Need rahnud on kergesti leitavad. Veidi maad enne Pakri tuletorni paistab paremat kätt teed kummalise kujuga betoontorn - kunagine suurtükitule juhtimise torn.
Taamal on koha sisse võtnud Pakri tuulikutepark, mille kaheksa nüüdseks püstitatud tuulikut nn rohelist energiat kokku vuhistavad.
Otse torni kõrval kubiseb võsa ja puudealune suurematest ja väiksematest rahnudest. Lausa rahn rahnus kinni. Rahnud ja maapind on aga kaetud pruunika ügislehtede vaibaga.
Siin-seal aga valendab maa ülastest ja sinetab sinililledest.
Mõni rahn on kaetud pehme samblavaibaga...
mõnel aga peas sõnajalamütsid.
Pea kõik rahnud on aga kaetud ka samblike koorikuga. Ja ainult kohati võib silmata puhast kivipinda. See aga ütleb, et kõik siinsed rahnud on rabakivist. Kunagi kaugel jääajal haaras liustik oma teelt kaasa suure rabakivi ploki. See mõranes tükkideks juba oma jäisel teekonnal. Jää sulades jäid rahnud pikaks ajaks rannale lainete ja merejää meelevalda, mis nende teravad servad ümaraiks kulutas.
See sinilille pundike on end aga lausa kivist, õieti küll kivipraost, välja upitanud. Kena kevade jatku!
Palmse kandi rahnud (17.08.2004) Kui rääkida Palmse ümbruse kividest, ei teagi kohe, millest peaks alustama. Siia jääb väiksemaid nii väiksemaid kui suuremaid, nii üksi kui rühmiti paiknevaid rahne. Kõige tuntumateks on aga ehk siiski Palmse Näljakangrud.
Kuusalu kandi rahnud (11.08.2004) Kuusalu kandis on mitmeidki hiidrahne. Aga on ka muid põnevaid kive. Alljärgnevalt mõnedest pikemalt. Loe edasi >>
Kunda kandi rahnud (01.07.2004) Idapool Käsmu- Palmse joont hakkab suuri rahne nappima. Kunda kandis neid veel leidub, edasi ida poole võib aga veel vaid väheseid hiidrahne kohata. See-eest jääb siia Eesti kõige suurem rahn – Letipea Ehalkivi.
Pärispea poolsaare rahnud (28.06.2004)
"Eesti rändavad rahnud" (22.06.2004) Eile avati Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Instituudi korraldatud näitus “Eesti rändavad rahnud?, fotod ja tekst allakirjutanult, kujundus Aadam Kaarmalt.