PÄEV ENNE ILMUMIST
Vt. homme teadusuudiseid Eestist ja maailmast aadressil www.teadus.ee
Kui Thomas Hunt Morgan sellest kuuleks, pööraks ta küllap hauas ringi. Äädikakärbsel on avastatud parasiit. See uudis on tabanud maailma geneetikuid ehk enamgi, kui et inimesel oleks mingi uus parasiit avastatud.
Äädikakärbes on üks teaduse kangelasloomi, kelle peal alates Morganist on katsetatud, kuidas geenid töötavad. Ta sobib selleks imehästi. Põlvkond vaheldub kiiresti, nii et nädalaga saab katse tulemusi juba hinnata. Sestap ongi kärbest pommitatud küll röntgenkiirtega, küll radioaktiivse kiirgusega. Teda on mõjutatud lugematu hulga kemikaalidega. Ja küllap on teda opereeritud sama palju kui inimest. Kõik ikka selleks, et tekitada mõni uus mutant ja uurida, milline genoomi osa seeläbi muutus.
Thomas Morgan, kes äädikakärbsel tõestas, et geenid paiknevad just nimelt kromosoomil, sai oma töö eest 1933. aastal Nobeli preemia. Ja tal oli ka au Jossif Stalini käest sõimata saada, et samal ajal, mil maailm võitleb fašismiga, uurib keegi degenerant Ameerikas kärbest. Morganismist oli saanud nõukogulaste suus sõimusõna.
Äädikakärbsel polnud sellest küll miskit. Tema elab sadades maailma laborites väikestes karbikestes, kus teda banaaniga toidetakse, paljuneda lastakse ja katseid tehakse. Nüüd on selgunud, et kuni kolmandik äädikakärbse laboriliinidest on nakatunud bakterist, kes mõjutab kärbse bioloogiat. Ning seeläbi mõjutab vaikselt ka teadmata hulga teadustööde tulemusi.
Wolbachia nimeline bakter võib edasi kanduda vaid kärbse nakatunud munade kaudu ning on õppinud oma arengu käigus seetõttu ka äädikakärbse isaste embrüode sugu muutma. Ta võib suurendada kärbse eluiga ja kaitsta oma peremeest ohtlike mutatsioonide eest. Viimane omadus on geneetikutele kõige valusam. Üks mutatsioon näiteks takistab emastel kärbestel muneda, ent Wolbachia tagab ka sel puhul normaalse munatoodangu.
Siiski ei kavatse optimistlikumad geneetikud hakata äädikakärbseid antibiootikumiga üle külvama, et bakterit tappa. Pigem näevad nad võimalust uurida bakteri ja äädikakärbse kooslust. Mis näitab veelkord, et teadus ei tunne piire ja oskab enda kasuks pöörata ka esmapilgul kahjuliku nähtuse.
Tiit Kändler/teadus.ee
Kosmoselaev sai komeedile pihta (04.07.2005)
Tsunami lühendas jaaniööd (28.06.2005)
Suvekool kõigile: kuidas vesi teadust õpetab. (22.06.2005)
Kuidas elupaik nahavärvi muudab (13.06.2005)
Kole komeet kollitab maad (03.06.2005)
Käsmu maavärin: Eesti seismojaamad töötavad siiski (13.05.2005)
Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (09.05.2005)
Maakera on ümmargune ja tema tuum tahke (29.04.2005)
