Uudistaja looduse ja teaduse uudiskiri 14. detsember 2004 (13.12.2004 19:08)

Uudistaja 14. detsember

UUDISTAJA SOOVITAB

Soovite saada Loodusajakirja väljaandeid alates uue aasta
jaanuarist?
Ei ole veel tellinud?
Tellige enne selle nädala reedet, 17. detsembrit!

Looduses liikuja plaadike

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus on
valmis saanud CD-plaadi, millelt näeb ja kuuleb, kus Eestis
omanikuprobleemideta matkata ja ööbida saab.
RMK loodusradade, metsaonnide, piknikukohtade, lõkke- ja
telkimisplatside võrgustik katab nüüdseks terve Eesti.
Siiski, Vormsil veel ei ole. Need on paigad, mida hooldatakse
ja kuhu igal kahejalgsel, olgu linnul või inimesel, lubatud
minna. Aga need on ka paigad, kus imetajast kahejalgne peab
arvestama, et temast midagi sihukest maha ei jääks, et mõnel
teisel häbi ja halb hakkab.
CD pealkirjaga “Looduses liikumise võimalused riigimetsamaal
ja kaitsealadel�? sisaldab andmeid alates 25-st
looduskeskusest kuni 130 lõkkekoha ja 178 matkarajani välja.
Mis halb, et ega seda CD-d matkale kaasa võtta saa. Kui just
läpptoppi seljakotti ei topi. Ka on info sellel üldisemat ja
kohalemeelitavat laadi. Kes tahab teada täpsemalt, saab
vaadata RMK koduleheküljelt www.rmk.ee alapeatükist “Puhkus
riigimetsas�?.
Loodusajakiri

Meisterdavad linnumaju

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab Kompanii tänaval
majas nr 10 teisipäeval, 14.detsembril kl 16 kõigile
loodushuvilistele lindude toidumaja meisterdamise
pisifestivali. Soovitatakse kaasa võtta omameisterdatud
toidumajakesed, mis võiksid teistele heaks eeskujuks olla.
Ornitoloogiaühing jagab asjakohaseid selgitusi ja nõuandeid
lindude toitmiseks, vaatlemiseks ja loendamiseks talvel.
Tutvustatakse ka linde, kes toidumajakesi külastavad.
Ühiselt valmistatakse lindude toidumaja ja küsitakse nõu
asjatundjatelt. Materjali võiks kaasa võtta. Teatud kogus
vahendeid on ka kohapeal olemas. Auhinnad Eesti
Ornitoloogiaühingult ja Jungentilt. Meisterdamisvahendid
Ehituse ABC-lt.
Tartu Keskkonnahariduse Keskus

UUDISED

Tekib Eesti esimene tuuleveskite kogukond

Pakri poolsaare tipus osaliselt endise NL piirivalve
õppekeskuse maa-alal püstitatakse kaheksa tuulegeneraatorit.
18,4 MW võimsusega tuulepark hakkab tootma umbes protsendi
Eestis tarbitavast elektrist. Jaanuariks saab paika kaheksa
Nordex N90 tuulejaama. Sellise tuulegeneraatori võimsus on
2,3 MW, masti kõrgus 80 m ning tiiviku siruulatus 90 m.
Esimene
tuulegeneraator peaks alustama tegevust juba sel nädalal,
tuulepark valmib lõplikult 2005.a. märtsiks.
Tuulepargi omanikuks on Norra energeetikaettevõtte Vardar AS
Eesti tütarettevõte OÜ Pakri Tuulepark. Vardar AS on Norra
Buskerud’i maakonna energeetikakontsern, mis on tegelenud
peamiselt hüdroelektri- ja tuuleelektrijaamadega.
Pakri tuulepargi eeldatav aastane elektritoodang 56 GWh
vastab umbes ühele protsendile elektrienergia lõpptarbimisest
Eestis. Riigi eesmärk on tõsta aastaks 2010 taastuvelektri
osakaal 5,1 protsendini lõpptarbimisest. Tuulepargi toodang
võib ülal hoida umbes 10 000 kodumajapidamist.
Pakri Tuulepark/Loodusajakiri

Uued teated lindudelt

Kana genoom on kompaktsem kui imetajal. See koosneb 20 000 --
23 000 geenist, mille moodustab miljard DNA tähte. Inimese
genoomis on umbes sama palju geene, ent 3 miljardit tähte.
Linnud lahknesid imetajatest 310 miljoni aasta eest. Inimesed
ei oska enam valmistada mune, ent kasvatavad juukseid.
Misvastu linnul on nokk ja suled. Kõigest hoolimata on
imetajal ja linnul ühised 70 miljonit DNA aluspaari.
Kuid lindude omavaheline sugulus pole üldsegi selge. Kaks
liiki võivad välja näha sarnased, ent ei pruugi olla
lähedased geneetilised sugulased.  Uurinud 150 linnuperekonna
genoomi, leidsid teadlased kaks erinevat evolutsioonilist
sugupuud. Ning nende vahel hulganisti näiteid koonduvast
evolutsioonist – protsessist, milles eri liigid omandavad
arengu käigus ühtelaadi välimuse ja jagavad sama
ökonurgakest.
Mõlemas sugupuus on esindatud kakulaadsed öölinnud, nektarist
elatuvad kõveranokalised tiivulised ja puu otsas elamiseks
väändunud varvastega linnud. Nõnda ei avalda välimuse järgi
liigitamine lindude omavahelise suguluse tagamaid.
New Scientist/Loodusajakiri

Seitse aastatuhandet purjutamist

Hiljutised keemilised analüüsid näitavad, et hiina
külaelanikud valmistasid alkohoolseid jooke juba 7000 aastat
tagasi. Siiani pärinesid vanimad tõendid alkohoolsete jookide
valmistamisest 5400 aasta tagusest Iraanist. Samal ajal
tekkis põllundus, kasutati ränikivist tööriistu ja relvi.
Iidne jook valmistati riisist, meest ja viirpuu viljadest.
New Scientist/Loodusajakiri

TERVISEKS

Kes tahab lapsi, ärgu võtku sülle arvutit

Arvuti süles hellitamine võib meestele kalliks maksma minna.
See võib vähendada nende lootust saada isaks. Sülearvuti
tundide kaupa süleshoidmine ning sellega kaasnev jalgade
pikaajaline kooshoidmine suurendab nimmetemperatuuri tervelt
2,8 pügala võrra. Selline temperatuuri tõus on piisav, et
mõjutada seemnerakkude kvaliteeti. Seda muidugi juhul, kui
arvutit hoitakse süles süstemaatiliselt, mitu korda päevas ja
päev päeva kõrval.
New Scientist/Loodusajakiri

FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike:
Hääletusmaraton kiitis Paluküla Hiiemäe planeeringu heaks

Möödunud neljapäeval pidasid Kehtna vallavolinikud
hääletusmaratoni, mis tipnes heakskiitva otsusega võtta vastu
Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering koos otsust
motiveeriva osaga. Poolt oli 16 vallavolikogu liiget ning
vastu kaks.
“Kehtna volikogu ei taganenud juba varem tehtud otsusest,�?
sõnas Kehtna vallavolikogu esimees Märt Riisenberg. Esimest
korda võeti detailplaneering vastu 21. septembril.
Selle peale esitasid vaide Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing ja
Aivar Jürisalu. Põhjenduseks toodi otsuse vähest
motiveeringut.
Detailplaneeringusse jäid tõstukid, spordiväljakud ja
hoonestus. Tugevaks argumendiks loeti, et Paluküla 31
täiskasvanust on keskuse vastu ainult üks.
Motiveeringus määratleti, et Palukülast võiks tervise- ja
sporditegevuse kõrval saada keskkonnakaitse ja loodushariduse
keskus. Samuti ei piirata Paluküla Hiiemäe kasutamist
kultuskohana. Motiveeringus rõhutati, et detailplaneeringu
koosolekud olid demokraatlikud, sest koos käidi kuus korda.
Allikas: Nädaline

Kommentaar:
Seda oligi oodata
Nii nagu ei kao maamunalt jahimehed, nii ei kao ka inimesed,
kes tahavad mägesid tõsta paigast ja jõgesid ümber suunata.
Paluküla mägede puhul pole ju asi selles, kas keegi tahab
võtta maha ühe puu rohkem või vähem.
Küsimus on, et tahetakse looduslik mägi hoopistükkis ära
hävitada. Nii nagu hävitati ära looduslik Väike-Munamägi.
Mistahes “mullatööd�? tähendavad ju mäe suurema või vähema osa
ümbertõstmist. Ja olgu hiiemägi või ei, selline tegevus peaks
igale endast lugupidavale eestlasele lihtsalt vastukarva
olema. Iseloomulik on ka põhjendus: kõik külaelanikud seda
asja tahavad. Tuleb siis nii välja, et Eesti on ikkagi
hõimude tallermaa, mitte mingi iseseisev riik. Aga Eesti
Naislaulu Seltsile säherdune asi meeldib. Ega siis ilmaasjata
valitud Kehtna vallavolikogu esimees Märt Riisenberg aasta
isaks.
Uudistaja

KIIRKOMMENTAAR
Surmatants prügimäe otsas

Juba ära hakkava tüütama need uudised, kuidas Eestis
piirkondlikke prügilaid tekitatakse. Kord protestib üks, kord
teine pool. Harjumaal on asi nõnda, et kaks konkureerivat
prügifirmat otsivad ise kohta, kus saavad, ja püüavad
kohalikke nõusse meelitada. Veelkordne näide, et seal, kus
vaja, meil riiki pole. See on ju ometi riigi asi leida need
paikkonnad Eestis, kuhu prügilaid on mõistlik rajada. Täpsema
paikapaneku jaoks on välja mõeldud maavalitsus. Pole iga küla
asi otsustada, kuidas prügilate võrgustik üles ehitatakse.
Samuti pole see iga prügifirma asi. Niikaua, kui riik seda ei
taipa, jäämegi loodusesse laialimäärdunud prügilaks.
Tiit Kändler

Prindi

Eelmised artiklid: