•  

Kuidas puiduga kütta (26.10.2004 14:44)

Autor: Tiit Tambi, Eesti Tuletõrjeliit

Korstnapühkijad väidavad, et perenaiste seas on levinud eksiarvamus kütta poolkinnise siibriga. Et niimoodi kestvat põlemine kauem ja sama koguse kütusega annab ahi rohkem sooja. Tegelikult on vastupidi – kui siiber on pooleldi kinni, ei põle kütus täielikult ära. Tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetäielik põlemine mõjub ka rahakotile laostavalt.

Põlemistemperatuur
Puidus on 80-90% lenduvaid ja 10-20% tahkeid aineid. Esimesed gaasid eralduvad juba alla 200 °C, viimased 800 °C juures. Puit süttib, kui temperatuur koldes saavutab vastavalt kasutatava puidu liigile 200-350  °C.  Puidu õige põletamine nõuab üsna kõrgeid temperature. Kui temperatuur koldes ületab 880 °C, ei jää suitsugaasidesse enam üldse tahmavaid, pigitavaid, tõrvavaid või happelisi aineid.
Mida madalam on temperatuur, seda enam seda enam tekib puidu põlemisel tõrva. Enamik tõrva moodustub temperatuuril 400-600 °C juures. Kui puit põleb õigesti, on söövitavate ainete hulk suitsugaasides väga väike, suitsugaasid sisaldavad sel juhul peamiselt vett ja süsihappegaasi.

Kütmine vajab õhku
Kõrge põlemistemperatuuri saavutamiseks peab küttekolle piisavalt õhku saama. Restkolletega küttekolletel, pliitidel ja osal ahjudel ning kaminatel on selleks eraldi kolde all tõmbeuksed. Need peavad kogu põlemise ajal lahti olema. Ahjusid ja kaminanaid, millel need puuduvad (umbse põhjaga kolded), on soovitav kütta järgmiselt:
Kõigepealt süüdatakse tuli. Sisemine õhuuks, mis ühtlasi lenduvaid sädemeid või söeosakesi kinni peab, on suletud. Välisuks olgu täiesti avatud, kuni küte on täiesti tuld võtnud ja leekides. Seejärel tõmmatakse välisuks koomale, jättes kogu põlemise ajaks umbes 10-sentimeetrise pilu. Õige kütmise korral köeb ahi umbes tund-poolteist. Tuleb oodata, kuni ka viimased, süte peal olevad sinised leegid on kustunud. Vajadusel võib neid roobiga segada. Seejärel võib ahjuukse kinni panna.

Põlemise temperatuurist ülevaate saamist hõlbustab järgmine tabel.

Leegi värv Temperatuur °C
Pimedas punav  500   
Punakaspruun    600   
Tumepunane    650   
Tume jõhvikapunane 700   
Jõhvikapunane    750   
Hele jõhvikapunane   800   
Kollakaspunane   900   
Helekollane    1000   
Valge     1200   
Pimestav    1300   

Tabeli allikas: Müüritud küttekolde ehitus. “Ehitame? kirjastus, Tallinn, 2003.
Vt. ka www.ehitame.ee

Puiduga kütmisel on küttekoldes keskmine temperatuur 700-800 °C. Mida kõrgem temperatuur, seda täielikum põlemine.

Siiber peab kogu kütmise ajal täiesti lahti olema!
Korstnapühkijad väidavad, et perenaiste seas on levinud eksiarvamus kütta poolkinnise siibriga. Et niimoodi kestvat põlemine kauem ja sama koguse kütusega annab ahi rohkem sooja. Tegelikult on vastupidi – kui siiber on pooleldi kinni, ei põle kütus täielikult ära. Tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetäielik põlemine mõjub ka rahakotile laostavalt. Esiteks, tuleb sagedamini korstnapühkija kutsuda. Teiseks, kuna kogu kütus ei põle ära, eraldub sellevõrra ka vähem soojust ning kütet kulub ajapikku rohkem. Kolmandaks, küttekolle kasutusiga on pea kaks korda lühem kui õigel kütmisel. Siibri võib sulgeda alles umbes 20 minutit pärast ahjuukse täielikku sulgemist.

Haavapuit aitab tahma vastu
Kuigi haab on kütteväärtuselt tagareas, on tal tuleohutuse seisukohalt omaette väärtus. Korstnapühkijad väidavad, et kui korsten on tahma täis, tuleks paar nädalat kütta haavapuiduga, puhastavat suurel määral ära.

Küte olgu kuiv
Märg kütus, olgu see puit või turbabrikett,  soodustab korstnas pigi tekkimist. Ahjutäis märga puitu võib sisaldada 8-10 liitrit vett. Selle põlemisel on temperatuur koldes madal. Põlemine on mittetäielik ja eraldub palju veeauru. Kui see koos pigiaurudega külmale lõõripinnale sadestub, tekib tuleohtlik pigi. Asjal on ka rahaline külg. Märja kütusega läheb umbes 70% soojusest kasutult korstnasse. Õigemini, suisa kahjulikult. Kõigepealt peab ju vesi ära aurama. Aur aga korstnale head ei tee.
Näiteks õhukuiv puit (õues, ilma katusealuseta kuivanud) annab 80% rohkem sooja kui märg või toores puit. Puit kuivab õues kütmiskõlblikuks umbes aastaga. Nii et kui kevadel metsast puid saad, siis sügisel veel kütta pole kasulik. Kui aga enne uut aastat metsa võtta, siis sügisel peaks käima küll.
Niiskusesisalduse vähendamiseks tuleb koldesse rohkem õhku juhtida. Niimoodi suitsugaasid “lahjenduvad? ja pigi tekib vähem. Seda tuleb arvestada eriti kütmise algul, mil suitsukäigud on külmad.
Ahi on soojuse akumulaator. Kütmisel salvestab ta endasse soojust, hiljem annab selle pikkamööda üle toaõhule. See soojushulk sõltubki suurel määral õigest kütmisest.
Kui ahju või pliiti õigesti kütta, võib 20-30% kütust kokku hoida, sest sooja saab vähema kütusega rohkem. Pealegi pikeneb ahju iga niimoodi kaks korda.

Liigne õhk on ka kahjulik
Kui enne oli juttu madala põlemistemperatuuri kahjulikkusest, siis kahjulik on ka liigne õhk. See ei võta põlemisest osa, vaid läheb läbi ahju lõõristiku ja jahutab asjatult selle sisepinda. Seepärast ei peaks kütma ahju täiesti lahtise uksega, nii et tümbeuks ja välisuks on mõlemad kogu aeg lahti. Eriti kahjulik on see kütmise lõpul. Juba ainuüksi tõmbeukse avamine alandab temperatuuri koldes mitmesaja kraadi võrra. Nii et lahtiste ustega kütmine on tegelikult ahju sihilik jahutamine. Korstnapühkijad soovitavad hoida ukse lahti ainult nii kaua, kuni leegid on kütuse täielikult haaranud. Siis tuleb välisuks koomale panna, jättes umbes 10 sentimeetrise pilu. Kütmise lõpupoole peaks seda pilu pidevalt vähendama. Kui on tegemist sellise ahjuga, millel on topeltuks, siis sisemine restuks peab kogu aeg kinni olema. Õhku tuleb niigi, aga ei pillu sädemeid ahjusuust välja.
Liigne õhk on siiski vähem kahjulik kui kui pooleldi suletud siibriga kütmine. Pigem olgu õhku rohkem kui teha sellele takistusi siibri või täiesti kinnise ahju välisuksega.

Umbkoldega ahju puiduga kütmine
Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu läbi tuharesti kolle õhku saab. Õhk tuleb koldesse läbi sisemise koldeukse (tõmbeukse). Enne kütmist tuleb kolle vanast tuhast puhastada, sest kütutematerjal sattub selle sisse ja seetõttu ei põle hästi.
Kolde esiossa pannakse süütematerjal – paber, pilpad, raod, nende peale peenemad halud ja kõige peale jämedamad. Otstarbekamad on lühikesed halud, ca 40-50 sentimeetrised. Kui halud on liiga peened, siis põlevad need kiiresti läbi ja soojus ei jää mitte ahju, vaid läheb kiiresti korstnasse. Halu keskmine läbimõõt võib olla 10-15 sentimeetrit. Okaspuu halud võivad olla veidi jämedamad kui kasel ja lepal, kuivad jämedamad kui märjad.
Halud pannakse koldesuule võimalikult lähedale, kolde tagumine osa tuleb jätta umbes kolmandiku võrra tühjaks. Kui halud on väga lühikesed, umbes 20-25 sentimeetrised, laotakse need kahes reas üksteise taha, kusjuures tagapool olgu jämedamad ja niiskemad.
Kui puud on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, kuid välisuks jääb esialgu lahti. Kütmise algul on lõõrid veel külmad ja kui see kokku lükata, kondenseeruvad veeaurud ja tõrv lõõri seintele.
Kui kütus on umbes 10-20 minuti pärast intensiivselt põlema hakanud (leek on kollane ja suunatud üles, ahjust kostub iseloomulikku mühinat), võib välisukse koomale lükata, nii 10 sentimeetri peale. Vahepeal võib kolde esiossa halge juurde panna. Nii köeb ahi umbes poolteist-kaks tundi.
Kütmise lõpupoole on parem välisukse pilu veelgi vähendada, kuni poole sõrme laiuseni. Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki enam näha pole ja ahju on jäänud ainult hõõguvad söed.
NB! Siiber peab kogu põlemise aja täielikult lahti olema. Selle võib sulgeda alles umbes paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Kui välisuks ja siiber liiga pikalt lahti jäävad, “kütate ilma?, soojus läheb korstna kaudu välja.

Restkoldega ahju puiduga kütmine
Süütematerjal – paber, pilpad, raod pannakse restile kõige alla. Siis peenemad ja kuivemad halud, kõige peale jämedamad ja niiskemad. Kui puud on üleni leekides, suletakse koldeuks täielikult. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti. Kui rest pole umbes ja siiber lahti, põleb kütus täielikult ära. Tuharuumi ukse ja siibri sulgemine on nagu umbkoldega ahjugi puhul.

Pliidi ja soemüüri kütmine
Pliidi omapära on, et suitsugaaside tee koldest soemüürini ja läbi selle lõõristiku korstnasse on võrdlemisi pikk, samas aga kolde temperatuur madalam kui ahjul. Šeetõttu koguneb soemüüri lõõristikku rohkem tahma ja nõge. Nende peamine allikas on aga siiski vale kütmine.
Tõmme peab olema hea. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka täis ja köetakse poolkinnise siibriga, tekib lõõrides pigi. Kui siis kütus veel märg ka, on temperatuur eriti madal ja veeauru ning tõrvainete sadestumine lõõri seintele eriti tugev. Pole kaugel aeg, mil korsten ja lõõrid on nii pigi täis, et tuleb uuesti laduda. Mis see maksab?
Seega – enne kütmist tuhakamber tühjaks ja kolderest puhtaks. Kütmise ajal aga siiber täiesti lahti.

Mitte liiga palju kütust korraga
Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga. Sel juhul kuumeneb ahju sisemus kiiremini kui välispind. Kuna aga kivid soojenemisel paisuvad, siis kõva kütmise korral teevad nad seda ebaühtlaselt. Tagajärjeks on ahju kiire pragunemine.

Lõpetuseks
Kütmine pole ainult tikust tule tõmbamine, see vajab küttekolde ettevalmistamist ja õigeks kütmiseks vajalike toimingute õigeaegset tegemist. Sestap pole kasulik põlevat küttekollet üksi või laste hoolde jätta.
Pealegi, kui korsten kaua puhastamata, võib tahm ise süttida. Siis pole muud kui helistada numbril 112.

Kasutatud allikaid:

  • Arvo Veski. Ahjud, pliidid, kaminad. “Valgus?, Tallinn, 1998
  • Müüritud küttekolde ehitus. “Ehitame? kirjastus, Tallinn, 2003, vt. ka www.ehitame.ee
  • Eesti Tuletõrjeliidu organiseeritavate korstnapühkijate kursuste materjalid.

Eelmised artiklid:

Pilk naabri ahju – kes millega kütab? (07.10.2004) Eestlane on juba selline, et tunneb alati huvi, mõnikord isegi ülemäärast huvi naabrite tegemiste-toimetamiste vastu. Mõnikord võib selline uudishimu see aga kasulik olla.

Korstnapühkija tahmast (07.10.2004) Igast põlevainest lendub osa suitsuna korstnast välja, teine osa aga ladestub tahma ja pigina lõõridesse. Kui ladestunud tahma ja pigi on liiga palju, võib see ise süttida.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam