004 - 2006 on planeeritud ERDFi keskkonnameetmest toetada projekte 150 miljoni krooniga. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on meetme rakendusasutus, kes tegeleb taotluste vastuvõtmise, tehnilise hindamise, toetuse väljamaksete korraldamise, aruandluse ja projektide järelevalvega. Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 1. märts 2005. aasta.

KIK

Urvaste rahvas kaitseb valla ainukest raba

Võrumaal Urvaste vallas asub Ess-soo, kuhu kavandatakse uue turbamaardla (115 ha) rajamist, kuigi vana ammendamata kaevandus seisab mahajäetuna juba paarkümmend aastat. Uus turbamaardla võtaks enda alla kogu allesjäänud loodusliku raba, samuti jääb kaevandusala piiresse ka servaaladel asuvad madalsoo ja siirdesoo. OÜ Ketal Võru plaanib Ess-soos kaevandada vähelagunenud turvast, Võrumaa Keskkonnateenistus on firmale kaevandamisloa välja andnud juba 2002 a oktoobris. Kuna plaanitav uus kaevandus on väiksem kui 150 ha, pole Võrumaa Keskkonnateenistus nõudnud keskkonnamõjude hinnangut. Uuritud on vaid 1997 a Jaanus Paali poolt Ess-soo edelaservas asuvat õõtsik-madalsood, kuid põhjalikku inventeerimist pole Ess-soos läbi viidud. Prof Paali arvamus on, et taotletava uue kaevandusala kohta on tarvis teha täiendav põhjalik keskkonnaekspertiis ning madalsoo ja siirdesoo alad tuleb kaevandusalast juba eelnevalt välja arvata. Ornitoloog Tarmo Evestus leiab, et praegu pole õige aeg uurida linnustikku. Kuid retkel rabasse nägi ta mitmeid kaitsealuseid linnuliike - mudatilder, punaselg-õgija, samuti on Ess-soo aastakümneid olnud sookurgede pesitsusala. Kaitsealustest taimeliikidest oleme leidnud soosaarelt karukolda ja roomava öövilke.
Vallaelanikud said kaevandamisplaanidest teada alles selle aasta juunikuus, kuna 2000 a valla nõusolekut turbatootmise taastamiseks ei kajastatud. Ess-soo on kohalike elanike jaoks hindamatu väärtusega marja- ja puhkekoht.
3. septembril loodi Ess-soo kaitseks seltsing Roheline Urvaste, mille esmaseks ülesandeks on Urvaste valla ainukese raba kaitse. Oleme kogunud toetusallkirju, kokku on neid juba üle 500. Samuti toetab meid praegune Urvaste Vallavalitsus ja vallavolikogu. Saame õigusabi ka ELFist ja esitame seltsingu nimel Võrumaa Keskkonnateenistusele vaide kaevandamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna on selgunud mitmeid ebatäpsusi.
Toetusallkirju Ess-soo kaitseks saab anda alates homsest TÜ raamatukogus, Vanemuise 46 ja Näituse 2 õppehoonetes, Raatuse tn. ühiselamus, TÜ peahoones ja Laia tänava õppehoones. Kõigil, kellel on infot, soovitusi ja küsimusi, palume kirjutada aadressil: roheline.urvaste@mail.ee.

Seltsing Roheline Urvaste

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Loomafoto 2004

Ajakiri Eesti Loodus ja MTÜ Loodusajakiri kuulutavad välja võistluse Loomafoto 2004.
Võistlevate fotode postitamise viimane tähtaeg on 20. september 2004.
Täpsem info http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema16.html

Loodusajakiri

Sügisõhtu geoloogidega
Teisipäeval, 28. septembril 2004

Õhtu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskäigu Toompeal geoloog Jaak Nõlvaku juhtimisel. Teises osas külastame TTÜ Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid aluspõhja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TTÜ Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sündmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele küsimustele, näiteks kuidas ja kui täpselt saab määrata kivimite vanust, kust on pärit rändrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavärinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lõpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.

Loodusajakiri

Kuldne sügis Kõrvemaal
Laupäeval, 25. septembril 2004

Otsime ürgsete jõgede jälgi. Saame teada, kuidas on tekkinud oosid. Sööme jõhvikaid ja naudime sügisvärvides Kõrvemaa ilu.
Retke juhib zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm.

Järvi järved
Kõnnu Suursoo
Paukjärv ja Paukjärve oos
Jussi nõmm.

Retke pikkus umbes 10 km. Soovitame selga panna matkariided ja jalga mugavad jalanõud ning võtta kaasa võileivad.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 18.00.
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 20. septembrini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri

UUDISTAJA SOOVITAB
--------------------------------------------------------------------------------

Algamas on uus keskkonnaalane võistlusmäng gümnasistidele

MTÜ Keskkonnateabe ja -tehnoloogia Ühing teatab, et taas kord algab Keskkonnaveebil keskkonnateemaline mäng. Seekord simulatsioonimäng Terra Simuvere, mis saab teoks tänu SA KIKile ja mängu toetajatele. Mäng toimub ja mängule saab registreeruda keskkonnaportaalis keskkonnaveeb.ee.
Täpsem info http://www.keskkonnaveeb.ee/simulatsioon/index.php

MTÜ Keskkonnateabe ja -tehnoloogia Ühing

Algas Tallinna keskkonna- ja jäätmekampaania "Prügihunt"

Eelmisel aastal pealinlastele korrektset jäätmekäitumist õpetanud jäätmekampaania startis uuele ringile juba 7. septembril. Ligi kaks kuud vältava keskkonna- ja jäätmekampaania eesmärgiks on tõsta Tallinna elanike teadlikkust ja informeeritust jäätmekäitlusprobleemide alal, arendada prügisorteerimist hõlbustavaid teadmisi ning suurendada ümbritseva keskkonna märkamist ja sellest hoolimist.
Prügihunt külastab sel aastal 20 lasteaeda, kus Eesti Noorte Looduskaitse Ühingu poolt etendatakse tarbimiskriitilist nukuteatrit. Neljas koolis viiakse läbi põnevaid workshoppe ning kümnes Tallinna koolis peatub jäätmelava, kus korraldatakse kaasakiskuvaid temaatilisi võistlusmänge ning jagatakse head nõu ja vajalikke oskusi.
Jäätmelava, kust saab eelkõige säästvat tarbimist ja prügisorteerimist hõlbustavaid teadmisi ning Prügihundi trükiseid, viibib kokku neljateistkümnel korral kõigi Tallinna Selveri kaupluste juures.
Täpsem info http://www.tallinn.ee/prygihunt

OÜ Alkranel

Tulekul II Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival

II Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival toimub Lihulas ja Matsalus 23.-26. septembrini 2004. Päevapilet maksab 25 krooni. Täpsem info http://www.matsalufilm.ee

Lihula vald, Matsalu Rahvuspark, Eestimaa Looduse Fond, Lihula Kultuurimaja

ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Hetkeseisust saime eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja41.html) suhteliselt ammendava ülevaate. Kas on ökoloogilise maksureformi idee kohta mõni arvutustega kaetud tutvustav dokument, mida võiks avalikustada (peale presentatsiooni faili, mis oli suhteliselt üldsõnaline)? Kuhu tahetakse reformiga välja jõuda, kuidas see riigieelarve arvudes kajastuks ja kuidas paistab see välja võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja:

Küllap olete juba mitmelt poolt kuulnud, et ökoloogiline maksreform (ÖKM) on praegu alles algusseisus. Loodan, et teid ei häiri, kui toon enne küsimustele vastamist ühe minu arvates praegust olukorda üsna hästi illustreeriva näite.
Praegu oleme nagu pereplaneerimise etapis - tahame uut pereliiget. Meie soov on kindel, aga seeme pole veel idanema pandud, sest enne tahame asja läbi rääkida ka kõikide teiste sugulaste ja sõpradega (loe: huvipooltega). Me tahame, et ÖKM oleks kui soovitud laps.
Ja selle tõttu, et oleme alles pereplaneerimise järgus, ei saa me täna ka veel teada, mis värvi saavad sündiva lapse juuksed ja silmad olema, on ta poiss või tüdruk ning millised isikuomadused tal olla võivad. Küll aga teame, millised on teistes riikides sellised lapsed olnud...

See oli nüüd väga illustreeriv ja väga lihtsustav selgitus ÖKMi praeguse olukorra kohta, kuid arvan, et kirjeldus võtab situatsiooni päris hästi kokku.

Aga nüüd siis küsimuste-vastuste juurde.

Küsimus. Kas ökoloogilise maksreformi idee kohta on mõni arvutustega kaetud tutvustav dokument, mida võiks avalikustada (peale presentatsiooni faili, mis oli suhteliselt üldsõnaline)?

ÖKMi ideest peaks päris hea arusaama andma SEI ülevaade Euroopa riikides läbiviidud ökoloogilistest maksureformidest. Aruanne on kättesaadav meie veebilehe esilehel aadressil http://www.envir.ee.

Küsimus. Kuhu tahetakse reformiga välja jõuda, kuidas see riigieelarve arvudes kajastuks ja kuidas paistab see välja võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Riigieelarveliselt tuleb tõenäoliselt üle vaadata loodusressursside kasutamise tasud ja kaotada keskkonnakahjulikud subsiidiumid (nt maksab tänane põlevkivienergeetika oluliselt vähem kui teised sama ressurssi kasutavad ettevõtted). On tooteid ja teenuseid, mis tõenäoliselt kallinevad, kuid samavõrra odavnevad jälle teised tooted-teenused. Tekib konkurents. Kui muutusi planeeritakse, tuleb nende võimalikud majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud põhjalikult läbi analüüsida ja vajadusel leida meetmed, kuidas võimalikke mõjusid tasakaalustada. ÖKM eesmärk ei ole mingi hinnatõus, vaid, et on, et hinnad annaksid õigeid signaale ja suunaksid meid käituma, tarbima ja tootma nii, et ühiskonna (tegelikut nii riigi kui maksumaksja kulud) kulud kokkuvõttes väheneksid. Nt täna veetakse nõutekohastesse prügilatesse (mille rajamine maksab kümneid miljoneid kroone) jäätmeid, mille tekkimist saaks vältida või mida saaks taaskasutada.
Riigieelarve muutused sõltuvad otseselt sellest, milliseid konkreetseid majandusmeetmeid otsustatakse rakendada. Aga see on alles tuleviku küsimus.
ÖKM puhul on väga oluline, et reform ise kallimikas ei lähe. Mida lihtsam on maksusüsteem, seda odavam on seda administreerida.

Teiste EL riikide poolt läbiviidud maksureformi kohta saab samuti head infot SEI poolt tehtud eelmainitud ülevaatest.

Üldiselt on ÖKMi eesmärgid erinevate riikide kogemuste ja ÖKMi kui idee puhul seotud säästva arengu tagamisega: keskkonnaprobleemide tekke ennetamine, loodusressursside mõistlikum kasutus ja vähesem saastamine; tööhõive probleemide lahendamine, üldise majanduse konkurentsivõime tõusmine ja tehnoloogiline innovatsioon. Ehk lahtikirjutatult tähendab see järgmist:

* Tekitada olukord, kus turg annaks õigeid hinnasignaale:
a) keskkonnale tekitatud kahju peab toote hinnas adekvaatselt sisalduma;
b) keskkonnasõbralikud tooted ja teenused peaksid olema tarbijale taskukohased. Selle eelduseks on, et turusituatsioon võimaldab neil toodetel turule tulla. Tänane konkurentsikeskkond seda ei soodusta.

* Elavdada majandust, tekitada majanduse arengusüst. Nt paljudes Euroopa riikides oli majandus loiuks muutunud, majanduskasv aeglustunud ja konkurentsivõime pidurdunud. Selleks, et arengusüsti tekitada, on vaja teha ettevõtjale uute töökohtade loomine lihtsamaks ning saavutada kvalitatiivne hüpe kasutatavates tehnoloogiates.

* Tehnoloogilise innovatsiooni soodustamine annaks ühelt poolt ettevõtetele konkurentsieelised. Teisalt tagaks see meie loodusressursside võimalikult otstarbeka kasutamise ja keskkonna võimalikult vähese saastamise.
Tehnoloogilise innovatsiooni all võib tuua näite ehitusmaterjale tootva ettevõtte näol, kus kasutatakse ohtralt loodusressursse (nt maavarasid liiva, kruusa, savi, kivi). ÖKM raames võidab ettevõte läbi tootmisprotsessi tõhusamaks muutmise ka rahaliselt. Kasutamaks võimalikult vähe ressursse, tuleb üle vaadata, kuidas saaks toorainet maksimaalselt ära kasutada. Samuti tuleb kaaluda jäätmete taaskasutamise võimalusi - kas neid saab ehk kütteainena kasutada vmt (näiteks tsemenditootmise kõrvalprodukti saab kasutada väetisena).

Keskkonnateadlikkus ja tulevikule mõtlemine on mõtteviisi asi. Kuid mõtteviis vajab tegudeni jõudmiseks sobivaid tingimusi. Tehnoloogilise innovatsiooni puhul on see oluline ja puudutab eelkõige kahte aspekti:
a) olemasolevad ettevõtted hakkavad oma näitajaid läbi teaduse võimaluste parandama. Kasutades teadus- ja arendustegevust ning juurutades uusimaid tehnoloogiaid, saavad ettevõtted turueelise, sest nad toodavad vähemast sama ressursiga rohkem ja saastavad vähem;
b) luuakse soodsad arenguvõimalused ja kasvukeskkond valdkondadele, mis tegelevad tipptehnoloogiaga. Pikemas perspektiivis nähakse, et selliste eelduste loomine saab viia ühiskonna oluliselt lähemale teadmistepõhisele ühiskonnamudelile. Idee on teha targalt, mitte lihtsalt teha.

* Positiivsed muutused tööturul:
a) kuna ökoloogiline maksureform vähendab ettevõtete tööjõukulusid, siis suureneb tööandjate võimalus ja motivatsioon luua uusi töökohti;
b) teisalt algatab ÖKM terve rea uusi tegevusi, mis nõuavad erinevat tööjõudu. Nt teadus- ja arendustegevus nõuab kõrge kvalifikatsiooniga eksperte ja insenere, aga näiteks energiasäästu tehnikate juurutamine ja tarbijateni viimine, majade soojustamine, materjalitehnoloogia (materjalide taaskasutamine) ning biomassi tootmine (energiavõsa) vajavad ikka konkreetsete töökäte abi ehk ka lihtsamat tööjõudu.

Kokkuvõttes tekitab ÖKM uut nõudlust, millest tulenevalt tekib loodusressursse kasutavatel ettevõtetel motivatsioon keskkonnasõbralikumalt ja suurema kasuteguriga töötada ning tarbijatel suurem valikuvõimalus. Kusjuures, kuigi maksusüsteem nihutab tööjõu maksustamiselt loodusressursside maksustamisele, ei peaks see ka loodusressurssi kasutavate ettevõtete arengut pärssima, ehk üldine maksukoormus peaks jääma samaks.
Ja kindlasti ei saa siin märkimata jätta, et tänu ÖKMi toele peaks meie keskkond puhtamaks saama ja jääma, mis on oluline eelkõige meie endi tervisele ja tulevastele põlvedele. Tänased rahvatervise probleemid on väga paljuski seotud meie elukeskkonnaga. See puudutab joogivee puhtust, heitvete puhastamist, õhusaastet jmt.

Prindi

Eelmised artiklid: