•  

Õhusaaste võib mussoonvihmadele lõpu teha (22.08.2005 10:01)

Allikas: Roheline Värav

Kasvav õhusaaste ja metsatustamine Lõuna-Aasias võib viia India suviste mussoonide kadumiseni. Sellisele järeldusele tulid Potsdami Kliimamõjude Uurimisinstituudi (PIK) teadlased India mussoonide stabiilsust uurides. Uurimistulemused avaldati ajakirja “Geophysical Research Letters? viimases numbris.

Mussoonvihmadel on India eluolule määratu mõju. Nõrk mussoon tähendab ka viletsat viljasaaki ja nälga maainimestele, kes moodustavad kaks kolmandikku India elanikkonnast. Tavalisest tugevam mussoon toob aga kaasa mitmeid hävitavaid tagajärgi, nagu näiteks viimaste nädalate katastroofilised paduvihmad Bombays.

PIK-i värskes uurimistöös kirjeldatakse mehhanismi, mis viib India mussoonide kadumiseni: kasvav õhusaaste koos tahkete osakeste (aerosoolide) levikuga üle kogu India ning metsatustamine tingivad Maa heleduse (planetaarse albeedo) kohaliku kasvu. Tahked osakesed on pärit peamiselt fossiilkütuste kasutamisest, aga ka tulekahjudest. Maa heleduse tõustes pääseb maapinnani vähem päikesevalgust ja maapinna temperatuur langeb. Seega jääb vähemaks ka mussoonvihmade tekkeks vajalikku niisket õhku.

Seekordsest uurimistööst ei selgu mussoonvihmade harvenemise sagedus. Selleks on vaja täiendavaid analüüse nii õhusaastest, kui maakasutuse muutumisest Lõuna-Aasias. Arvestada tuleb ka kasvuhoonegaaside tõusva kontsentratsiooniga atmosfääris. Viimasel on mussoonvihmadele Maa heleduse kasvule risti vastupidine mõju. Mida rohkem on atmosfääris kasvuhoonegaase, seda kõrgemaks tõuseb maapinna temperatuur ja seda tugevamad on mussoonvihmad. Teadlaste kinnitusel on praegu raske öelda, kumb neist kahest tegurist lõpuks peale jääb.

Potsdami Kliimamõjude Uurimisinstituut (PIK) asutati 1992. aastal ja annab tööd ligi 110 teadlasele. Instituudis uuritakse kliimamuutust, kliimamõjusid ja jätkusuutliku arengu võimalusi.


i-Newswire'i põhjal Arni Alandi 22/08/2005

Eelmised artiklid:

Kliimasoojenemine toob Põhja-Iirimaa joogivette vetikad (19.08.2005)

Üleilmne kliimamuutus toob Oregoni osariiki rohkem päikest (18.08.2005)

Washingtoni teadlaste kinnitusel on kliimamuutus hävitavaim troopikas (17.08.2005)

Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)

G8 kliimakommünikee mustand lahjeneb üha (16.06.2005)

Akadeemikud kutsuvad valitsusi kliimasoojenemist pidurdama (10.06.2005)

Vihmametsade kaitsja Illar Muuli esineb Tartus loenguga (06.06.2005)

Kliimasoojenemine ähvardab enamikku Alpide taimeliike (06.06.2005)

Meteoroloogid ei usu, et inimene suudab tehniliste vahenditega vihma esile kutsuda (19.05.2005)

Tähelepanu - linnud-jalakäijad (21.04.2005)

Kilimanjaro jäi lumemütsita (14.03.2005)

Süvavees toimuvad olulised muutused (08.03.2005)

Metsaraie kõrvaldab vihmast rasked aatomid (04.03.2005)

Igijää muudkui sulab (26.02.2005)

Läinud aastal hukkus loodusõnnetustes 320 000 inimest (18.02.2005)

Põhjanaabrid muretsevad kliimasoojenemise pärast (17.02.2005)

Lennukid kütavad kliimat (14.02.2005)

Uuring: kliimasoojenemine ohustab jääkarusid (11.02.2005)

Jaapanis jahutatakse maju lumega (26.01.2005)

Kliimamuutus ajab maailma ärevile (24.01.2005)

Tormi positiivne pool (24.01.2005)

Aleksei Turovski: torm, üleujutused ja soe talv teevad metsloomade elu raskeks (20.01.2005)

Kuldnokad tõid tormiräsitud Kihnule rõõmu (18.01.2005)

Orkaan ründas ka rannaniitude hooldajaid (18.01.2005)

Orkaan põhjustas Luitemaal suurt kahju (14.01.2005)

Kuidas võidelda üleujutuse tagajärgedega? (12.01.2005)

Niiskunud hooneis tekib seeneoht (11.01.2005)

Kliimasoojenemine põhjustab Arktikas suure segaduse (08.01.2005)

National Geographics: täna lõppeval aastal pälvis kliimamuutus üldise huvi (31.12.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam