•  

Eesti tuukrite kaitseks (12.05.2005 13:39)

Autor: Tiit Tambi

Lugedes Eesti Päevaleht Online´s kommentaare seal avaldatud tuukrilugude kohta kohtasin väga palju rünnakuid küll isikute, küll igasugu struktuuride ja ka erafirmade kohta.
Töötasin 1996. aastal Päästeameti pressiesindajana. Tollal oli päevakorral Tallinna lahes leitud Nõukogude allveelaevade hävitaja pardal asunud süvaveepommide kahjutuks tegemine. Selleks moodustati isegi valitsuskomisjon. Komisjone moodustatakse tavaliselt selleks, et aega maha võtta ja vastutust hajutada, kui midagi viltu peaks minema. Nii ka tookord – suvi lähenes lõpule, sügistormid lähenesid, aga komisjon muudkui ootas midagi. Ajakirjandus hakkas juba kergelt ärevile minema, et kas need merepõhjas asuvad miinid on laevasõidule ohtlikud, ja et kas Eesti riigi maine selle all ei kannata.
Päästeamet oli tuukrite abiga vaikselt 8 suuremat süvaveepommi juba üles tõstnud kahjutuks teinud. Murekohaks jäid 25 väiksemat, mis olid vraki külge kinni roostetanud. Neid sai ainult merepõhjas korraga lõhata. Sellealane eelnev kogemus puudus. Päästeameti demineerijad nuputasid oma süsteemi välja, palusid tuukrid appi ja ootasid käsku.
Päästeameti juhtkond vaatas ilmaennustusi ja otsustas: teeme laupäeval ära! Laupäeval, sest siis on laevaliiklus hõredam. Mina sain pressitöö korraldamise kõrval lisaülesande, pandi päästetööde staabikirjutajaks. See on asjamees, kes peab kogu toimuva fikseerima – sissetulnud info ja antud korraldused. Et pärast oleks teada, kellele apsude korral pähe anda.
Tegidki ära. Määratud hetkel kerkis veepinnale väike sammas. Keskkonnainspektsioon jäi rahule, plahvatuse tagajärjel ulpisid veepinnal ainult mõned kilud. Operatsiooni julgestasid kaldalt piirivalve ja toona veel laiali saatmata Politseirügement. Et inimesed valel ajal ujuma ei läheks. Aeg oli täpselt rihitud, ainult üks sissetulev tiibur pidi kümneminutilise seisaku tegema.
Vee peal toimetasid Päästeameti demineerijad, vee all tollesama praegu päevakorral oleva Tuukritööde OÜ tuukrid. Sügavus oli 43 meetrit. Operatsioon läks riigile maksma 90 000 Eesti krooni ringis. Oleks seda teenust Rootsist palutud, maksnuks see pool miljonit. Vist Rootsi rahas.
Nii et tuukrid olid täitsa tasemel. Küllap on praegugi. Mis puudutab aga võrdlusi päästeteenistuse tuukritega, siis need ei peagi nii sügavale sukelduma, pole nende rida. Päästetöid siseveekogudel korraldab Päästeamet, merel aga Piirivalveamet.

Miks soomlased?
Miks kutsuti soomlased? Esiteks, Eesti ja Soome riigil on vastastikune päästealase koostöö leping. Nõustun selle lugude kommentaatoriga, kes väitis, et Soome abi tagasilükkamine võrdunuks nende solvamisega. Seda enam, et hukkunute seas oli soomlasi ja abist keeldumine oleks tekitanud tõesti millegi varjamise varjundi. Piisab ju Estoniastki. Pealgi, nagu võib lugeda, olid Eesti tuukrid mujal hõivatud.

Miks erafirma?
Aga sellepärast, et riigil pole kasulik omal neid ülal pidada, pole neile pidevat tööd anda. Iga päev ju ei juhtu...

Pole kahjuks teada, kuidas selle õnnetuse puhul käsuliin toimis. Igal juhul peaks appi tulema see, kes saab seda kõige kiiremini teha. Olgu see naaberriik või erafirma. Ja et need võimalikud juhtumid oleks lepingutega ette nähtud.

 

Eelmised artiklid:

Kuidas helistada hädaabinumbril 112 (07.10.2004) Räägi, mis juhtus, kirjelda ohtu või õnnetust võimalikult täpselt. Kui on tulekahju, siis ütle, mis põleb ja kas keegi on ohus. See käib ka teiste õnnetuste kohta.

Soovitusi suitsumürgistuse leevendamiseks (07.10.2004) Suits mõjub mitmeti. Ta tekitab hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. Siin aitab veidi jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid. Suits sisaldab ka tahma, mis erinevalt sigaretisuitsust jääbki kopsudesse.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam