•  

Jaanuar taevas


 

Detsembris olid mõned selged õhtud, ööd ja hommikud, mil huviline võis vaadata kõike seda, mida taeval pakkuda on. Usinamad otsisid üles ka komeedi Machholz (ametliku nimega c/2004 Q2), mis praegusel ajal on linnast väljas leitav ka palja silmaga. Linnaoludes on binoklist palju abi.

Avalikke vaatlusi vaatamata suurele soovile ja mõnedele selgetele õhtutele siiski teha ei õnnestunud, küll aga sain rõõmustada sugulasi, kelle juures jõuluaega veetmas käisime.

Jaanuari öötaevas rõõmustavad meid jätkuvalt Saturn, mis juba keskõhtul on üsna heas positsioonis, et vaadata.
Kui teate, kuidas Orioni leida, siis sellest on palju abi igasugu muude objektide juurde orienteerumisel.

Merkuuri ja Veenus tantsivad jaanuaris taevast valssi. Olles küll mõnemad üsna madalas hommikutaevas, on nad üsna lähestikku (lähim seis 19 kaareminutit 13. jaanuaril) ja suureks abiks on Veenuse suur heledus. Kuu alguses on Merkuur Veenuse kohal, kuu teises pooles jällegi vastupidi. Veenuse ketas paistab ligi kaks korda suurem kui Merkuuril, Veenus paistab peaaegu üleni valgustatud, Merkuurist on näha kolm neljandikku.
8. jaanuari hommikul on neist paremal peenike vana Kuu.

Marss on leida Veenusest kella kahe suunas samuti hommikutaevas. Tõuseb u tund enne Veenust, kuid on 100 korda sõsarplaneedist tuhmim.
Marss on jätkuvalt teisel pool Päikest ja paistab üsna pisike, kuid 2005. aasta lõpus on taas lähiseisu aeg.

Jupiter tõuseb aina varem - umbes kell üks öösel kuu alguses ja veidi peale ühtteist õhtul kuu lõpus. Siiski on Jupiter paremini vaadeldav hommikutundidel.
8. jaanuaril moodustavad Jupiter, Maa ja Päike täisnurkse kolmnurga (läänepoolne kvadratuur, vt lähemalt http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=14).
Öösel võite vaadata, kas näete, et planeedi serv oleks nagu varjus. Hommikul võite teha proovi, et kuni mis kellani suudate ta taevast üles leida.

Saturn on 13. jaanuaril Päikesega vastasseisus ja vaadeldav terve öö.
14. jaanuaril laskubCassini missiooni Huygensi sond Saturni kaaslasele Titan. Teekond võtab aega 2 tundi kuni 2,5 tundi, mille jooksul teostatakse hulga mõõtmisi. Kui sond jääb laskumisel terveks, on see võimeline ühe tunni vältel edastama üilte Titaani pinnalt.

Cassini missioonist rohkem:
http://saturn.jpl.nasa.gov/home/index.cfm
http://www.esa.int/SPECIALS/Cassini-Huygens/

Uraan, Neptuun ja Pluuto on kehvas asendis, et neid korralikult vaadelda.

Veel veidi komeedist Machholz. Donald Machholz Kaliforniast, kelle kontol on nüüd 10 komeedileidu, avastas selle 2004. aasta augustis oma 1968. aastal ostetud 6-tollise (!) Newtoni skeemiga peegelteleskoobiga.
Komeedi heleduseks ennustatakse 4 või lausa 3 tähesuurust (pimedusega harjunud silm võib selge ja valgussaastevaba taeva korral näha objekte heledusega kuni 6,5 tähesuurust). Võrdluseks - Andromeda udu näiv heledus on 3,4 tähesuurust.
Otsima peaks seda praegusel ajal Sõela ümbrusest. Kui Orion on leitud, siis sealt paremale jääb Sõnni tähtkuju. Sõnni pea moodustavad V-kujuline Hüaadide parv Aldebaraniga, sealt paremale-üles leiate Plejaadid ehk Sõela. 7-9. jaanuaril on komeet Sõela kõrval, edasi liigub ülespoole läbi Perseuse ja on läbi õhtu ja öö hästi vaadeldav. Periheelis (Päikesele kõige lähemal) on komeet 24. jaanuaril.

Lootus püsib, et ehk jaanuaris korraldame avaliku planeedi- ja komeedivaatluse. Jälgige reklaame ja ilma! Operatiivsete uudiste saamiseks võite liituda Ridamuse (www.ridamus.ee) või www.teleskoop.com kirjalistiga.


< Tagasi

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam