Toris avaneb Pärnu jõe sillalt selline vaade. Muidugi on see Tori põrgu, õigemini küll paljandid Tori põrgu lähinaabuses. Nii see heledamat sorti Devoni liivakivi siin Pärnu jõe kallastel paljudele huvireisijatele vastu vaatab.
Paljandite jada on siin ligi poole kilomeetri pikkune, kõrgemad nendest küünivad üle 8 meetri.
Suvi on selleks korraks jälle läbi. Põdrakanep ära õitsenud, pihlamarjad punased, lehed kolletumas.
Siinne kaldajärsak on Devoni ladestu Pärnu lademe tüüppaljandiks ja on laialt tuntud kui fossiilsete kalade ja taimejäänuste leiukoht.
Peamiselt on liivakivi peeneteraline ja küllalt pehme. Kohata võib aga ka kruusakaid kihikesi ja mõnes paigas on kivim ka lausa kõvaks tsementeerunud. Aga nimede sisse kraapimisest ei päästa neid seegi.
Siin on nüüd see, mis kunagisest Tori põrgust, sellest uhkest koopast tänaseks järgi on jäänud. Praegused mõõdud siis: 3 m kõrge, 5 lai ja 7 m pikk. Kunagi arvati siin olevat Vanapagana elupaik aga ka käik mida pidi Viljandisse välja jõutud...
Tori põrgu
Suur-Taevaskoda (03.09.2004) Kui Põhja-Eesti pankranniku sümboliteks on Pakri ja Ontika pangad, siis Lõuna-Eesti Devoni paljandite auks ja uhkuseks tuleb lugeda Suur-Taevaskoda. On vähe neid, kes pole sinna kordagi sattunud, veel vähem neid, kes poleks temast ka kuulnud. Allpool vaatamegi mõningaid varasügisesi pilte sellest Ahja jõel asuvast looduse pärlist.
Utria pank (30.08.2004) Utria pank on idapoolseim, mida meri veel murrutama ulatab. Siit edasi keerab pankrannik otsustavalt merest eemale. Kuni Narvani kannab ta veel Põhja-Eesti klindi nime, edasi kuni Ladoga järveni on ta meile tuntud kui Ingeri klint.
Peetri jõe paljandid (24.08.2004) On ju üldteada, et kui Põhja-Eesti on paepealne maa, siis Lõuna-Eesti jõgede kaldail paljandub Devoni liivakivi. Kollane või valkjas, väga sageli aga just punane või vähemasti punaka jutiline. Palju vähem on teada, et Eesti kagunurgas tulevad uuesti mängu paekivid. Vanuselt lahutab neid pankranniku paelademetest enam kui 100 miljonit aastat. Need on Devoni ajastu lõpul madalmeres settinud dolokivid, mida võime kohata vaid Peetri jõe kallastel ja mõnes paemurrus, on umbes 370 milj. a. vanad.
Päite pank (17.08.2004) Päite pank on kindlasti Eesti üks uhkemaid. Kui mitte kõige uhkem. Võite selles kindlad olla. Ja eriti uhke on ta muidugimõista loojangu eel.
Kakumäe pank (20.07.2004) Kogu Kakumäe pank on ääristatud liivakivi pangaga. Paekivi siit ei leia, kuigi kunagi on ta siin ju olnud. Aga ka kõik mis seisab kulub kunagi ikkagi ja nii on möödunud aastatuhanded ja miljonid oma töö teinud.
Ninamaa (28.06.2004) Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel.
Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka.
Härma müürid (13.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid.
Pakri pank (07.06.2004) Veel väike sammuke ida poole ja olemegi mandri-Eesti kauneimal pangal – Pakri pangal.
Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.
Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.
Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)
Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.
Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)
