Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 05.10.2004 (04.10.2004 17:03)

  
UUDISTAJA
05. oktoober 2004

Mängige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale või aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Ülestõusud volinike vastu

Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu voliniku ning Euroopa keskkonnavoliniku kandidaatide vastu on algatatud kaks liikumist. Euroopa Põllumeeste Koordinatsioon palub Euroopa Parlamendil mitte heaks kiita Marianne Fischer-Boeli kandidatuuri Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku ametikohale ning leida talle mõni teine portfell. Põhjuseks tuuakse, et Taani põllumajandusministrina on Marianne Fischer-Boel avaldanud korduvalt vastuseisu igasugusele turu reguleerimisele. Taani on aga andnud väga halba eeskuju oma tööstusliku, ekspordile suunatud sealihatootmisega, kasutades seejuures tohututes kogustes loomasööta ja energiat. Fischer-Boelide farm osaleb tööstuslikus sealihatootmises ja iseloomustab suurepäraselt Euroopa põllumajanduse amerikaniseerumise tendentsi, mis hävitab maamaastikud nii põhjas kui lõunas.
Euroopa parlamendi roheliste fraktsioon aga on vastu plaanile anda keskkonnavoliniku ametikoht Stavros Dimasele, sest "kui too parlamendisaadikute ees esines ja nende küsimustele vastas, paistis silma, et ta ei võta keskkonnakaitse teemat kuigi tõsiselt ning tal puudub selles vallas oma tulevikunägemus. Samuti ei suutnud ta esitada mingisugust kindlat tegevusplaani oma tulevase rolli elluviimiseks." Selleks aga vajatakse roheliste arvates tugevat keskkonnavolinikku, kes teeks kindlasõnalist lobitööd ja suudaks vastu seista tööstusringkondade survele. Dimase erialaks on majandus ning oma poliitilise karjääri vältel on ta istunud majanduse, kaubanduse ja tööstusministri toolil.
Rohelistele jääb mulje, et Dimas soovib keskkonnakaitse alase seadusloome edendamises vastutuse lükata liikmesriikide tasandile. Euroopa vajab aga volinikku, kes suudab võtta liidrirolli.

ERL/Loodusajakiri

"Säästev Eesti 21" kiideti heaks

Peaministri juhitav Säästva arengu komisjon kiitis heaks Eesti säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21 (SE21)". Nüüd saab keskkonnaministeerium esitada strateegia kinnitamiseks valitsusele. SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, mis loob üldise raamistiku sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostamiseks ning määratleb Eesti üldise arengusuunana liikumise nn teadmusühiskonna poole.
Eesmärkidena nimetatakse rahvuslike traditsioonide säilimist, heaolu kasvu, teravate sotsiaalsete vastuoludeta ühiskonda ja ökoloogilist tasakaalu. Teadmusühiskond on aga "terviklik ühiskonnakorralduse tüüp, mis tähistab uut tegutsemis- ning otsustuskultuuri, kus ühiselt püstitatud ja aktsepteeritud eesmärkide saavutamine toetub ennekõike teadmistele ja analüüsile".
SE21 koostati Tallinna Pedagoogikaülikooli juhtimisel. Töö käigus olid materjalid huvilistele kommenteerimiseks kättesaadavad aadressil http://www.envir.ee rubriigis Säästev areng/ Eesti.

Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

Lääne-Viru veehädad lahendatakse EL-i rahadega

Keskkonnaminister Villu Reiljan, valdade ja maakonnalinna soojuse- ja vee-ettevõtete esindajad ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Kalev Aun allkirjastasid Lääne-Viru veemajandusprojekti elluviimise koostöölepingu. Eesmärk on parandada Lääne-Viru veemajandust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi finantseerimise abil. Tõsta tuleb joogivee kvaliteeti ja vähendada põhjavee reostust.

Keskkonnaministeerium

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Külla Tallinna Loomaaiale
Kolmapäeval, 27. oktooberil 2004

Tallinna Loomaaed ei ole pelgalt paik, kus huvilised saavad eksootilisi loomi uudistada. Loomaaia tegemisi tutvustab Tiit Maran, Naaritsa projekti projektijuht ja Eesti CITES-i teaduskomitee esimees. Jutuks tuleb:

Ohustatud liigid ja nendega kaubitsemine - kui üks põhiline liikide hävimise põhjus.
Washingtoni konventsioon kui rahvusvaheline meede ohustatud liikidega kaubitsemise piiramisel ja selle rakendumise probleemid.
Kaubitsemisaluseid liike Tallinna loomaaia kollektsioonis.
Ohustatud liigi taastamine - naaritsa asurkonna loomisest Hiiumaal ja Saaremaal: Loomaaia paljunduskeskuse külastus.

Kogunemine Tallinna Loomaaia Paldiski mnt värava juurde kell 17.00, lõpp samas kell 20.00.
Hind 135 krooni, Horisondi tellijale 115 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.
Osavõtumaks kanda hiljemalt 20. oktoobril Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.

Loodusajakiri

Fotoretk "Sügis Endla Looduskaitsealal"

Morgan foto kutsub loodusfotohuvilisi 16.-17. oktoobril Endla looduskaitsealale üheskoos pildistama ja pilte vaatama.
Koguneme laupäeval, 16. oktoobril kell 10.00 Endla Looduskaitseala keskuse juures Jõgevamaal Toomal.
Hakatuseks teeb looduskaitseala töötaja Eerika Purgel lühiülevaate paiakadest, mida järgneva kahe päeva jooksul külastame.
Ees ootab matk Endla looduskaitseala rabades. Mööda laudteed liigume Männikjärve rabas asuva vaatetornini. Sealt edasi viib tee mööda Mustjõe kallast Endla järveni. Sealses lõkkekohas teeme pikema puhkepausi ja kinnitame keha. Vastavalt sellele, kui palju on aega kulunud ja missugune on ilm, kulgeme Toomale tagasi kas Kaasikjärve raba või Kärde kaudu.
Ööbimine Looduskaitseala keskuses Toomal. Õhtul näitab slaide ja räägib pilditegemisest fotograaf Toomas Tuul.
Pühapäeva hommikul pakime pärast hommikusööki asjad ja sõidame pildistama looduskaitsealal asuvaid kauneid allikaid. Lõpetame retke pühapäeva lõuna paiku.
Retke juhib Heiko Kruusi Morgan Fotost.
Osavõtutasu 600 krooni sisaldab retke, fotoalast nõustamist, 3 söögikorda matkatoitu, ööbimist Endla looduskaitseala keskuses.
Grupi suurus ca 15 inimest. Retkest osavõtuks palun registreeruda e-kirjaga heiko@morgan.ee või telefonidel 6454 311, 56 483 480.

Morgan Foto

UUDISTAJA SOOVITAB
--------------------------------------------------------------------------------

Loomulikult - loom!

Kes poleks kuulnud Aleksei Turovskit pajatamas loomadest, nende riigist ja inimestest, nende riigist ning nende kahe riigi seostest! Igatahes on Turovskit kuulnud vist küll kõik Tallinna loomaaia loomad. Ja paljud külastajad, raadiokuulajad, televaatajad ja kes veel kõik. Kui Turovski hakkab pajatama, siis tundub, et ka kivid jäävad kuulama. Igatahes võib mees teha looduses paaritunnilise matka, kus läbitakse kokku vaid paarsada meetrit. Sest nii palju on vaatamist ja imestamist ja mõtestamist väärt asju siin maamunal. Nüüd on võimalus Turovski raadioesinemisi ka lugeda. Nende põhjal koostatud raamat "Loomult loom" jõudis müügile äsja ning asetub mõnusasti Konrad Lorenzi raamatute ja Raivo Männi "Elukunstnike", Mati Kaalu loomaraamatute ja miks mitte ka Uku Masingu raamatu "Mälestusi taimedest", vahele või kõrvale.

Loodusajakiri

Ettevaatust - kultuur!

Indrek Rohtmets on võtnud kätte esmapilgul ilmvõimatu ja teinud Varraku kirjastuse toel teoks raamatu, milles sõna- ja fotopildistatud kultuurilooline Eestimaa. Raamat nimega "Kultuurilooline Eestimaa" näitab vähemasti kaht asja. Et Eesti kultuur on rikkam, kui eales seda ühte raamatusse panna saab. Ja et sellist ühemehe nägemuse raamatut tasub teha. Nii et, kui reisite Eestis, siis vaadake ette! Teid ümbritseb kultuur isegi seal, kus te aimata ei oska. Mõnes järvesilmas, liivapaljandis. Või lagunema kippuvas puumajalobudikus. Lehitsege raamatupoes, ehk aitab seda näha kõnealune raamatki.

Loodusajakiri

Tarupettäi sügisnumber

Ilmus Karula rahvuspargi infolehe Tarupettäi sügisnumber. Seekordses numbris kirjutatakse Karula RTP 25-st aastast, tulekul olevast Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu avalikust arutelust, avastatud haruldastest liikidest, traditsioonilise ehituse koolitusest, maalinäitusest külastuskeskuses ja muust.
Lehte saab lugeda http://www.karularahvuspark.ee/files/doc/infoleht/infoleht20.pdf (738KB)

Karula Rahvuspark

ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Üks kord kümmekonna aasta eest on roheliste partei Eestis juba lootusetult lõhenenud ja ilmamaa pealt kadunud. Praegu pretendeerib roheliste lipulaevaks vähemasti 3 VVO-d. Kas Eestis on üldse võimalik ühtne roheline liikumine?

Aleksei Lotman, bioloog:

Tosinkonna aasta eest langes "rohelus" politikaanluse ohvriks: siis tundus mõnele staažikale nõukogude koolitusega poliitikavaatlejale, et roheliselt lävepakult on võimalik suurde poliitkasse söösta.
Sellega solgiti asi sedavõrd ära, et korda seda saada ei õnnestunudki, ja nii see roheline erakond lõpuks pärivett läkski.
Praegu tegelevad "rohelise asjaga" need, kellele see tõepoolest südamelähedane, seega on rohkem lootust elujõulise rohelise erakonna tekkeks.
Rohelist (või mõne muu nimega, aga sama sisuga) erakonda on Eestisse hädasti vaja, sest kuigi kõik erakonnad väidavad end kole loodussõbralikud olevat, näitab tegelikkus siiski pigem muud.
Tekkiva erakonna juhtmõtteks pole inimese loodusest "ära kaotamine", vaid inimelu korraldamine selliselt, et loodust ja ellujäämisvõimalusi meie lastelt mitte ära ei võetaks.
Mis puutub mittepoliitilisi loodushoiuühendusi, siis neid on meil tõesti palju, ja see on väga hea, sest erinevail ühendusil on erinevad prioriteedid.
Samas ei saa väita, nagu tähendaks see killustumist või koostöö puudumist.
Koostöö on täitsa olemas ja olulisemad keskkonnaühendused on ka moodustanud EKO-nimelise ümarlaua.
Seega on alust loota, et haljamad ajad on meil alles ees.

Juhan Telgmaa, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees:

Täpsustuseks - Rohelist Parteid on juba kahel korral tehtud ning mõlemal korral on ta ära kadunud. Mõlemal korral oli kadumise põhjus sama - juhid kasutasid rohelist silti kui hüppelauda suurde poliitikasse, rohelise asja ajamine polnud tegelik eesmärk. Sel, ühiskonna poliitilise arengu mõttes kaugel ajal, tõsi küll, oli parteide tegemine võrreldamatult lihtsam kui täna.

Vastus otsesele küsimusele:

Sõnaga "roheline" tavatsetakse katta kogu keskkonnahoiuvaldkonda. See on sedavõrd lai valdkond, et praegused keskkonnaühendused ei suuda seda ka kõik koos katta. Selles mõttes, et kõik nad tegeleksid koos sama asjaga, pole ühtsus võimalik. Küll aga on ühtsus ka praegu olemas kõigis põhiküsimustes, erinevused on pigem stiilis. Enamasti on ühtsus vaikiv kui endastmõistetav, mõnikord vormistatakse seisukohad ühisavaldustena.
ELKS ei pretendeeri roheliste lipulaevaks. Siis peaks teisi nagu kehvemaiks pidama ning arvama, et valdkonnad, mida ELKS ise katta ei suuda, oleksid kuidagi oluliselt vähem tähtsad.
Mis puudutab ühtset parteid, siis ELKS on põhikirjaliselt mittepoliitiline ühendus. Mis ei tähenda, et tema liikmed ei võiks igaüks ühineda millise parteiga tahes. ELKS ise toetab tema taotlustele lähedasi programmilisi seisukohti olenemata parteist, millisele need kuuluvad. Rohelise Partei tekkimisel sõltub ELKS poolehoid sellest, kuivõrd adekvaatse programmiga välja tullakse.

Marek Strandberg, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees:

Kõik rohelisele või siis keskkonnasäästlikule mõtteviisile orienteeritud VVO-d ei välista ju õnneks teineteise olemasolu. Enamgi - neil on olemas oma toimiv koostöövõrgustik.
Minu kogemuseks pärast läinud laupäeval Vodjal toimunud kokkusaamist on see, et keskkonnasäästlik olemisfilosoofia saab toimida koos otsedemokraatliku organisatsioonistruktuuriga. Enamgi: mõlemad loodetavalt ka täiendavad teineteist.
Lõhenemine, võimu usurpeerimine, klikistumine, võõrandumine - need on aspektid tänasest Eesti parteielust. Ma ei tea, kas sama ilmneks ka otsedemokraatlikel põhimõtetel toimivas organisatsoonis, kuid vähemalt siiani on need aspektid ilmnenud erakondades, kus otsedemokraatiat ei harrastata. Erakonna liikmed ju liituvad erakonnaga mitte soovist kleepuda suure ja kindlas suunas liikuva külge, vaid pigem ikka soovist, et nende hääl leiaks kõlapinda.
Rääkimata rohelisest erakonnast kui eesmärgist või vahendist, olen ma täna veendunud, et kindlasti on olemas Eestis koht inimese ja looduse ebakõla klaariva ning poliitilist dialoogi taotleva kodanikeühenduse jaoks.

Peep Mardiste, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees:

VVO-de vaheline koostöö on viimastel aastatel eriti tänu ühisfoorumi Eesti Keskkonnaühenduste Koja tekkele muutunud väga tihedaks ja rivaliteeti pole. Rohelise partei tekkeks tundub hetkel ühiskonnas huvi ja nõudlus olevat ning professionaalse tegutsemise korral võib partei igati edukaks osutuda. Kui nende programm tuleb mõistlik ja eestvedajad on koostöövalmid, siis võivad nad saada ka VVO-de poolse laialdase toetuse. Eesti Roheline Liikumine on kindlasti tugeva rohelise partei olemasolust huvitatud.

KÜSIMUS JA VASTUS
--------------------------------------------------------------------------------

Tõde rannakaitseseadusest.

Meil on palju räägitud sellest, et randade ehituskeeluvööndisse ehitatu jääb sinna seadusest hoolimata püsima. Kas on näiteid, kus nii pole juhtunud?

Vastab Keskkonnainspektsioon:

Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis olevate ehitiste likvideerimine.

Läänemaa
- Nõva vallas Nõmmemaa külas Veski jõe äärde ehitatud sauna vedas omanik minema 2004. a.
Võrumaa
- Lõõdla järve ääres Järve mü Liiva külas alustatud ehitisele koostati detailplaneering, mille järgi tõsteti ehitis järvest kaugemale, 2002. a.
- Vidrike järve äärde 15 m kaugusele rajatud hoone vundament likvideeriti, maja ehitati kaugemale, 2003. a.
- Sõmerpalu vallas Lõõdla järve äärde rajatud hoone vundament likvideeriti ja hoone ehitati kaugemale, 2003. a.
Valgamaa
- Puka vallas Soontaga külas Greete mü Väikese Emajõe kaldal oleva palkehitise viis omanik minema, 2004. a.
Pärnumaa
- 2003. a likvideeris omanik Sauga vallas Tammiste külas Uuekalda kinnistul Pärnu jõe ehituskeelu vööndis paikneva ehitise (väikehoone)
- 2003. a likvideeris omanik Urumarja külas Vesivärava kinnistule Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse ehitatud kuivkäimla
- 2004. a likvideeris omanik Urumarja külas Parve kinnistule Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse ehitatud kuivkäimla
Saaremaa
- Valjala vallas Turja külas lammutas omanik ehituskeeluvööndis oleva pooliku puitehitise 2003. a.
- Kihelkonna vallas Kehila külas oli ehituskeeluvööndisse paigaldatud raudjalastel asuv soojak, mille omanik käesoleval aastal minema vedas.
Raplamaa
- Juuru vallas oli Atla jõe äärde rajatud sauna vundament ja püstitatud seinad. KKI määras omanikule trahvi ja tegi ettekirjutuse, mille tulemusena omanik seinad lammutas, kuid jättis vundamendi alles. Koostöös kohaliku omavalitsusega viidi asi lõpuni, nii et käesoleval aastal lammutas omanik ka sauna vundamendi.
Tartumaa
- Vara vallas Emajõe suudmest 5 km ülesvoolu ja Peipsi järve Kõuni lahe ehituskeeluvööndis olevad vaiadel palkmajad vedas omanik minema 2003. a.
Hiiumaa
- Emmaste vallas Haldi külas Toobri kinnistule ehitatud väikehoone vedas omanik käesoleval aastal minema.

KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Kuidas hõlmata hõlmamatut

"Ei saa hõlmata hõlmamatut", kirjutas kord Kozma Prutkov. Saab ikka küll. Seda tõestab kenasti Täieline Eesti Vabariik oma säästva arengu plaanide, projektide, strateegiate ja seadustega.
Nüüd on siis valminud järjekordne suurteos nimega "Säästev Eesti 21". Eesti arengu eesmärkideks nimetatakse selles järgmist: rahvuslike traditsioonide säilimist, heaolu kasvu, teravate sotsiaalsete vastuoludeta ühiskonda ja ökoloogilist tasakaalu.
Siiani on maailmas heaolu kasv viinud eranditult rahvuslike traditsioonide hääbumisele. Ning ökoloogilise tasakaalu kõikumisele. Sotsiaalsete vastuoludeta ühiskonda pole aga suudetud luua kunagi ega kusagil.
Nüüd siis Eesti suudab! Jääb üle loota, et Tallinna Pedagoogikaülikooli teadlased, kes kõnealuse strateegia koostamist juhtisid, tulevad varsti lagedale ka ühe igiliikuri projektiga.

Tiit Kändler

Prindi

Eelmised artiklid: