•  

Aedniku kalender. Aprill (01.04.2005 10:27)

* Aknalaua-aiandus on täies hoos
Valgusküllasel aknalaual jätkub vitamiinirohelise ning avamaa- ja kasvuhoonetaimede ettekasvatamine. Seemnepakkidel on tavaliselt kirjas, millal midagi külvata. Kuna aiapoodides on istikukassettide valik üsna suur, tuleks seemned algul väiksemahulistesse kuubikutesse panna ning istikud vastavalt juurestiku kasvule suurematesse kassettidesse ümber tõsta. Kevade venimisel on eriti oluline, et juurestik ruumipuudusse ei jääks ning hoolealuste mahukamasse nõusse siirdamine on möödapääsmatu. Kõikide taimetööde kavandamisel on eelnevalt mõistlik visata pilk külvikalendrisse. Kosmiliselt sobivaima aja valik taimedega suhtlemisel vähendab neil lisastressi ning annab kasvujõudu.

* Osta taimed tuntud tegijatelt
Lillesibulad hangi tuntud ja tunnustatud eestimaistelt firmadelt või kasvatajatelt: www.aiasober.ee; www.aiandus.ee/foorum.php. Sama põhimõtet jälgi ka istikute ostmisel. Tundmatu müüja juhusliku odava kaubaga võib kõvasti petta saada.

* Lõikamisaeg kestab
Puude-põõsaste lõikamine algas tänavu tavapärasest hiljem. Lõigata võib kuni pungade puhkemiseni, tavaliselt aprilli keskpaigani või lõpuni. Hilisel kevadel pikeneb see aeg kohati märgatavalt, eriti Eesti põhjarannikul. Sisemaal, kus sooja jaanuari järel veebruaripakane kõige paukuvam oli, ilmnevad osa taimeliikide lõplikud kahjustused alles suve poole. Sel puhul peaks ka kääritöödega ootama. Rannikualadel tunduvad kahjustused väikesemad või neid ei ole märgatagi.

* Vanad vaarikavarre lõkkesse
Kui vaarika- või pampliistandikust jäid viljunud oksad sügisel välja lõikamata, tuleb seda nüüd teha. Tüükaid ei või mitte jätta (kahjuks paljudes aedades seda soovitust eiratakse). Varred ikka maapinnani maha, kui just ei taheta kahjuritele pelgupaika tekitada. Ära tuleks lõigata ka põõsas olevad kidurad varred, sest need nagunii vilju ei näita, küll aga ammutavad taime kasvujõudu. Üheaastaste varte tipud võiks kuni paarikümne cm võrra tagasi lõigata, nii arenevad varre keskosas tugevamad ja rohkem saaki kandvad külgvõrsed.

* Kraabi puudelt samblik maha!
Nii mõneski aias on nuhtluseks puudel pesitsev samblik, vanemate puude tüvedele ja okstele tekib ka märgatavalt korpa. Selliste lisandite kaenlasse peitusid talveks kahjurid, kes nüüd soojaga mööda puud laiali jooksevad ja röövretke alustavad. Käbe aednik jõuab ehk veel tüvede ümber maha laotatud kilele või paberile kraabitud sambliku ja koorepuruga ka mõned taimevaenlased kahjutuks teha.

* Talvekatete eemaldamine
Talvel taimedel olnud valgust varjav kate tuleks hilinejatel kiiremas korras eemaldada, sest ka sealses videvikus avanevad pungad soojaga jõudsalt. Ootamatult päikese kätte sattununa saavad heledad võrsehakatised šoki ning hukkuvad. Kuu alguses võiks väikseid okaspuu veel heleda päikese eest varjutada.

* Maasikapeenarde puhastamine
Kui kuivanud lehed sügisel ajapuuduse või pakasetõrje eesmärgil koristamata jäid, tuleb seda nüüd esimesel võimalusel teha. Praht loomulikult kohe lõkkesse, sest see kubiseb haigustekitajatest!

* Sõstra-pahklest kummitab
Musta sõstra põõsaste üle-eestiliseks nuhtluseks on sõstra-pahklest. Paljud aiapidajad ei tule selle pealegi, et kahjur nende hoolealuste juures vinduvat laastamistööd teeb. Märkavad alles siis, kui põõsad suvel pooleldi raagus on. Seepärast tuleb kevadel kõik oksad väga hoolikalt üle takseerida ja ümmargused paisunud pungad ära noppida. Visata tuleb need kahjuripommid mitte maha, vaid lõkkesse või ahju.

* Muru ootab hoolitsemist
Aiapidaja igakevadiseks mureks on see, millisena muru lume alt lagedale tuleb. Korralikult külmunud pinnase puhul peaks kamar üsna hea välja nägema, kuid lumevaiba alune sula maa võib üsna armetus seisus olla. Pisielukad on sinna sageli käike ja avausi uuristanud ning mullakuhilaid tekitanud. Nüüd ei jää muud üle, kui esimesel võimalusel pärast pori kadumist muld laiali ajada ja tühikud täita. Lisaks vajavad ärariisumist praht, samblikud ja kulukiht. Kui muld raske lõimisega, oleks hea pinnast aiahargi, nugarulli või püstlõikuriga õhustada.

* Aprillis algab istutamine
Puid ja põõsaid võib hakkata istutama kohe, kui kelts sulanud ja pori kadunud. Paljasjuursete istikute puhul on väga oluline, et juurdumisaeg enne lehtimist võimalikult pikk oleks ja taimed varakevadist niiskusvaru põhjalikult kasutada saaksid. Nõuistikute eeliseks on see, et neid ka hilisemal ajal ja juba lehtinult kasvukohta siirdada saab.

* Meelita kasulikud olendid aeda!
Veel võimalus linde aeda meelitada: hekid, ilupõõsad ja põõsarühmad tuleks kujundada nii parajalt tihedaks, et sulelised seal kevadel pesaehitamise ohutu leiaksid olema. Sama kehtib ka siilidele ja kärnkonnadele turvapaiga võimaldamisel. Nemadki on meistrid aiavaenlasi hävitama.

* Hüva nõu internetist Kui oma tarkusest peaks napiks jääma, võib hädavajaliku küsimuse internetti poetada: www.aiandus.ee/foorum.php. Ka siinne muu jooksev teave aianduse kohta kulub marjaks ära.

© Väino Eskla
Aiandusportaal

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam