Üleujutused on Eestis olnud siiani harvad. Seetõttu puudub ka käepärane teave, mida ette võtta pärast vee lahkumist üleujutatud korterist või keldrikorruselt. Majaomanikel ja -elanikel lasub suur koorem, et päästa nii enda vara kui ka ühisomand. Seda tööd tuleb teha nii kiiresti kui võimalik pärast veetaseme alanemist. Artiklis antakse mõningaid näpunäiteid, kuidas seda tööd planeerida ning milline peaks olema taastustegevuste järjekord.
Reaalse üleujutuse ohu korral:
*Teisaldage mööbel, elektriseadmed, riided jm kodune vara võimaliku uputuse piirkonnast maapinnast kõrgemale korrusele;
*Viige uputuse piirkonnast kõrgemale õlid, lahustid, mürgised ained nagu putuka- ja taimemürgid, et vältida vee saastumist;
*Keldrikorrusel eemaldage WC potid ja sulgege kanalisatsioonitorude avad ning kraani äravoolutorude avad puupunnidega, sest kanalisatsioon võib tagurpidi tööle hakata;
*Ühendage lahti kanalisatsiooni juhitud vihmaveetorud;
*Kontrollige, ega keldrikorrusele pole kinni jäänud koduloomi;
*Kontrollige esmaabi- ja sidevahendite olemas- ning korrasolu;
*Vahetu ohu korral lülitage maja elektrivõrgust välja.
Pärast üleujutust:
Pärast veetaseme alanemist tuleb kohe asuda tegutsema, sest vesi rikub peaaegu kõiki materjale. Maja konstruktsioone, mööblit, tekstiili, vaipu jm tuleb hakata kuivatama nii ruttu kui võimalik, sest märgunud materjalid on hea pinnas hallitusseentele ja bakteritele. Need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii terviseprobleeme kui ka vara pöördumatut riknemist.
Enne kui alustada:
Üleujutuse all olnud piirkonda sisenedes tuleb olla ettevaatlik. Kummijalatsid ja -kindad kaitsevad elektrilöögi eest ruumides, kus põrandal on veel veekiht. Vähimagi kahtluse korral tuleb võimalikust elektrilöögi ohust teatada päästeametile.
Hoone:
Veenduge, et maja vee all olnud osad on terved. Vundamendi uurimisel jälgige seda eriti maja nurkade läheduses. Veenduge, et vundamendi äärest pole vesi pinnast ära uhtunud. Pange tähele kõmmeldunud või üleskerkinud seinapaneele ja põrandaplaate. Uurige, kas põrandates pole auke, purunenud klaasi tükke või muid ohtlikke rususid.
Vesi
Üleujutusest jäänud vesi võib olla saastatud reoveega või teiste saasteainetega, seetõttu tuleb (vähemalt esialgu) kanda taastamistööde juures kummikindaid. Ka kraanist tuleva vee suhtes tasub algul tähelepanelik olla – kas pole muutunud selle maitse, värv või lõhn, mis annab tunnistust kaevu või muu veeallika reostumisest.
Puhastus- ja taastustöödel võib vaja minna järgmisi vahendeid:
kummi- ja töökindad;
tolmumask;
kaitseprillid;
tihedast materjalist tööriietus;
panged, põrandalapp (narmashari), kühvel;
tangid, haamer;
mitmes suuruses prügikotid;
kloori sisaldav pesuvalgendaja;
nõudepesupesuvahend, mis ei sisalda ammoniaaki (Seda võivad sisaldada nõudepesumasina pesuvahendid. Kontrollida seda pesuvahendi pudeli sildilt. NB! Kunagi ei tohi segada kloori sisaldavat pesuvalgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on väga mürgine gaas);
suuremad kausid või anumad riidematerjalide loputamiseks;
pesunöör riidematerjalide kuivatamiseks, ülesriputamiseks (seda läheb tunduvalt suuremas koguses vaja kui tavalise pesu kuivatamiseks);
veekindlad pikendusjuhtmed;
sukelpumbad;
märg/kuiv tööstuslik tolmuimeja;
ventilaatorid;
spetsiaalsed õhuniiskuse eemaldajad;
puhurid, soojendajad;
patareidel töötav raadio;
jm.
Tähtis:
Kõige tähtsam on kiire tegutsemine. Üleujutuses kahjustada saanud paberid ja dokumendid tuleb hallituskahjustuste vältimiseks, nii ruttu kui võimalik, panna sügavkülmutisse. Hiljem on aega nende kuivatamise ja taastamisega tegeleda. Kui esemed või dokumendid on kahjustatud reoveega, siis tuleb tarvitusele võtta ka sanitaarettevaatusabinõud.
Märjad esemed on rasked ja haprad, seetõttu tuleb need ümberpaigutamiseks, kuivatamiseks või külmutamiseks asetada kindlale alusele. Kõiki üleujutuse tekitatud kahjustusi tuleb kirjalikult dokumenteerida, pildistada või teha videofilm. Kahjustustest teatage nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalset kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitsealuste majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.
Veekahjustused:
Seisvat vett võib eemaldada kas pumpamisega või ämbritega väljakandmisega. Vett tuleb majast eemaldada (välja pumbata) aeglaselt – ööpäevas umbes kolmandik vee koguhulgast. Kui maja ümbritsev pinnas on veega küllastunud ja vett eemaldatakse majast liiga kiiresti, võib see põhjustada müüride sissevarisemist ja/või põrandate üleskerkimist.
Seejärel on soovitatav teha lõplik vee eemaldamine tööstusliku tolmuimejaga. Kui liigveest on kahjustatud veeallikad või -hoidlad, tuleb nende puhastamiseks konsultatsiooni saamiseks pöörduda sanitaarasutuse poole.
Kütmine ja tuulutamine:
Kuivatamise algfaasis tuleb olla ettevaatlik igasuguse kütmisega. Enne vee lõplikku eemaldamist pole soovitav maja energiliselt kütta. Temperatuuri tõustes intensiivistub vee auramine. See põhjustab maja konstruktsioonides ja kuivavates mööbliesemetes struktuurimuutusi, mis väljenduvad eelkõige pragunemises ja kaardumises. Niiske soe õhk tõuseb kõrgematele korrustele ning tekitab lisaks ka seal hallituskahjustusi. Suurt tähelepanu tuleb pöörata tuulutamisele.
Praht ja rusud:
Eemaldage majast kõik märg praht, purunenud esemed ja rusud. Eemaldage ruumide põrandatelt veega tulnud muda ja muu praht. Üleujutuse all olnud ruumides olnud mööbel, kodutehnika, voodiriided ja kehakatted viige mujale nende kuivatamiseks või puhastamiseks.
Desinfitseerimiseks peske pesuvalgendaja lahusega (kandke kummikindaid!) maha seintele ja mööblile kinnitunud muda, loputage mitu korda. Selle töö juures peab olema tagatud korralik ventilatsioon - avage uksed ja aknad. Kui pesuvalgendajat kasutatakse kinnistes ruumides, kandke söefiltriga respiraatorit, sest klooriaurud on sissehingamisel ärritavad ning mürgised. Lisaks on soovitatav selle töö juures kasutada ka kaitseprille. Pesuvalgendaja rikub materjale, seetõttu on oluline pesulahus kohe maha pesta ja loputada veega mitu korda.
Pindu, mis pole veega otseselt kokku puutnud, on soovitatav üle pühkida lapiga, mis on niisutatud leige veega lahjendatud pesuvalgendajaga (1 osa pesuvalgendajat, 4 osa vett), millele lisatud väike kogus nõudepesuvahendit. Seejärel hoolikalt loputada.
Hoone konstruktsioonid:
Kasutades õhuniiskuse eemaldajat ja ventileerimist kuivatage hoone täielikult. Kivikonstruktsioonide kuivust saab kontrollida lihtsa meetodiga kattes väikese osa seina või põrandat tihedalt läbipaistva toiduainete pakkekilega (ääred kinnitage kleeplindiga). Kui materjal on seest veel märg, siis muutub kile sisepind uduseks ja materjali pind kile all muutub tumedamaks kui kilega katmata osa. Kuivatada seni, kuni sellist efekti enam ei teki. Kuivavatele kiviseintele tekib valge või mingit muud värvi kohev kiht või kelme. See on tingitud müüri sees olnud ja (mere)veest jäänud sooladest, mis vee müürist väljaauramisel sinna välja kristalluvad. See kiht tuleb lihtsalt maha pühkida.
Veekahjustusega ruumides eemaldage seinte alumisest osast vähemalt 50cm veetõusu viimasest piirist kõrgemalt tapeet, kipsplaadid ja soojustusmaterjalid. Eriti seina soojustusmaterjal (saepuru, -laast, klaas- või kivivill) seina sees ise ära ei kuiva. Konstruktioonide osaline avamine nende kuivatamiseks on olulise tähtsusega hilisemate puitkonstruktioonide seenkahjustuste (eriti majavamm) ja kõikide hoones kasutatud materjalide hallituskahjustuste ennetamiseks.
Puhastage ja loputage kõiki põrandaid nii ruttu kui võimalik. Põrandate vaipkatted, mis on tulvaveest märgunud, tuleb kohe eemaldada. Puitpõrandad vabastage PVC või teistest rullkattematerjalidest (linoleum vanemates majades). Reoveega läbiimunud põrandakatted tuleb kohe ära visata. Puhastamiseks kasutage vee, kloori sisaldava pesuvalgendaja ja nõudepesuvahendi segu. Seejärel loputage kindlasti hoolikalt. Kõiki materjale tuleb väga hoolikalt ja nii kiiresti kui võimalik kuivatada. Kuivamise kiirendamiseks eemaldage põrandast mõni seinaäärne laud.
Maja elektrisüsteemid:
Ilma vastava erihariduseta on ülimalt ohtlik nii enda elule kui ka kaaskondlastele ning majale tervikuna asuda elektriparandusi tegema. Seetõttu tuleb nende probleemidega pöörduda meedias avaldatud infoallikate poole (kriisiabitelefonid, -punktid).
Hallitus
Kui ruumi tekib ebameeldiv lõhn, siis võib see olla põhjustatud materjalide märgumisest, kuid peamine allikas on kasvama hakanud hallitusseened. Kui avastatakse hallitusseente kolooniaid, mis näevad välja nagu mustad (peamiselt) või mõnda muud värvi kogumid või laigud, siis tuleb need kohe hävitada pesuvalgendaja lahusega pestes. Mitte mingil juhul ei tohi hallitanud pindu enne kuivatada ja seejärel hallitanud kiht maha kraapida. Sellega lennutate õhku lugematul hulgal hallitusseente ülikergeid eoseid, mis sisse hingates võivad tekitada tundlikel või allergilistel inimestel tõsiseid hingamisteede häreid. Lisaks aidate niiviisi kaasa hallituseente levikule majas. Hallitus tuleb alati märjalt eemaldada!
Hallituse tekkimist saab, kui mitte vältida siis, vähendada märgunud esemete kiire (hiljemalt 48 tundi pärast veetaseme langemist) toimetamisega kuiva ja külma kohta, mida tuleb hästi ventileerida. Kui väljas kestab pidev vihmasadu (õhuniiskus 100%), siis ei ole soovitav ruume akende kaudu ventileerida. Kuivamist sel juhul ei toimu ning hallitusseened hakkavad kasvama hoolimata madalast temperatuurist.
Pori
Kui esemed on poriga läbi imbunud, siis tuleb neid puhta veega loputada. Sealjuures tuleb olla väga ettevaatlik, sest esemed võivad sisaldada vees lahustuvaid osi ja liimi. Kui esemed on ainult pealt porised, laske neil kuivada ja seejärel pühkige kuivanud pori maha.
Tekstiiliesemed
Märgi tekstiiliesemeid (vaibad, eesriided, kardinad) ei tohi jätta hunnikusse seisma. Võimalusel eraldage kohe tumedat ja heledat värvi tekstiiliesemed ning loputage rohke veega kuni vesi enam ei värvu. Suruge suurem vesi välja (mitte väänata). Seejärel laotage kuivatamiseks hästi õhutatavasse ruumi laiali. Seejuures tuleb jälgida, et esemed ei veniks ülemäära välja. Kuivatage need nii kiiresti kui võimalik puhuriga või fööniga. Kuumutamisega ei tohi liialdada, sest paljud teksiiliesemed sisaldavad sünteetilisi (kiud)materjale, mis võivad kuumuse käes üles sulada või kokku tõmbuda.
Eemaldage kõik metallist kinnitus- või riputusklambrid, mis hakkavad märja eseme küljes kiiresti roostetama (eriti mereveega märgumise puhul). Roosteplekke on hiljem raske (või võimatu) eemaldada.
Kui ese on väga väärtuslik ning pole liiga suur, siis pakkige see eraldi kilekotti ja asetage sügavkülmikusse, mis võimaldab selle puhastamise ja kuivatamisega tegeleda hiljem.
Mööbel
Selleks, et mööbli puitosad ei kõmmelduks ega lõheneks, tuleb mööblit kuivatada aeglaselt, kindlasti ei tohi seda kuumutada. Märja puidu kuumutamisel see paisub ning võib eseme jäädavalt ära rikkuda. Pinna värvumine on väiksema tähtsusega ning sellega saab tegeleda hiljem. Olge ettevaatlik pudeneva värviga ning lahtipundunud vineerikihtidega. Mööbliosad võivad vees pehmenenud või lahustunud liimi tõttu üksteise küljest lahti tulla.
Kapiuksed ja sahtlid tuleb nii kiiresti kui võimalik lahti teha, sest muidu kiiluvad need paisudes kinni ja kappi ei saa avada ega seest kuivatada. Kui puit on juba pundunud, siis pole mõtet ülemäärast jõudu avamiseks kasutada, sest tagajärjeks võib olla kogu mööblieseme purunemine. Lahtine vesi tuleb mööbli pealt ära kuivatada (soovitav pehme majapidamispaberiga, mis imab hästi vett).
Katke ülestõusnud vineertahvlid küpsetus- või võipaberiga ning asetage sellele raskus. Kuivatage puhuriga. Liiga kiire kuivamise takistamiseks võib laotada (mitte tihedalt!) mööbliesemele polüetüleenkile.
Polstriga mööbli kuivatamiseks eemaldage lahtised padjad, kuid mitte polster, suruge lahtine vesi polstrist välja ja eemaldage majapidamispaberiga. Tõstke mööbel põrandast kõrgemale ja kuivatage puhuriga.
NB! Elektriseadmetega esemete ja mööbli kuivatamisel ei tohi töötavaid seadmeid panna esemetele liiga ligidale või jätta järelevalveta. Kindlasti tuleb need öötundideks välja lülitada. Muidu võib juhtuda nii, et mida ei võtnud vesi, selle saab tuli.
Metallesemed:
Märgunud metallesemed tuleb viia kuiva kohta nii ruttu kui võimalik. Esemeid tuleks ettevaatlikult puhta veega (!) loputada, eemaldada vesi majapidamispaberiga pinnalt ja puhuriga õõnsustest ning jätta õhu kätte kuivama.
Märgumisel mereveega on metallesemete roostetamise (korrosiooni) oht suurem kui märgumisel mageveega (vihmavesi, jõgede, järvede vesi). Kuigi meie rannikuvee soolsus on võrreldes ookeaniga (30...40 promilli) väike (5-7 promilli), piisab sellest täiesti metallesemete kiireks korrosiooniks. Üheks tundlikumaks roostetamise suhtes on raud (tsink), kuid kodumajapidamises leiduvate metallesemete puhul on tihti raske nende konkreetset koostist teada. Seetõttu on kõigi metallesemete kiire puhastamine mereveest ja kuivatamine olulise tähtsusega.
Paber:
Märgi ajalehti või muud pabermaterjali ei tohi hunnikusse seisma jätta. Enamikku pabermaterjale võib lihtsalt õhus kuivatada. Märjast pabermaterjalist ei tohi vett välja suruda ega pigistada, sest trükivärv võib laiali minna. Paberi värvumist ja eseme mõõtmete muutumist saab paberi konservaator hiljem kõrvaldada.
Raamatud:
Läikpaberil kunstiraamatud ja –albumid tuleb lehtede kokkukleepumise vältimiseks nii ruttu kui võimalik märjalt kilekotti sulgeda ning sügavkülmikusse asetada.
Teised märgunud raamatud võib lehthaaval mõõduka temperatuuri juures puhuriga kuivatada. Kui raamat on läbi vettinud, on mõistlikum see esialgu kiiresti külmutada ning tegeleda selle kuivatamisega hiljem.
Dokumendid
Võtke dokumendid märjast hoiukarbist välja või eemaldage värviliste pappkaante vahelt. Asetage need kõvale sirgele ja kuivale alusele. Kinnikleepunud lehti ei tohi jõuga lahti rebida, neid saab hiljem lahti leotada. Kus võimalik, eemaldage kinnitusklambrid, et vältida nende roostetamist. Kuivatage pehmel niiskust imaval majapidamispaberil, või kui olukord tundub esialgu lootusetu, külmutage sügavkülmikus.
Raamitud pildid:
Eemaldage pilt raamist, asetage pildipoolega üles pehmele paberile või vett hästi imavale riidele ja jätke õhu kätte kuivama. Mitte mingi juhul ei tohi vett välja suruda ega pigistada!
Paksule paberile, pärgamendile maalitud kustiteoseid, akvarell- või pastellmaale, söe- või kriidijoonistusi ei saa omal jõul taastada. Selleks on vaja professionaalse restauraatori oskusi.
Õlivärvidega maalid lõuendil:
Vabastage maalid veest nurkapidi nõrguma riputades. Viige maal kuiva ruumi, kus on hea ventilatsioon. Eemaldada pealmine iluraam, kui see pole lõuendi külge kleebitud. Ärge eemaldage maali alusraamilt, see hoiab maali lõuendit pinge all! Tugevalt kahjustatud või kõrge pinnareljeefiga maalid asetage maalinguga ülespoole horisontaalselt nii, et õhk pääseks sellele igast küljest ligi. Madala pinnareljeefiga või vähem kahjustatud maalid asetage maalinguga alla pehmele vett hästi imavale riidele, mis on kaetud sileda majapidamispaberiga. Kui alusraam on kõverdunud, asetage nurkadele raskused. Edasiseks tegevuseks tuleb konsulteerida kunstirestauraatoriga.
Ffotod
Väga vanad (ajaloolised) fotod (ferrotüüpia, dagerrotüüpia) ei ela märgumist üle ja hävivad. Seeetõttu tuleks neid alati hoida veekindlates karpides kõrgemal võimalikust märgumispiirist.
Kui tavalised fotod on märgudes kokku kleepunud, pole mõtet neid jõuga lahti rebida.
Määrake fotode päästmise järjekord (vastavalt nende tundlikkusele märgumise suhtes):
kaasaegsed värvifotod
mustvalged fotod
mustvalged negatiivid.
Enamikku fotosid saab õhu käes kuivatada (pildipool üles) või esialgu külmutada, seejärel sobival ajal üles sulatada ja õhu käes kuivatada.
Mida hoida, mida ära visata?
Läbimärgumisel saavad pöördumatult kahjustada :
isolatsioonimaterjalid (saepuru, villad)
kipsplaadid
tapeet
soojustuspapp
puitlaastplaadist mööbel
madratsid
pehme täidisega mänguasjad
padjad
mööblikatted
pehme polster
diivanipadjad
Täispuidust mööbli karkassi on võimalik päästa. Selleks tuleb puitu esmalt puhastada, desinfitseerida, loputada ja hoolikalt kuivatada liikuvas õhujoas kaitstes seda liiga kiire kuivamise ja päikesevalguse eest. Liiga kiire kuivatamine põhjustab puitdetailide kõmmeldumist ja pragunemist.
Pestavatelt rõivaesemetelt kraapige suurem muda maha, siis peske ja loputage neid korduvalt külma veega, kuhu on lisatud kausitäie vee kohta üks pudelikorgitäis pesuvalgendaja lahust. Seejärel tuleb esemed kiiresti kuivatada.
Hoone ümbrus tuleb vabastada tulvaveega saabunud prahist ja orgaanilisest mustusest, mis on heaks kasvulavaks bakeritele ning hallitusseentele.
Puhastustööde piirkonnast on soovitatav lapsed ja lemmikoomad eemale hoida.
Enne tagasikolimist veenduge, et kraanist tulev või kaevust võetav vesi on joogikõlblik. Selleks tuleb lasta seda analüüsida. Infot selle kohta küsige kriisiabikeskusest.Veenduge, et kõik üleujutatud ruumid on hoolikalt puhastatud, desinfeeritud ja kuivatatud; kõik tulvaveega kokkupuutunud toidunõud on põhjalikult pestud ja desifitseeritud, kas keeva veega või steriliseeriva lahusega (1osa pesuvalgendajat, 4 osa vett) ning seejärel korralikult loputatud ja WC on töökorras.
Hoone soojussõlm ja elektrivarustus
Vee all olnud majaosa elektrisüsteeme ei tohi enne kasutada kui neid on kontrollinud spetsialist.
Põrandates olevad äravooluavad:
Desinfitseerige äravooluavad kasutades lahjendamata pesuvalgendajat. Puhastage sodist maja vundamendis olevad tuulutusavad ja –restid.
Toit:
Ära tuleb visata kõik järgnevalt loetletud toiduained, kui need on tulvaveega märgunud:
külmkapis, kaasa arvatud sügavkülmas, olevad toiduained,
liha,
puu- ja juurvili,
karpides ja kottides olevad toiduained,
endakonserveeritud toiduained (kuna plekkkaane äärealust ei ole võimalik korralikult desinfitseerida),
kõik arstirohud, kosmeetikavahendid ja teised tualetttarbed,
mehaaniliselt vigastatud või mõlgitud tööstuslikud konservikarbid.
Ülejäänud tööstuslikud konservikarbid tuleb hoolikalt pesta ja desinfitseerida. Enamus puhastus- ja kuivatustegevust peab toimuma paari ööpäeva jooksul, sest hiljem ilmub märgadele asjadele hallitus.
Urve Kallavus, materjaliteadlane, TTÜ professor 11/01/2005
Allikas: Roheline Värav
Niiskunud hooneis tekib seeneoht (11.01.2005)
Kliimasoojenemine põhjustab Arktikas suure segaduse (08.01.2005)
National Geographics: täna lõppeval aastal pälvis kliimamuutus üldise huvi (31.12.2004)
