•  

Korstnapühkija tulevik – nõgininast valgekraeks? (11.03.2005 12:52)

Autor: Tiit Tambi, Eesti Tuletõrjeliit, e-post tuletorjeliit@hot.ee

Igal aastal toimub märkimisväärne arv tulekahjusid, mis on tingitud korrast ära küttesüsteemidest. Näiteks 2003/2004 I poolaastal toimus neid Eestis Päästeameti andmetel kokku 412/263. Neist oli kütteseadmete kasutamisel 179/92.

Kummaline küll, aga isegi need, kes eluaeg on ahju kütnud, teevad seda reeglina valesti, tahmavad lõõrid ära, rikuvad küttekolded või lihtsalt raiskavad kütet. Tuleohu tekitamisest rääkimata. Tahma põlengud suitsulõõrides oli 190/136. Õnneks need suurte tulekahjudega ei lõppenud, aga kui leek oma meetri jagu korstnast välja lööb, siis paraja tuulega pole palju vaja, et sädemed mõne muu hoone räästasse ei karga. Näiteks naabri majja või lauta.

Ehitus- ja konstruktsioonivigadest tingitud tulekahjusid oli 43/35. Kui uue maja ehituseks tellitakse ikka projekt ka, siis ümberehituste puhul püütakse pahatihti selle arvel raha kokku hoida. Tagajärjeks on näiteks valesti ühendatud kaminad. Kui ahjus annab suits palju oma soojusest ära toa soojendamiseks, siis kamina suits läheb reeglina otse suitsulõõri. See on aga mitu korda kuumem kui ahjusuits. Kui korsten on pühkimata, siis on tulekahju käega katsuda.

Eriti raskete tagajärgedega on tulekahjud eluhoonetes, millega kaasneb inimeste hukkumine, tervisekahjustused või suur varaline kahju kuni hoonete täieliku hävimiseni.

Ei aita siin ka varakindlustus. Egas kindlustusseltsid lollid ole, kui oli midagi ikka väga valesti või korstnapühkija tükk aega kutsumata, siis saab kindlustushüvitist tunduvalt vähem. Kui üldse saab.

Paljusid tulekahjusid saaks vältida, kui küttesüsteemid oleksid korralikult hooldatud. Sellise hoolduse tegijaiks on reeglina korstnapühkijad. Paraku on vastava koolituse saanud korstnapühkijaid vähe, olemasolevatel on aga pikad järjekorrad. Samas tegutsevad ilma vastava kvalifikatsioonita korstnapühkijad, kes küll hädapärast asja ära ajavad, kuid paljud vajalikud tööd tegemata jätavad, rääkimata sellest, et nad oma töö eest mingit vastutust ei kanna.
Korstnapühkijate koolitust korraldabki Eesti Tuletõrjeliit Päästeameti kinnitatud õppekava alusel.

Järgmine korstnapühkijate koolitus algab novembri esimesel nädalal, kel soovi, võib sellest teada anda e-maili teel: tuletorjeliit@hot.ee.

Korstnapühkija-pottsepp
Korstnapühkija kutsel on tegelikult suur perspektiiv. Juba praeguste nõuete järgi ei pea nad oskama mitte ainult korstnaid, suitsu- ja viimalõõre ning küttekehi puhastada, vaid ka likvideerida väiksemaid puudusi, mis eeldab pottsepatöö oskusi. Eesti Tuletõrjeliit korraldas mullu sügisel Rakveres korstnapühkijate koolituse. Osalejaist olid ca pooled inimesed, kes on aastaid pottsepatööga leiba teeninud. Aga ennast koolitada võib ka vastupidi – enne korstnapühkija paberid, siis pottsepa omad. Kui suvel inimesed korstnapühkijat ei telli, siis seda usinamalt tehakse ehitustöid, laotakse uusi kaminaid, ahjusid ja pliite, parandatakse vanu. Eriti tähtis on see maakohtades, nii on aasta läbi tööjärg ees.

Tahavad tunnistust
Korstnapühkijate tegevust reguleerib siseministri määrus. Selle järgi võib igaüks ise oma korstnat pühkida, kui on tegemist ühekordse hoonega. Mitmekordsete majade, samuti korterelamute tarvis tuleb aga kutsuda paberitega korstnapühkija. Seepärast on korstnapühkijate kursustel käinud ka neid, kes lihtsalt vastavat tunnitust saada tahavad, kuigi ise on juba aastaid korstnaid pühkinud. Mehed on kinnitanud, et ikka sai midagi uut teada. Omavahelisest kogemuste vahetamisest rääkimata. Igaühel ju omad nipid. Seda ei peeta teab mis oskusteabeks, mida teiste eest kiivalt varjata. Korstnapühkija töö on piisavalt kohaliku iseloomuga, Eesti eri servadest kokku tulnud ei ole konkurendid.

Korstnapühkija ülesannete hulka kuulub ka suuremate puuduste avastamise korral akti koostamine, mille üks eksemplar läheb päästeasutuse tuleohutuse järelevalveteenistusele. See eeldab aga juba veidi laiemaid teadmisi ehitiste tuleohutusest. Samuti peavad nad oskama korrastada kolme liiki küttesüsteeme - tahkel kütusel, vedelkütusel ja gaasiküttel töötavaid. Tuletõrjeliidu poolt on välja töötamisel korstnapühkija kutsestandard, mis arvestab nende küttesüsteemide eripära ning sellest hakkab tulevikus tõenäoliselt sõltuma ka korstnapühkijate koolitus ning neile antavad kutsetunnistused. See eeldab aga omakorda korstnapühkijate pidevat täiendkoolitust.

Esialgu pannakse põhirõhk siiski tahkele kütusele, sest just traditsiooniliste pliitide ja ahjude halva hoolduse tõttu toimub palju tulekahjusid. Mullu toimus eluhoonetes 2371 tulekahju, tänavu I poolaastaga 1169.

Korstnapühkija annab nõu
Paljudel tegevkorstnapühkijatel on teenuste hinnakirjas ka rida “konsultatsioonid?. Esialgu puudutab see konsultatsioone küttesüsteemide osas. Miks mitte seda teenust laiendada teistele tuleohutuse valdkondadele? Muidugi koos vastava täiendõppega.
Tööd leiavad korstnapühkijad vabatahtlike tuletõrjeseltside juures, füüsilisest isikust ettevõtjana või sedasorti teenust osutavates firmades.

Edasine perspektiiv – sinikraest valgekraeks?
Kes aga korstnapühkija tööd liiga mustaks peab, võib end edasi koolitada. Korstnapühkija kvalifikatsioon on heaks eelduseks koolitada ennast üldiseks tuleohutuse spetsialistiks. Nemad aga võivad leida tööd paljudes ettevõtetes, samuti ja ka kindlustusseltsides. Mõnedes omavalitsustes on tööl korrakaitse spetsialistid. Miks mitte ka tuleohutuse omad? Kui eluase maha põleb, peab omavalitsus niikuinii teda aitama, küll rahaliselt, küll ajutise elamispinnaga. Seda kõike saaks aga ennetada.

Euroopa Liidust tuleb palju tuleohutusalaseid dokumente, juba ainuüksi toodete tuleohutuse standardeid on mitusada. Üksikute ettevõtete jõud ei käi neist üle, keegi peab neid nõustama. Kui praegu käivad korstnapühkijad mustades tööriietes, kelle läikivaid nööpe kiputakse katsuma, siis tulevikust pole välistatud täiesti uut tüüpi tegelane, heleda särgi ja lipsuga, võõrkeeled suus..

Eelmised artiklid:

Korstnapühkijate kontakte (20.01.2005) Eesti Korstnapühkijate Koja liikmed, Eesti Tuletõrjeliidu liikmed või seal töötavad korstnapühkijad ning korstnapühkijad, kellel on Eesti Tuletõrjeliidu antud Korstnapühkija kutsetunnistus.

Kuidas puiduga kütta (26.10.2004) Korstnapühkijad väidavad, et perenaiste seas on levinud eksiarvamus kütta poolkinnise siibriga. Et niimoodi kestvat põlemine kauem ja sama koguse kütusega annab ahi rohkem sooja. Tegelikult on vastupidi – kui siiber on pooleldi kinni, ei põle kütus täielikult ära. Tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetäielik põlemine mõjub ka rahakotile laostavalt.

Pilk naabri ahju – kes millega kütab? (07.10.2004) Eestlane on juba selline, et tunneb alati huvi, mõnikord isegi ülemäärast huvi naabrite tegemiste-toimetamiste vastu. Mõnikord võib selline uudishimu see aga kasulik olla.

Korstnapühkija tahmast (07.10.2004) Igast põlevainest lendub osa suitsuna korstnast välja, teine osa aga ladestub tahma ja pigina lõõridesse. Kui ladestunud tahma ja pigi on liiga palju, võib see ise süttida.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam